Barge Invest AS-i hagi OÜ Chesston (pankrotis) vastu OÜ Module Tech osa võõrandamislepingu tuvastamiseks ja täitmiseks ning võõrandamislepingute esitamiseks ning ACHInvestments OÜ vastu OÜ Module Tech osa üleandmise ja selleks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.06.2009.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
75 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Barge Invest AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Barge Invest AS (registrikood 979281579, asukoht: Norra, aadress: Hoylandsbygd 5457, Hillestad, 5357 Norra), tehingulised esindajad advokaadid Marika Oksaar ja Karin Madisson; Kostja 1 (apellatsioonimenetluses vastustaja 1): OÜ Chesston (pankrotis) (registrikood 11099674, asukoht: Tallinn, aadress: Silikaltsiidi 3, 11216 Tallinn), seaduslik esindaja pankrotihaldur Toomas Saarma; Kostja 2 (apellatsioonimenetluses vastustaja 2): ACHInvestments OÜ (registrikood 11492727, asukoht: Tallinn, aadress: Lootsi 3A-42, 10151 Tallinn), tehinguline esindaja Andres Vutt
Kohtuistungi toimumise aeg
06.11.2009. a.
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-08-52573
Istungil osalenud isikud
Hageja tehingulised esindajad, advokaadid Marika Oksaar ja Karin Madisson, kostja 2 tehinguline esindaja Andres Vutt
Harju Maakohtu 01.06.2009.a otsus jätta muutmata. Barge Invest AS apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Barge Invest AS poolt esitatud protokolli parandamise taotlus jätta rahuldamata. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, Barge Invest AS-i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 05.08.2009.a Harju Maakohtusse kostja 1 ja kostja 2 vastu hagi, milles palus tuvastada hageja ja kostja 1 vahel OÜ Module Tech osa võõrandamislepingu olemasolu, sh palus hageja tuvastada osa omandiõiguse ülemineku eelduseks olevate tahteavalduste andmise kohustus. Hageja palus kohustada kostjat 1 esitama osa võõrandamislepingud. Kostjalt 2 hages hageja OÜ Module Tech osa üleandmise ja selleks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamist. Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja 1 OÜ Module Tech osanikud. 19.03.2008.a andis kostja 1 OÜ Module Tech osa nimiväärtusega 75 000 krooni üle AKG Varahaldus OÜ-le. 02.04.2008.a AKG Varahaldus OÜ võõrandas osa tagasi kostjale 1. Kummastki tehingust OÜ Module Tech juhatust ega teisi osanikke nõuetekohaselt ei informeeritud ega edastatud võõrandamislepingut. Seetõttu ei olnud hageja saanud teostada nimetatud tehingutes ostueesõigust. 29.05.2008.a vastuseks OÜ Module Tech juhatuse kirjalikule järelepärimisele ning osa AKG Varahaldus OÜ-le võõrandamise lepingu esitamise nõudele teatas kostja 1, et andis temale kuuluva OÜ Module Tech osa mitterahalise sissemaksena üle hoopis asutatava ACH-Investments OÜ osakapitali ning võõrandamislepingut seetõttu esitada ei saanud. Hageja sai ACH–Investments OÜ asutamislepingu Äriregistrist 27.06.2008.a. Kostja 1 ise asutamislepingut OÜ Module Tech juhatusele ega teistele osanikele ei esitanud. Asutamislepingust nähtuvalt sõlmisid 02.04.2008.a AKG Varahaldus OÜ ja kostja 1 asutamislepingu kostja 2 asutamiseks. Kostja 1 tasus omandatava 39 000 kroonise nimiväärtusega osa eest mitterahalise sissemaksena OÜ Module Tech osaga. Kuivõrd hageja oli saanud 15.04.2008.a võõrandamistehingu tingimused tuletada asutamislepingust, siis esitas hageja 30.06.2008.a kostjale 1 asutamislepingule tugineva ostueesõiguse teostamise avalduse, milles palus kanda ostueesõiguse realiseerimiseks osa üle hageja väärtpaberikontole 75 000 kroonise makse vastu, tehingu
