lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-52573/11

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 01.06.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-52573/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.06.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3580
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Module Tech11222761

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-08-52573

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

01.juunil 2009 kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

B I AS hagi OÜ C (pankrotis) vastu OÜ M T osa võõrandamislepingu tuvastamiseks ja täitmiseks ning võõrandamislepingute esitamiseks ning ACH-I OÜ vastu OÜ M T osa üleandmise ja selleks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

90 000 krooni Hageja: B I AS (Norra äriühing, registrikood XXX; asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige R E

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja esindajad: advokaadid Marika Oksaar ja Karin Madisson (Advokaadibüroo Sorainen OÜ; Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; e-post: [email protected]; [email protected]) Kostja I: OÜC (pankrotis, registrikood XXX; asukoht XXX), seaduslik esindaja pankrotihaldur T Saarma Kostja II: ACH-I OÜ (registrikood XXX; asukoht XXX), seadusjärgne esindaja juhatuse liige AK (elukoht XXX) Kostja II lepinguline esindaja A Vutt (AB Concordia, Lennuki 22, Tallinn 10145; e-post: [email protected]) Hagi läbi vaadatud kohtuistungil

05.05.2009

Kohtuistungil osalesid

R. Eide, vandetõlk M. Järve, M. Oksaar, T. Saarma, A. Vutt

RESOLUTSIOON

1.B I AS hagi rahuldada osaliselt kostja I OÜ C (pankrotis) õigeksvõtuga.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
OÜl C (pankrotis, registrikood XXX) esitada B I AS –le (Norra registrikood XXX) 19.03.2008 OÜ-lt C AKG V OÜ-le ja 02.04.2008 AKG V OÜ-lt OÜ-le C OÜ M T osa (ISIN kood XXX) nimiväärtusega 75 000 krooni omandi üleandmise aluseks olevad võõrandamislepingud.
3.Jätta rahuldamata B I AS hagi OÜ C (pankrotis) vastu OÜ M T osa võõrandamislepingu tuvastamiseks ja kostja kohustamiseks võõrandamislepingu täitmiseks ning ACH - I OÜ vastu OÜ M T osa ja aktsiate üleandmiseks kohustamiseks ja selleks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks.
4.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Harju Maakohtu 06.08.2008 määrusega ja 17.04.2009 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud ja kustutada Eesti Väärtpaberite Keskregistris OÜ M T osade ja AS M T aktsiate käsutamise keelumärked.
5.Menetluskulud jäävad täies ulatuses B I AS kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

05.08.2008 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja I OÜ M T (registrikood 11222761) osanikud. 19.03.2008 kostja I andis OÜ M T osa nimiväärtusega 75 000 krooni üle AKG V OÜ-le. 02.04.2008 AKG V OÜ võõrandas osa tagasi kostjale I. Kummastki tehingust OÜ M T juhatust ega teisi osanikke nõuetekohaselt ei informeeritud ega edastatud võõrandamislepingut. Seetõttu ei ole hageja saanud teostada nimetatud tehingutes ostueesõigust. 29.05.2008 vastuseks OÜ M T juhatuse kirjalikule järelepärimisele ning osa AKG V OÜ-le võõrandamise lepingu esitamise nõudele teatas kostja I, et andis temale kuuluva OÜ M T osa mitterahalise sissemaksena üle hoopis asutatava ACH-I OÜ osakapitali ning võõrandamislepingut seetõttu esitada ei saa. Hageja sai ACH – I OÜ asutamislepingu Äriregistrist 27.06.2008.a. Kostja I ise asutamislepingut OÜ M T juhatusele ega teistele osanikele esitanud ei ole. Asutamislepingust nähtuvalt 02.04.2008 sõlmisid AKG V OÜ ja kostja I asutamislepingu kostja II asutamiseks. Kostja I tasus omandatava 39 000 kroonise nimiväärtusega osa eest mitterahalise sissemaksega OÜ M T osaga. Kuivõrd hageja sai 15.04.2008 võõrandamistehingu tingimused tuletada asutamislepingust, siis esitas hageja 30.06.2008 kostjale I asutamislepingule tugineva ostueesõiguse teostamise avalduse. Avalduse koopia edastati ka ACH – I OÜ-le ning OÜ-le M T . Avalduses palus hageja kanda ostueesõiguse realiseerimiseks osa üle hageja väärtpaberikontole 75 000 kroonise makse vastu, tehingu väärtuspäevaga 10.07.2008.a. Kostja I sai ostueesõiguse teostamise avalduse kätte. 04.07.2008 teatas kostja I hagejale, et ei saa osa hagejale üle kanda, kuna osa on kantud juba kostja II väärtpaberikontole. Ka kostja II on ostueesõiguse teostamise avalduse kätte saanud. Kostja II esindaja A. K teatas 10.07.2008 hageja esindajale telefoni teel, et kostjat II esindab jurist M. K , kes omakorda teatas telefoni teel, et kostja II osa üle ei kanna. Kuna väärtpaberiülekannet makse vastu ei tehtud, hoiustas hageja 10.07.2008 notariaalselt tõestatud avalduse alusel osa ostuhinna, so 75 000 krooni notar H Mõttuse ametikontol.