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-08-52573 väärtuspäevaga 10.07.2008.a. 04.07.2008.a teatas kostja 1 hagejale, et ei saa osa hagejale üle kanda, kuna osa oli kantud juba kostja 2 väärtpaberikontole. Ka kostja 2 oli ostueesõiguse teostamise avalduse kätte saanud. Kostja 2 esindaja teatas, et kostja 2 osa üle ei kanna. Kuna väärtpaberiülekannet makse vastu ei tehtud, hoiustas hageja 10.07.2008.a osa ostuhinna, so 75 000 krooni notar Heli Mõttuse ametikontol. Hageja leidis, et kostjal 1 puudus igasugune huvi kostja 2 asutamise suhtes, mistõttu on tehing, millega kohustuti vaidlusalune osa mitterahalise sissemaksena üle andma, näilik ning selle asemel tuleb kohaldada tehingu, mida tegelikult teha sooviti, sätteid. 14.04.2008.a täpsustas hageja haginõudeid ja palus asendada nõude 1–3 järgnevatega: 1) Tuvastada, et OÜ Chesston ja Barge Invest AS-i vahel oli võõrandamiseleping, mille kohaselt OÜ Chesston kohustus andma Barge Invest AS-ile üle OÜ Module Tech osa nimiväärtusega 75 000 krooni omandi ning osa asemel saadud 750 AS Module Tech aktsia, nimiväärtusega 100 krooni, omandi ning kandma osa või aktsiad Barge Invest AS-i väärtpaberikontole, mille eest Barge Invest AS-il oli kohustus tasuda 75 000 krooni. 2) Kohustada ACH–Investments OÜ-d kandma 750 AS Module Tech aktsiat üle Barge Invest AS väärtpaberikontole. Kohustada ACH–Investments OÜ-d tegema vastavad tahteavaldused ning määrata, et alates jõustumisest asendab kohtuotsus koheselt ACH-Investments OÜ vastavaid tahteavaldusi. 3) Kohustada OÜ-d Chesston täitma punktis 1 nimetatud võõrandamislepingut ning kandma Barge Invest AS-ile üle 750 AS Module Tech aktsia omand ning kandma 750 AS Module Tech aktsiat nimiväärtusega 100 krooni üle Barge Invest AS väärtpaberikontole või loovutama Barge Invest AS-ile nimetatud aktsiate ACH-Investments OÜ väärtpaberikontolt väljanõudmise õigus. Kohustada OÜ-d Chesston tegema vastavad tahteavaldused, sh tahteavaldus aktsiate tingimusteta käsutamiseks ja Eesti Väärtpaberite Keskregistri kande muutmiseks ning aktsiate ACH-Investments OÜ-lt väljanõudmise õiguse loovutamiseks Barge Invest AS-ile. Määrata, et alates jõustumisest asendab kohtuotsus OÜ Chesston vastavaid tahteavaldusi.
Kostja 1 vastus
2.Kostja võttis hagi õigeks. Kostja hinnangul omas hageja OÜ Module Tech 75 000 kroonise nimiväärtusega osa suhtes ostueesõigust ning oli teostanud talle kuuluvat ostueesõigust kooskõlas kõikide seadusest tulenevate nõuetega. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt 1 muu hulgas võõrandamislepingu täitmist ning OÜ Module Tech osa üleandmist. Hageja poolt 19.03.2008.a ja 02.04.2008.a OÜ Module Tech osa võõrandamislepingute esitamise nõude osas märkis kostja 1, et nimetatud lepinguid ei ole võimalik hagejale esitada, kuna lepingud sõlmis ja väärtpaberi ülekanded teostas kostja 1 endine juhatuse liige V. V., kes ei olnud vastavaid lepinguid kostja 1 osanikele ega juhatuse liikmetele esitanud. Kuna seadus ei näinud ette Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamisel osa võõrandamise kohustustehingu ja käsutustehingu notariaalset vormi, oli võimalik, et OÜ Module Tech osaga tehtud tehingute osas ei olnud kirjalikku lepingut sõlmitud.