Kuivõrd hagejale ei olnud hagi esitamise ajal teada kõikide võõrandamistehingute tingimused, ei saanud hageja lõplikult otsustada, millise tehingu järgi ta ostueesõigust teostada soovib. Kostja I ei ole ühestki osa võõrandamistehingust OÜ M T juhatust ega teisi osanikke nõuetekohaselt teavitanud ning on keeldunud võõrandamislepingute väljaandmisest, kostja II on vaatamata asjaolule, et teda informeeriti käsutustehingu tühisusest, selgesõnaliselt keeldunud osa omandit üle andmast. Eeltoodu alusel hageja taotles tuvastada esiteks, et OÜ C ja B I AS vahel on võõrandamisleping, mille kohaselt OÜ C kohustub andma B I AS-ile üle OÜ M T osa nimiväärtusega 75 000 krooni ja selle omandi ning B I AS tasuma 75 000 krooni isikule, kes on kantud väärtpaberiülekande tegemise ajal Eesti Väärtpaberite Keskregistrisse osa omanikuna. Teiseks taotles hageja tuvastada, et ACH-I OÜ-l on kohustus kanda OÜ M T osa nimiväärtusega 75 000 krooni ACH-I OÜ väärtpaberikontolt üle OÜ C väärtpaberikontole ning määrata, et alates jõustumisest asendab kohustus koheselt ACH-I OÜ vastavaid tahteavaldusi. Kolmanda nõudena taotleb hageja kohustada OÜ-t C täitma OÜ C ja B I AS-i vahelist võõrandamislepingut ning tuvastada, et OÜ-l C on kohustus anda B I AS-ile üle OÜ M T osa nimiväärtusega 75 000 krooni ja selle omand ning kanda OÜ M T osa nimiväärtusega üle B I AS väärtpaberikontole, kohustada OÜ-t C tegema vastavad tahteavaldused ning määrata, et alates jõustumisest asendab kohtuotsus koheselt OÜ C vastavaid tahteavaldusi. Neljandaks taotleb hageja kohustada OÜ-t C esitama B I AS-ile 19.03.2008 ja 02.04.2008 OÜ M T osa nimiväärtusega 75 000 krooni omandi üleandmise aluseks olevad võõrandamislepingud. 14.04.2008 hageja täpsustas nõuet seoses asjaoluga, et OÜ M T on ümberkujundatud aktsiaseltsiks. Tulenevalt muutunud asjaoludest taotleb hageja täpsustada hagi ja asendada nõude 1 – 3 järgnevatega: 1) Tuvastada, et OÜ C ja B I AS-i vahel on võõrandamiseleping, mille kohaselt OÜ C kohustus andma B I AS-ile üle OÜ M T osa nimiväärtusega 75 000 krooni omandi ning osa asemel saadud 750 AS M T aktsia, nimiväärtusega 100 krooni, omandi ning kandma osa või aktsiad B I AS-i väärtpaberikontole, mille eest B I AS-il on kohustus tasuda 75 000 krooni. 2) Kohustada ACH – I OÜ-d kandma 750 AS M T aktsiat (nimiväärtusega 100 krooni) üle B I AS väärtpaberikontole. Kohustada ACH – I OÜ-d tegema vastavad tahteavaldused ning määrata, et alates jõustumisest asendab kohtuotsus koheselt ACH-I OÜ vastavaid tahteavaldusi. 3) Kohustada OÜ-d C täitma punktis 1 nimetatud võõrandamislepingut ning kandma B I AS-ile üle 750 AS M T aktsia (nimiväärtusega 100 krooni) omand ning kanda 750 AS M T aktsiat nimiväärtusega 100 krooni üle B I AS väärtpaberikontole või loovutada B I AS-ile nimetatud aktsiate ACH-I OÜ väärtpaberikontolt väljanõudmise õigus. Kohustada OÜ-d C tegema vastavad tahteavaldused, sh tahteavaldus aktsiate tingimusteta käsutamiseks ja Eesti Väärtpaberite Keskregistri kande muutmiseks ning aktsiate ACH-I OÜ-lt väljanõudmise õiguse loovutamiseks B I AS-ile. Määrata, et alates jõustumisest asendab kohtuotsus koheselt OÜ C vastavaid tahteavaldusi.