Kostja 2 vastus
3.Kostja 2 hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. OÜ Module Tech põhikirja punkti 5.1. kohaselt oli teistel osanikel ostueesõigus, kui osa võõrandatakse tasu eest kolmandale isikule. OÜ Chesston ei olnud võõrandanud OÜ Module Tech osa. OÜ Chesston oli OÜ Module Tech osa tasunud mitterahalise sissemaksena asutatava ACH-Investments OÜ osakapitali. OÜ Chesston ei olnud OÜ Module Tech osa kolmandale isikule võõrandanud. Kostja 2 leidis, et asutatava äriühingu osakapitali sissemakse tegemine ei olnud samastatav „muu tasulise
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-08-52573 võõrandamitehinguga“ VÕS § 244 lg 3 mõttes. Mitterahaline sissemakse äriühingu osakapitali ei olnud klassikaline võõrandamistehing, kus asi müüakse vastusaadava raha eest. Mitterahalise sissemakse tegemisel ei olnud ostueesõigust omaval isikul võimalik ostueesõigust kohaldada ostunõude sooritamise võimatuse tõttu. Lisaks oli hageja ostueesõiguse teostamise avaldus tühine seaduses sätestatud vorminõude järgimata jätmise tõttu, sest hageja esitas 30.06.2008.a lihtkirjaliku ostueesõiguse teostamise avalduse. Vastuseks hageja 14.04.2009.a nõude täpsustusele teatas kostja 2, et OÜ Module Tech aktsiaseltsiks ümberkujundamise järel lakkasid osad olemast ning järelikult ei olnud ka ostueesõigusest tulenevate nõuete esitamine nende suhtes võimalik. Hageja viidatud ÄS § 478 lg 2 ei andnud alust väitele, et lepingu eset oli võimalik muuta. Äriühingu ümberkujundamise registrisse kandmisega toimus äriühingu vormivahetus, mis tähendas ühtlasi seda, et ühing nö asutatakse uuesti ilma, et see tooks kaasa tema lõppemise. Samas toimus vormiliselt siiski uue ühingu asutamine ning uus ühing pidi tegema kõik vajalikud toimingud selleks, et ta vastaks konkreetse ühingu tüübisunnile. Muuhulgas tähendas see seda, et seniste osanike osalused „taasluuakse“ vormis, mis oli ette nähtud uues ühingus. Õiguslikult toimus see osaluse asendamisega, st ühes vormis osalus (antud juhul osaühingu osad) kaotas kehtivuse ning selle asemel saavad senised osanikud endale uue ühingu osaluse (antud juhul aktsiad). Seega lakkasid osad olemast ja vastavalt muutus olematuks ka õigusobjekt. Asendamine toimus küll osanike jaoks, kuid see ei tähendanud, nagu oleks tegu osa kui õigusobjekti transformatsiooniga. Uue ühingu poolt väljalastavate aktsiate (loetakse väljalastuks ümberkujundamise registrikandega) näol oli tegu uue õigusobjektiga. Kostja 2 oli seisukohal, et antud juhul ei olnud ostueesõiguse teostamine võimalik, sest mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu korral ei olnud ostueesõigust omaval isikul võimalik teha vastusooritust. Hageja oli õiguslikku alust selgitamata leidnud, et mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust tulenev asutavas ühingus osaluse andmise kohustus oli asendatav raha maksemise kohustusega. Hageja uue taotluse valguses oli tekkinud olukord, kus asendada tuli ka teine täitmiskohustus ehk algsest lepingust ei jääks midagi järele.
Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt kostja 1 õigeksvõtuga. Kostjal 1 tuli esitada hagejale 19.03.2008.a kostja 1 poolt AKG Varahaldus OÜ-le ja 02.04.2008.a AKG Varahaldus OÜ-lt kostjale 1 OÜ Module Tech osa nimiväärtusega 75 000 krooni omandi üleandmise aluseks olevad võõrandamislepingud. Maakohus jättis rahuldamata hagi kostja 1 vastu OÜ Module Tech osa võõrandamislepingu tuvastamiseks ja kostja kohustamiseks võõrandamislepingu täitmiseks ning hagi kostja 2 vastu OÜ Module Tech osa ja aktsiate üleandmiseks kohustamiseks ja selleks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks. Menetluskulud jäid täies ulatuses hageja kanda. Kohus leidis, et hageja ostueesõiguse teostamise avaldus oli seaduses sätestatud kohustusliku vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Käesolevas asjas oli hageja teostanud ostueesõigust kostja 1 ja AKG Varahaldus OÜ vahel 02.04.2008.a sõlmitud ACH Investments OÜ asutamislepingu alusel, kuna kostja 1 oli kandnud talle kuulunud OÜ Module Tech osa ACH Investments OÜ asutamisel mitterahalise sissemaksena asutatava äriühingu osakapitali hulka. Hageja oli tuletanud tehingu tingimused asutamislepingust ja esitanud kostjale lihtkirjaliku ostueesõiguse teostamise avalduse. ÄS § 138 lg 4 kehtestab osaühingu asutamislepingule kohustusliku notariaalselt tõestatud vormi. Vastavalt TsÜS § 83 lg-le 1 oli tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. Eeltoodut arvesse võttes oli hageja 30.06.2008.a ostueesõiguse teostamise avaldus tühine ning sellel ei olnud õiguslikke tagajärgi. Mitterahaliseks sissemakseks kohustav tehing ei olnud näilik. TsÜS §-st 27 tulenevalt ei saaks see ka peale äriühingu asutamist tähendust omada. Kuivõrd kõik muud nõuded peale kostja 1 vastu esitatud
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-08-52573 dokumentide väljaandmise nõude on seotud ka kostjaga 2, ei saanud kostja 1 õigeksvõtt hagi rahuldamist muude nõuete osas tingida.
Apellatsioonkaebus
5.01.07.2009.a laekus Tallinna Ringkonnakohtusse hageja apellatsioonkaebus, milles apellant palus teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellant asus seisukohale, et kohus on põhjendamatult ja materiaalõiguse norme eirates asunud seisukohale, et apellandi 30.06.2008.a ostueesõiguse teostamise avaldus on vorminõude täitmata jätmise tõttu tühine. VÕS § 244 lg 5 sätestab ostueesõiguse teostamise avalduse kohustusliku vorminõude üksnes müügilepingu puhul. VÕS § 244 lg 3 teises lauses nimetatud „muu tasulise võõrandamise korral“ seadus kohustuslikku vorminõuet ei sätesta. Oluline oleks üksnes osa üleandmise tehingu vorminõue, mis oli antud juhul lihtkirjalik, kuna vaidlusalune osa oli registreeritud EVK-s. Apellant leidis, et kohus asus ebaõigesti seisukohale, et tehing, mille suhtes teostati ostueesõigust oleks tulnud sõlmida notariaalselt tõestatud vormis. Asjaolu, et mitterahalise sissemakse üleandmise leping on seotud asutamislepinguga ning sissemakse üleandmise lepingu tingimused on tuletatavad asutamislepingust, ei tähenda, et asutamisleping ongi vaidlusaluse osa üleandmise kohustus- ja käsutustehing. Apellant ei ole teostanud ostueesõigust asutamislepingu suhtes, vaid osa üleandmise kohustustehingu suhtes. Seega ei laiene ÄS § 138 lg-s 4 sätestatud asutamislepingu vorminõue mitterahalise sissemakse üleandmise lepingule ning seega ka ostueesõiguse avaldusele. ÄS § 149 lg 4 kohaselt on Eesti Väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamise tehing vormivaba. Apellant asus seisukohale, et vorminõude eesmärgiks ei ole tuua kaasa tehingu tühisust. Kohus hindas ebaõigesti vorminõude eesmärki ÄS §-st 138 lähtuvalt, mis aga ei ole käesoleva vaidluse seisukohast asjakohane. Apellant ei ole kordagi väitnud, et astub asutamislepingusse, apellant astus osa võõrandamistehingusse. Osaühingu asutamise ning asutaja vastutuse võimalikud tagajärjed ei ole seega ostueesõiguse teostamise avalduse tegemise seisukohast asjakohased. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et asutamislepingu sõlmimine ja sellega kaasnenud osa mitterahaline sissemakse ei olnud näilik tehing. Seejuures on kohus jätnud tähelepanuta, et näilik oli just osa mitterahaliseks sissemakseks andmine ning kohus oleks pidanud hindama osa üleandmise näilikust asutamislepingust eraldiseisvana. Apellant leiab, et nõuded kostja 1 vastu oleks tulnud rahuldada seoses hagi õigeksvõtuga. Kohus on kohaldanud ebaõigesti TsMS § 440 lg-id 1 ja 4, kuna hagiavalduse ja hagi täpsustuse nõuded 1 ja 3 on esitatud kostja 1 vastu ning nõue 2 kostja 2 vastu. Apellandil on eraldi õigussuhe kostjaga 1 ja kostjaga 2. Seega on ebaõige kohtu seisukoht, et vaidlusalust õigussuhet oleks saanud tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt.
Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on õige ning apellatsioonkaebuses toodud asjaolud selle tühistamiseks ega muutmiseks alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi üle ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-08-52573
8.Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul oleks ostueesõiguse teostamise avaldus pidanud olema notariaalses vormis ning muus kui notariaalses vormis tehtud ostueesõiguse teostamise avalduse esitamise korral ei saa antud juhul ostueesõiguse järgi õigustatud isiku ja võõrandaja vahel võõrandamislepingut tekkida. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi poolt VÕS § 244 lg-le 5 antud tõlgendusega, et kohustuslik vorminõue laieneb üksnes müügilepingule. Vastavat sätet tuleb mõista selliselt, et vorminõue kehtib kõikide võõrandamislepingute puhul, mille sõlmimise korral saab ostueesõigust teostada. Kuivõrd ostueesõigust saab reeglina teostada müügilepingute puhul ja erandina ka muude võõrandamislepingute puhul, siis on seadusandja ostueesõiguse küsimuste reguleerimiseks valinud sellise reguleerimismeetodi, et reguleeritakse müügilepinguga seonduvat ning nähakse ette ka erand, et ostueesõigust saab teostada ka teatud muu tasulise võõrandamise korral, ning et viimasel juhul leiavad müügilepingu alusel ostueesõiguse teostamist reguleerivad sätted vastavat kohaldamist. Vorminõude kehtestamine muude võõrandamislepingute alusel teostatava ostueesõiguse teostamise avalduse osas teenib samu eesmärke, kui müügilepingu alusel ostueesõiguse teostamise avalduse vorminõue, mistõttu puudub põhjus, miks seadusandja oleks pidanud müügilepingu alusel ostueesõiguse teostamise avaldusele nägema ette teistsuguse vorminõude, kui muu tasulise võõrandamislepingu alusel ostueesõiguse teostamise avaldusele. Vaidlusalusel juhul oli osa käsutustehingu kausaaltehinguks äriühingu asutamisleping, mis nägi ühelt poolt ette mitterahalise sissemakse tegemise kohustuse ja teiselt poolt andis õiguse saada vastu osalus asutatavas äriühingus. Tegemist oli vastastikuses seoses olevate kohustustega, mistõttu ei saa öelda, et notariaalne vorminõue osa võõrandamise kohustust ei puudutanud ning sellele ei laienenud.
9.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi nägemusega, et osa kuuluvuse loovutamist ettenägev tehing oli muu, kui asutamisleping. Äriühingu asutamisleping oli see, millest tulenes vaidlusaluse osa kuuluvuse loovutamise kohustus. See, et isik, kellele vaidlusaluse osa kuuluvus tuli loovutada, ei olnud asutamislepingu pool, ei anna alust teistsugusele seisukohale asuda. Kostja 1 võttis endale ülejäänud asutamislepingu poolte suhtes vaidlusaluse osa kostjale 2 loovutamise kohustuse. Kehtiv õigus tunneb tehinguid, millega tehingu osalised võtavad endale kohustuse loovutada tehingu pooleks mitteolevale isikule mingi hüve (vt VÕS § 80). Selliste lepingute sõlmimise korral ei tule hüve loovutamise kohustust kaks korda, kahe eraldi lepinguga võtta. Apellandi poolt toodud paralleel juhatuse määramisega ei ole seejuures kohane. Ka see, et mitterahalise sissemakse eseme hindamine toimub peale asutamislepingu sõlmimist, ei tähenda, et lisaks mitterahalise sissemakse üleandmiseks kohustava asutamislepingu sõlmimisele tuleks sõlmida veel mingi tehing, mis teist korda mitterahalise sissemakse üleandmise kohustuse loob.
10.Ringkonnakohus ei nõustu ka selle apellandi seisukohaga, et seaduses sätestatud kohustusliku notariaalse täistõestusnõude järgimata jätmine ei too endaga kaasa tehingu tühisust. Ringkonnakohtu hinnangul kaasneb seaduses sätestatud kohustusliku vorminõude järgimata jätmisega tehingu tühisus. Sellest printsiibist tulenevad erandid peavad tulenema seadusest (vt näit AÕS § 119 lg 2). Nendel juhtudel, kui ostueesõigust saab muu tasulise võõrandamise korral teostada, ja kui muu tasulise võõrandamise osas on ette nähtud kohustuslik notariaalne vorminõue, kaitseb ostueesõiguse teostamise avalduse samale vormile allutamine ostueesõiguse teostajat, sest seda enam on tegemist tavapärasest keerulisema õigusliku olukorraga ning kui juba ostueesõiguse aluseks olev muu võõrandamisleping oli allutatud kohustuslikule notariaalsele vorminõudele, on notariaalse vorminõude vajadus olemas ka siis, kui ostueesõiguse teostaja kõiki muust tasulisest võõrandamislepingust tulenevaid kohustusi üks- üheselt täita ei saa. Nii teenib ostueesõiguse teostamise avalduse
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-08-52573 vorminõue nii hoiatusfunktsiooni kui ka selgitusfunktsiooni ja kaitseb seeläbi ka ostueesõiguse järgi õigustatud isikut. Notariaalse vorminõude eesmärgiks ei ole selgitada tehingu osalisele mitte niivõrd võõrandamislepingu eset kui sellist, vaid seda, millega seob ennast ostueesõiguse teostaja juhul, kui ta ostueesõigust teostab. Seetõttu ei ole asjakohased need apellantide väited, et kuivõrd apellant on juba OÜ Module Tech osanik, siis teab ta niigi, millega ta ennast seob.