KOSTJA I VASTUS

Kostja I OÜ C 03.11.2008 esitatud kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks. Kostja hinnangul omab hageja OÜ M T 75 000 kroonise nimiväärtusega osa suhtes ostueesõigust ning on teostanud talle kuuluvat ostueesõigust kooskõlas kõikide seadusest tulenevate nõuetega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt I muu hulgas võõrandamislepingu täitmist ning OÜ M T osa üleandmist. Hageja poolt 19.03.2008 ja 02.04.2008 OÜ M T osa võõrandamislepingute esitamise nõude osas kostja I märgib, et nimetatud lepinguid ei ole hagejal võimalik esitada, kuna lepingud on sõlminud ja väärtpaberi ülekanded teostanud kostja I endine juhatuse liige V V , kes ei ole vastavaid lepinguid kostja I omanikele ega juhatuse liikmetele esitanud. Kuna seadus ei näe ette Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamisel osa võõrandamise kohustustehingu ja käsutustehingu notariaalselt tõestatud vormi, on võimalik, et OÜ M T osaga tehtud tehingute osas ei ole kirjalikku lepingut ka sõlmitud.

25.02.2009 Harju Maakohtu otsusega kuulutati välja kostja I OÜ C pankrot. 05.05.2009 kohtuistungil pankrotihaldur jäi juhatuse liikme esitatud vastuse juurde.

KOSTJA II VASTUS

26.09.2008 kirjalikus vastuses kostja 2 ACH-I OÜ hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täielikult vastu. OÜ M T põhikirja punkti 5.1. kohaselt on teistel osanikel ostueesõigus, kui osa võõrandatakse tasu eest kolmandale isikule. OÜ C ei ole võõrandanud OÜ M T osa. OÜ C on OÜ M T osa tasunud mitterahalise sissemaksena asutatava ACH - I OÜ osakapitali. OÜ C ei ole OÜ M T osa kolmandale isikule võõrandanud. Kostja II leiab, et asutatava äriühingu osakapitali sissemakse tegemine ei ole samastatav „muu tasulise võõrandamitehinguga“ VÕS § 244 lg 3 mõttes. Mitterahaline sissemakse äriühingu osakapitali ei ole klassikaline võõrandamistehing, kus asi müüakse vastusaadava raha eest. Mitterahalise sissemakse tegemisel ei ole ostueesõigust omaval isikul võimalik ostueesõigust kohaldada ostunõude sooritamise võimatuse tõttu. Mitterahaline sissemakse äriühingus ei ole samastatav osade nimiväärtusega ja kindlasti ei saa tehingu hinnaks võtta meelevaldselt osade nimiväärtust, osade nimiväärtus ei näita osaluse tegelikku väärtust. Lisaks on hageja ostueesõiguse teostamise avaldus tühine seaduses sätestatud vorminõude järgimata jätmise tõttu. Hageja esitas 30.06.2008 lihtkirjaliku ostueesõiguse teostamise avalduse. Eeldades, et avaldajal võis olla õigus mitterahalise sissemakse üleandmisel kohaldada ostueesõigust, ei ole hageja järginud avalduse tegemise vorminõuet. Vastuseks hageja 14.04.2009 nõude täpsustusele kostja II 28.04.2008 kirjalikult teatas, et OÜ M T aktsiaseltsiks ümberkujundamise järel lakanud osad olemast ning järelikult ei ole ka ostueesõigusest tulenevate nõuete esitamine nende suhtes võimalik. Hageja viidatud ÄS § 478 lg 2 ei anna alust väitele, et lepingu eset on võimalik muuta. Äriühingu ümberkujundamise registrisse kandmisega toimub äriühingu vormivahetus, mis tähendab ühtlasi seda, et ühing nö asutatakse uuesti ilma, et see tooks kaasa tema lõppemise. Samas toimub vormiliselt siiski uue ühingu asutamine ning uus ühing peab tegema kõik vajalikud toimingud selleks, et ta vastaks konkreetse ühingu tüübisunnile. Muuhulgas tähendab see seda, et seniste osanike osalused „taasluuakse“ vormis, mis on ette nähtud uues ühingus. Õiguslikult toimub see osaluse asendamisega, st ühes vormis osalus (antud juhul OÜ osad) kaotab kehtivuse ning selle asemel saavad senised osanikud endale uue ühingu osaluse (antud juhul aktsiad). Seega osad lakkavad olemast, vastavalt muutub olematuks ka õigusobjekt. Asendamine toimub küll osanike jaoks, kuid see ei tähenda, nagu oleks tegu osa kui õigusobjekti transformatsiooniga. Uue ühingu poolt väljalastavate aktsiate (loetakse väljalastuks ümberkujundamise registrikandega) näol on tegu uue õigusobjektiga. Kostja II on seisukohal, et antud juhul ei ole ostueesõiguse teostamine võimalik, sest mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu korral ei ole ostueesõigust omaval isikul võimalik teha vastusooritust. Hageja on õiguslikku alust selgitamata leidnud, et mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust tulenev asutavas ühingus osaluse andmisekohustus on asendatav raha maksemise kohustusega. Hageja uue taotluse valguses on tekkinud olukord, kus asendada tuleb ka teine täitmiskohustus ehk algsest lepingust ei ole mitte midagi järel. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUISTUNG

05.05.2009 kohtuistungil menetlusosalised jäid oma nõuete ja vastuväidete juurde. Hageja taotles hagi rahuldada vastavalt 14.04.2009 nõude täpsustusele. Hageja leidis, et analoogselt kinnistusraamatu kande parandamisega on tal õigus nõuda väärtpaberiregistris kande