11.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite alusel ei saa väita, et äriühingu asutamisleping oli mitterahalise sissemakse kohustuse osas näilik tehing. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning neid üle kordama ei hakka. Näiliku tehingu tuvastamise eeldustena peab hageja kohtu ette tooma asjaolud, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et vastava tehingu kõikide osaliste ühine tahe oli varjata näiliku tehinguga teist tehingut, mida tegelikult sõlmida sooviti. Need asjaolud, et kostja 1 viitas hageja poolt ostueesõiguse teostamisega seoses täitmise võimatusele, et kostja 1 üritas eelnevalt vaidlusalust osa võõrandada ja et kostja 1 soovis kostja 2 osalust peale asutamist võõrandada, ei anna näiliku tehingu tuvastamiseks kindlat alust. Tehingu tühisus on sedavõrd oluline õiguslik tagajärg, et tühisuse eeldusi ei saa tuvastada oletuslikult, eeldades, et kuivõrd kostja vaidleb hagile vastu, käitus ta ilmselt pahauskselt ning soovis juba näiliku tehinguga luua olukorda, et hageja ei saaks oma õigusi kostja suhtes maksma panna. Sellele lisaks ei saaks enam asutamislepingu ühe osa näilikkusele TsÜS § 27 lg-st 2 tulenevalt tugineda, sest äriühing, mille asutamislepingu näilikkusele hageja tugineda soovib, on kantud äriregistrisse. Kuigi hageja rõhub üksnes äriühingu ühe osa tühisusele, kaitseb TsÜS § 27 lg 2 asutamislepingut kui tervikut, sh asutamislepingu kõiki osasid. Juhul, kui TsÜS § 27 lg 2 võimaldaks vaielda mingite teatud asutamislepingu osade (teatud kohustuste) üle, siis kaotaks TsÜS § 27 lg 2 oma mõtte. Tehingu ühe osa kehtivuse vaidlustamise korral võib ka tehingu ülejäänud osade kehtivus ohtu sattuda, sest ei saa välistada, et ühte tehingu osa ei oleks tehtud ilma teise osata (TsÜS § 85). Samuti on oluline rõhutada, et TsÜS § 27 lg 2 kaitseb äriühingu asutamislepingut tervikuna, st seadusandja eesmärk on tagada, et peale asutamist ei saaks äriühingu asutamist tagasi pöörata ega luua olukorda, et kunagi peale äriregistri kannet selgub, et tegelikult asutati teistsugune äriühing kui see, mis asutamislepingust nähtub. Muudatused äriühingu varalises seisus ning mitterahalise sissemakse asendamine raha maksmisega võib oluliselt muuta asutatud äriühingut.