parandamist. Kuna osa käsutustehing on tühine, on osa omanik hageja ning seega on väärtpaberiregistri kanne, mille kohaselt osa omanik on kostja II, ebaõige. Hageja leidis samuti, et asutamisleping on näilik, kostja I tegelik soov oli võõrandada oma osa ja saada selle eest raha. Seda tõendab asjaolu, et kostja I on talle kuulunud ACH - I OÜ osa võõrandanud. Kostja I võttis hagi õigeks. Kostja II jäi selle juurde, et ostueesõiguse teostamise avaldus on tühine, ostueesõiguse olukorda mitterahalise sissemakse korral ei tekkinud ning kadunud on objekt, mille suhtes ostueesõigust teostati. Kostja II taotles jätta hagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Kohus leiab, et hagi tuleb kostja õigeksvõtuga osaliselt rahuldada.
2.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: - OÜ C on kandnud 19.03.2008 OÜ M T osa nimiväärtusega 75 000 krooni KG V OÜ-le ja AKG V OÜ on osa 02.04.2008 tagasi kandnud OÜ-le C tehingute kuupäevad nähtuvad Eesti Väärtpaberite Keskregistri tehingute ajaloost. - OÜ C andis AKG V OÜ –ga 02.04.2008 sõlmitud asutamislepingu alusel talle kuulunud OÜ M T osa nimiväärtusega 75 000 krooni mitterahalise sissemaksena asutatava äriühingu ACH I OÜ osakapitali, omandades ACH - I OÜ 39 000 kroonise nimiväärtusega osa; - kostjad võõrandamistehingu kohta andmeid ega võõrandamislepingut OÜ M T juhatusele ega osanikele ei esitanud; - hageja sai asutamislepingu 27.06.2008 äriregistrist ning esitas 30.06.2008 kostjale I asutamislepingule tugineva ostueesõiguse teostamise avalduse; OÜ C on ostueesõiguse teostamise avalduse kätte saanud. -OÜ M T kujundati ümber aktsiaseltsiks, ümberkujundamine registreeriti äriregistris 29.08.2008.a.
3.Kostja I võttis hagi täies ulatuses õigeks. Kostja II leiab, et ostueesõiguse avaldus on tühine seaduses sätestatud vorminõude rikkumise tõttu. Hageja leiab, et käesoleval juhul osa võõrandamise tehingule vorminõue ei kohaldu, kuna OÜ M T osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Hageja ja kostja II vahel on õiguslik vaidlus ka selle üle, kas osade mitterahalise sissemaksena kandmine asutatava äriühingu osakapitali hulka on käsitatav osade tasulise võõrandamisena, mille korral osanikul tekib osa ostueesõigus. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja I on hageja ostueesõiguse teostamise avalduse kätte saanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 4 teise lause kohaselt kohus ei ole õigeksvõtuga seotud ka asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Kohus leiab, et hageja 30.06.2008 ostueesõiguse teostamisest tulenevad nõuded puudutavad hageja õigussuhteid mõlema kostjaga, mistõttu hagiavalduse ja 14.04.2009 nõude täpsustuse resolutsioonis esitatud nõuete nr 1 – 3 osas kohus kostja I õigeksvõtuga ei ole seotud.
4.Äriseadustiku (ÄS) 149 lg 2 sätestab, et osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu OÜ juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 1 kohaselt ostueesõiguse teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Sama paragrahvi kolmanda lõike teise lause kohaselt on ostueesõigus kohaldatav ka muu tasulise võõrandamise korral. Tulenevalt VÕS § 244 lg-test 4 ja

5 peab ostueesõigust omav isik ostueesõiguse teostamiseks esitama müüjale avalduse, mis on müügilepinguga samas vormis.

5.Kohus leiab, et hageja ostueesõiguse avaldus on seaduses sätestatud kohustusliku vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Käesolevas asjas on hageja teostanud ostueesõigust kostja I ja AKG V OÜ vahel 02.04.2008 sõlmitud ACH I OÜ asutamislepingu alusel, kuna kostja OÜ C kandis talle kuulunud OÜ M T osa ACH I OÜ asutamisel mitterahalise sissemaksena asutatava äriühingu osakapitali hulka. Hageja tuletas tehingu tingimused asutamislepingust ja esitas kostjale lihtkirjaliku ostueesõiguse teostamise avalduse. ÄS § 138 lg 4 kehtestab OÜ asutamislepingule kohustusliku notariaalselt tõestatud vormi. Mu hulgas peab asutamisleping sisaldama osade nimiväärtuse ja arvu ning nende jaotuse asutajate vahel, kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise korra, aja ja koha ning mitterahalise sissemakse ese ja selle hindamise kord, kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega (ÄS §138 lg 1 p-d 4 – 6). Samuti tuleneb ÄS § 140 lg-st 1, et osa eest mitterahalise sissemaksega tasumise võimalus nähakse ette põhikirjas, mis ÄS § 138 lg-te 3 ja 4 kohaselt kinnitatakse notariaalselt tõestatud asutamislepingu sõlmimisega. Eeltoodust järelduvalt sätestatakse osa mitterahalise sissemaksena võõrandamise korral tehingu olulised tingimused – omandatava osa hind ja selle tasumise kord, aeg ja koht ning mitterahalise sissemakse väärtus – notariaalselt tõestatud asutamislepingus. ÄS § 144 lg 1 p – st 6 järelduvalt võib lihtkirjalik olla äriregistrile esitatavale avaldusele lisatav mitterahalise sissemakse OÜle üleandmise leping, st käsutustehing. See ei muuda võlaõiguslikule kohustustehingule kehtestatud kohustuslikku notariaalselt tõestamise vorminõuet. Kohus leiab, et juhul, kui mitterahalist sissemakset käsitada „muu tasuline võõrandamisena“ VÕS § 244 lg 3 mõttes, tuleb ÄS § 138 lugeda erinormiks ÄS § 149 lg 4 teise lause suhtes, sest sätestab spetsiifilised nõuded ühele võõrandamise liigile. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et mitterahalise sissemakse korral ostueesõiguse teostamise avaldus peab olema notariaalselt tõestatud vormis.
6.Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg –le 1 on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. ÄS § 146 sätestab OÜ asutajate vastutuse muu hulgas asutamisel sissemaksete ebaõige hindamisega OÜle tekkinud kahju eest. Samuti vastutavad lisaks osanikele ka isikud, kelle arvel osaühing asutati (ÄS § 146 lg 2). Kohus leiab, et asutamislepingu ja põhikirja notariaalselt tõestamise eesmärk on tagada notari selgitamiskohustuse kaudu, et asutajad on asutamisega seonduva igakülgselt läbi mõelnud ning nad on teadlikud asutamislepingu sõlmimisega kaasnevast varalisest vastutusest. Seaduses ei ole sätestatud ja asutamislepingu notariaalse tõestamise nõude eesmärgist ei tulene, et vormi järgimata jätmise korral võiks tehing siiski kehtida. Hageja ostueesõiguse teostamise formaalsed eeldused on täitmata. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodut arvesse võttes on hageja 30.06.2008 ostueesõiguse teostamise avaldus tühine ning sellel ei ole õiguslikke tagajärgi.
7.Hageja kohtuistungil leidis samuti, et asutamisleping on näilik tehing ning kostja I tegelik soov oli osa tasu eest võõrandada. Hageja arvates tuleks lähtuda tegelikust tehingust. Hageja selgitustest järelduvalt hageja leiab, et kostjal I oli mitterahalise sissemakse tegemisel tegelikult soov osa raha eest müüa. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näiliku tehingu puhul pooled kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Hagi on esitatud OÜ C ja ACH - I OÜ vastu. Tehingu, mille näilikkust hageja väidab, teiseks pooleks oli AKG V OÜ. Asjaolu, et pärast ACH - I asutamislepingu sõlmimist ja selle alusel mitterahalise sissemaksena OÜ M T osa kandmist ACH – I OÜ väärtpaberikontole kostja I võõrandas oma osaluse ACH – I OÜ – s OÜ-le C H , ei anna alust kahelda kostja I ja AKG V OÜ poolt sõlmitud asutamislepingus avaldatud tahteavalduste vastavuses asutajate tegelikule tahtele. Asutamislepingu alusel on ACH – I OÜ

kantud äriregistrisse. Lisaks TsÜS § 27 lg 2 kohaselt loetakse eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel esinesid selle tühisust kaasatoovad asjaolud. Asutamislepingut ei saa enam pärast eraõigusliku juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada.