12.Apellant ei nõustunud apellatsioonkaebuses maakohtu seisukohaga, et 30.06.2008.a ostueesõiguse teostamisest tulenevad nõuded puudutavad mõlemat kostjat, mistõttu ei saa kostja 1 õigeksvõtust hoolimata hagi kostja 1 suhtes muude kui võõrandamislepingute esitamise nõuete osas rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus selles osas seaduslik ja põhjendatud ning ka selles osas maakohtu otsuse muutmiseks alus puudub. Hageja esitas kostja 1 vastu hagi, milles taotles rahuldatud nõuetele lisaks veel hageja ja kostja 1 vahel võõrandamislepingu olemasolu tuvastamist ja kostja 1 võõrandamislepingu täitmiseks (sh osa kuuluvuse loovutamiseks vajalike tahteavalduste andmiseks) kohustamist. Kostja 1 võttis hagi kõikide nõuete osas õigeks, esitades teatud vastuväited lepingute esitamise kohustamise nõudele, kuid selles osas hagi rahuldamist vaidlustatud ei ole ning seetõttu käsitleb ringkonnakohus vastavat küsimust menetluskulude jaotuse õiguspärasuse hindamise juures. Kuigi kostja 1 võttis hagi rahuldamata jäänud nõuete osas õigeks, jättis maakohus õigesti hagi nende nõuete osas rahuldamata. Kostja 2 vaidles vastavatele nõuetele vastu. Kuigi hageja oleks kostja 1 poolse õigeksvõtu tõttu saanud teoreetiliselt eeldada, et kohus tuvastab kitsalt üksnes hageja ja kostja 1 vahelises õigussuhtes, et kostja 1 on pelgalt hageja ja kostja 1 omavahelises suhtes kohustatud võõrandamislepingut täitma, ning et üksnes
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-08-52573 hageja ja kostja 1 vahelises suhtes on tekkinud võõrandamisleping, kuid vastavad tuvastamised ja kohustamised oleksid saanud kehtida üksnes pelgalt hageja ja kostja 1 vahelises suhtes. Hageja ja kostja 2 vahelises suhtes need asjaolud kehtida ei saa, sest kostja 2 vaidles hagile vastu ja kohus jättis kostja 2 suhtes õiguspäraselt hagi rahuldamata. Seejuures on oluline rõhutada, et käsutuse kehtivust, mille alusel kostja 2 vaidlusaluse äriühingu osa omandas, saab VÕS § 244 lg-st 6 tulenevalt vaidlustada üksnes juhul, kui kohus tuvastab ka kostja 2 suhtes, et hageja ja kostja 1 vahel oli võõrandamisleping ning et kostja 1 on kohustatud hageja ja kostja 1 vahelist võõrandamislepingut täitma, ning kohustab kostjat 1 võõrandamislepingu täitmise eelduseks olevaid tahteavaldusi andma. Need asjaolud ei muutu kostja 2 suhtes siduvaks kostja 1 poolse õigeksvõtuga, vaid need asjaolud tuleb kostja 2 suhtes tuvastada, sh ka kostja 2 vastuväiteid arvestades. Hageja ja kostja 1 vahelise võõrandamislepingu olemasolu ja kostja 1 võõrandamislepingu täitmiseks kohustamine omab olulist õiguslikku tähendust ka kostja 2 suhtes, sest seadusest tuleneva ostueesõigusega koormatud eseme käsutus (antud vaidluse puhul käsutus kostjalt 1 kostjale 2) on VÕS § 244 lg-st 6 tulenevalt tühine üksnes juhul, kui hagejal on ostueesõiguse teostamise õigus ja kui käsutus kahjustab ostueesõiguse teostamist. Seega sõltub käsutuse, millega kostja 2 vaidlusaluse äriühingu osa kuuluvuse sai, kehtivus sellest, kas hageja ja kostja 1 vahel on võõrandamisleping ning kas vastavast võõrandamislepingust tulenevad kõik need eeldused, mis võimaldavad hagejal kostjalt 1 vaidlusaluse osa kuuluvuse ülekandmist, st võõrandamislepingu täitmist nõuda. Kuivõrd vastavad eeldused täidetud ei ole ja kuivõrd nende eelduste puudumise tõttu ei saa hageja kostja 2 suhtes nõuet maksma panna, ning kuivõrd seetõttu esineb primaarnõude täitmise võimatus ka võimaliku hageja ja kostja 1 vahelise võõrandamislepingu osas, siis ei annaks hagejale kostja 1 ja kostja 2 suhtes asjaolude vastupidine tuvastamine võimalust saavutada eesmärki, milleks hageja hagi kohtusse esitas. Ringkonnakohtu hinnangul, kui ostueesõiguse teostamise hagi esitatakse võõrandaja ja isiku suhtes, kes on ostueesõiguse teostamise aluseks oleva võõrandamislepinguga ostueesõigusega koormatud eseme omandanud, ei ole kohus võõrandajapoolse hagi õigeksvõtuga seotud, sest võõrandaja osas tuvastatavad asjaolud ning võõrandaja kohustamine puudutavad otseselt ka ostueesõigusega koormatud eseme omaja (antud juhul kostja 2) õigusi. Sellele lisaks märgib ringkonnakohus veel, et üks hageja nõuetest, mille maakohus kostja 1 poolsest õigeksvõtust hoolimata rahuldamata jättis, oli hageja ja kostja 1 vahelise võõrandamislepingu olemasolu tuvastamise nõue. Tuvastushagi esitamiseks peab hagejal olema tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 tähenduses. Õiguseõpetuses eitatakse õigussuhte olemasolu tuvastusnõude esitamise õiguslikku huvi olukorras, kus kostja õigussuhte olemasolule vastu ei vaidle. Kostja 1 võõrandamislepingu olemasolule vastu ei vaielnud. Seega isegi siis, kui kostja 1 ja kostja 2 suhtes tuleks vastavad asjaolud eraldi tuvastada ja kui vastavate asjaolude vastupidine tuvastamine oleks lubatav ja viiks hagiga taotletava eesmärgi saavutamiseni, ei saaks käesolevat tuvastusnõuet ka tuvastushuvi puudumise tõttu rahuldada.
13.Eespool toodule lisaks märgib ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus jääks lisaks maakohtu poolt märgitud põhjustele rahuldamata ka seetõttu, et Riigikohtu praktika kohaselt ei saa mitterahalise sissemakse puhul ostueesõigust reeglina teostada (vt RKTKo 3-2-1-12109), st antud juhul ei esinenud nö ostueesõiguse olukorda.
14.Apellant leiab, et maakohus jagas menetluskulud valesti, sest hageja esitas kohtusse neli nõuet, millest maakohus ühe rahuldas, kuid jättis sellest hoolimata kõik menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus vastavasisulise apellandi etteheitega ei nõustu. Maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub. Kuigi maakohus ühe nõude osas hagi rahuldas, tegi maakohus seda kostja 1 poolse õigeksvõtu tõttu. Kostja 1 esitas õigeksvõtu esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis,
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-08-52573 märkides, et kuigi võtab tema vastu esitatud hagi õigeks, ei ole tal võimalik võõrandamislepingute esitamise nõuet täita, sest vastavad lepingud sõlmis kostja 1 eelmine juhatuse liige, kes ei ole lepinguid uutele juhatuse liikmetele ega kostjale 1 esitanud (vt t I kd lk 123). Sellest tulenevalt tuleb õigeksvõttu hinnata menetluskulude jaotamise kontekstis koos vastava avaldusega. Kostja 1 viidatud avaldust tuleb käsitleda täitmise võimatusele viitamisena VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses. Seega on kostja 1 teinud kõik endast oleneva selleks, et hagi õigeks võtta ja tema vastu esitatud nõudeid täita. TsMS § 168 lg-st 6 tulenevalt kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi koheselt õigeks, välja arvatud juhul, kui kostja andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Seejuures lasub viimase asjaolu esiletoomise ja vajadusel tõendamise koormis hagejal, kes soovib menetluskulude kostja kanda jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esitanud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kostja 1 andis oma käitumisega hagi esitamiseks põhjuse. Kuigi hageja märkis ringkonnakohtu istungil, et hageja pöördus kostja 1 poole lepingute saamise nõudega ka kohtueelselt, ei saanud kostja 1 lepinguid täitmise võimatuse tõttu esitada. Kostja 1 võttis ka kohtus koheselt hagi õigeks, kuid viitas jätkuvalt kohustuse täitmise võimatusele. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal 1 lepingud olid ning kostja 1 oleks õigustamatult nende esitamisest keeldunud. Kuigi juriidiline isik peaks olulised lepingud dokumenteerima, ei ole EVK-s registreeritud osa võõrandamise tehingule kirjalikku vormi ette nähtud, mistõttu ei saa ostueesõiguse järgi õigustatud isik alati eeldada, et talle kirjalik leping esitatakse. Eespool toodust tulenevalt tuleb vaidlustatud maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Protokolli parandamise taotlus
15.Hageja esitas 11.11.2009.a taotluse 06.11.2009.a toimunud kohtuistungi protokolli muutmiseks. Kostja 2 vaidles protokolli parandamise taotlusele vastu. Ringkonnakohus leiab, et 06.11.2009.a istungi protokoll kajastab istungil toimunut tegelikkusele vastavalt ning protokoll vastab TsMS §-s 50 sätestatud nõuetele. Eespool toodust tulenevalt tuleb hageja poolt esitatud protokolli parandamise taotlus jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Eespool leidis ringkonnakohus, et maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks alus puudub. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.