8.Kuna hageja ostueesõiguse teostamine ei ole formaalselt kehtiv, ei ole kohtul vajadust hinnata ostueesõiguse materiaalsete eelduste olemasolu. Seetõttu kohus ei analüüsi, kas mitterahalise sissemaksena osa võõrandamine on „muu tasuline võõrandamine“, millele laieneb osaniku ostueesõigus. Ostueesõiguse teostamise avalduse tühisuse tõttu ei ole samuti vajadust hinnata OÜ M T osa võõrandamise käsutustehingu – ACH–I OÜ väärtpaberikontole kandmise – kehtivust ning tühise käsutustehingu mõju võõrandatud OÜ M T osa omandiõigusele ja aktsiaseltsiks ümberkujundamise järel AS M T aktsiatele. Kõike eeltoodust arvesse võttes kohus jätab rahuldamata hageja järgmised taotlused: - tuvastada, et OÜ C ja B I AS-i vahel on võõrandamisleping, mille kohaselt OÜ C kohustus andma B I AS-ile üle OÜ M T 75 000 kroonise nimiväärtusega osa omandi ning osa asemel saadud 750 AS M T aktsia, nimiväärtusega 100 krooni, omandi ning kandma osa või aktsiad B I AS-i väärtpaberikontole, mille eest on B I AS-il kohustus tasuda 75 000 krooni; - kohustada ACH – I OÜ-d kandma 750 AS M T aktsiat üle B I AS-i väärtpaberikontole; - kohustada OÜ-d C täitma tuvastatud võõrandamislepingut ning andma hagejale üle 750 AS M T aktsia omand ning kanda aktsiad hageja väärtpaberikontole või loovutada hagejale nimetatud aktsiate ACH – I OÜ väärtpaberikontolt väljanõudmise õigus.
9.Kohus rahuldab hagi OÜ C (pankrotis) vastu osas, milles hageja taotleb kohustada OÜ-d C esitama B I AS-ile 19.03.2008 ja 02.04.2008 OÜ C ja AKG V OÜ vahel toimunud OÜ M T 75 000 kroonise nimiväärtusega osa omandi üleandmise aluslepingud. Kostja I kirjalikus vastuses hagile ja kohtuistungil võttis hagi täies ulatuses õigeks. Selle nõude osas on hagi esitatud ainult kostja I vastu ning kohus rahuldab TsMS § 440 lg 1 alusel hagi osaliselt kostja õigeksvõtuga. Kostja I kinnitas nimetatud tehingute toimumist, kuid avaldas kahtlust, kas tehinguid kirjalikult vormistati; tehingute kirjalike alusdokumentide olemasolu korral on need tehingud teinud OÜ C juhatuse endise liikme V V valduses. Tehingute toimumist tõendab Eesti väärtpaberite keskregistri väljatrükk (tl 16) OÜ M T osade tehingute ajaloo kohta: 19.03.2008 on OÜ C kandnud OÜ M T 75 000 kroonise nimiväärtusega osa AKG V OÜ väärtpaberikontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX ning 02.04.2008 (so ACH – I OÜ asutamislepingu sõlmimise päeval) on AKG V OÜ kandnud OÜ M T 75 000 kroonise nimiväärtusega osa tagasi C OÜ väärtpaberikontole nr 99100667749. Nimetatud tehingute tegemisel osaniku ostueesõiguse tekkimise hindamiseks ja ostueesõiguse teostamiseks on hagejal vajalik teada saada tehingute sisu ja tingimused. Kostjal I on OÜ M T põhikirja punktist 6.3.1 ja ÄS § 149 lg – st 2 tulenev kohustus esitada osa müügileping (kirjaliku lepingu puudumisel teatada osa võõrandamise tehingu tingimused) OÜ M T juhatusele, kes omakorda teataks sellest teistele osanikele.
10.TsMS § 386 lg 4 ja § 442 lg 5 alusel kohus kohtuotsusega tühistab hagi tagamise, kuna hagi jäi rahuldamata nõuete osas, mille tagamiseks kohus seadis hagi tagamise abinõuna vararegistris OÜ M T väärtpaberitele käsutamise keelumärke. Võõrandamislepingute väljaandmise nõude rahuldanud kohtuotsuse täitmist hagi tagamise abinõu tühistamine ei mõjuta.
11.TsMS § 173 alusel märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas käesolevas tsiviilasjas kokku neli nõuet, millest kohus jättis kolm nõuet rahuldamata. Kohus ei rahuldanud kostjaga II seotud nõudeid ning rahuldas kostja I vastu esitatud ühe nõude seoses

kostja I õigeksvõtuga. Võttes lisaks arvesse, et kostja I on pankrotis ning võttis hagi koheselt õigeks, peab kohus õigeks jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja