Tsiviilasja number
2-08-3910
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. mai 2009, Tallinn
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Margo Klaar, Ulvi Loonurm
Tsiviilasi
Maksim Tšurkini hagi AS Ühisteenused vastu leppetrahvi tühistamiseks ning AS Ühisteenused vastuhagi Maksim Tšurkini vastu leppetrahvi 500 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.09.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maksim Tšurkini apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Maksim Tšurkin (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx-xx xxxxxxx xxxxx), esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja AS Ühisteenused (registrikood 11052490, asukoht Tartu mnt 80, 10112 Tallinn), esindajad Kristjan Konks ja Paavo Paal
Harju Maakohtu 19.09.2008 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Maksim Tšurkin esitas 04.02.2008 hagi AS-i Ühisteenused vastu leppetrahvi tühistamiseks. Hageja parkis 08.12.2007 kella 18.10 ajal sõiduki OPEL FRONTERA registreerimismärgiga xxx xxx Kristiine kaubanduskeskuse parkimismaja teisel korrusel pargitud sõidukite vahele. Hageja tuli kella 18.50 ajal sõiduki juurde tagasi ja leidis sõiduki esiklaasil kojamehe vahelt 08.12.2007 kell 18.23 ajal koostatud leppetrahvi nõude nr 605799 parkimiskorraldusnõuete rikkumise eest. Hageja tegi kohapeal sõiduki parkimiskohal kuus fotot. Hageja märkas, et samas kohas tema sõidukist vasakul ja paremal pool seisvatele sõidukitele ei olnud leppetrahvi nõudeid koostatud. Hageja osundab liiklusseaduse (LS) § 50 lg 1, liikluseeskirja (LE) § 29, mille kohaselt on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. LS § 50 lg 4 alusel korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Hageja kinnitab, et fotodelt nähtuvalt on vaidlusalune sõiduk pargitud teiste sõidukite vahele (fotod nr 1 ja 3); sõidukist vasakule jääb valget värvi parkimiskohtade märgistus ning puudub parkimiskohtade lõppu käsitlev või peatumist piirav kollast värvi keelujoon (fotod nr 2, 5, 6); sõiduki ees oleval seinal puuduvad mistahes peatumist või parkimist keelavad liiklusmärgid (foto nr 4). Hageja leiab, et 08.12.2007 koostatud leppetrahvi nõue on ebaseaduslik ja palub see tühistada. Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata hagis toodud põhjustel. Kohtuistungil vaidles Maksim Tšurkin vastu kostja seisukohale, et 08.12.2007 leppetrahvi nõude nr 605799 koostamise aluseks on poolte vahel sõlmitud leping, mille alusel AS Ühisteenused (parkla operaator) paigaldas parklasse sissesõidule teadetetahvlid ja Maksim Tšurkin, sisenedes parklasse, aktsepteeris teadetetahvlil märgitud tingimusi. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud mistahes leping. Maksim Tšurkin osundab võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 1, mille kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Seega põhineb VÕS § 158 lg-s 1 sätestatud leppetrahv lepingul. VÕS § 9 lg 1 alusel sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Vastavalt VÕS § 16 lg-le 1 on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping, mida antud juhul ei olnud ega saanud olla ning nimetatud hageja väide ei ole millegagi ümber lükatud. Isegi juhul, kui on tõendatud, et 08.12.2007.a kella 18.10 ajal sisenes hageja sõiduki juhina parklasse, siis puudus tal reaalne võimalus tutvuda mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist (parklasse sisenemist) sõlmitava lepingu tingimustega selliselt, et mitte rikkuda omakorda LE § 66, mille kohaselt juht ei tohi pargitud sõidukiga sulgeda teiste sõidukite liiklust sissesõidul. Lepingu sõlmimine taolistel asjaoludel on vastuolus heade kommetega, kuna see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-05, p 23) ning järelikult on see tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 mõttes tühine. VÕS § 163 kohaselt aga on lepingu kehtetuse korral kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. Kostja seisukoht ja vastuhagi Kostja vaidleb hagile vastu. AS-i Ühisteenused ja AS-i Kristiine Kaubanduskeskus vahel on sõlmitud leping, mille alusel kostja korraldab AS-i Kristiine Kaubanduskeskus parklas parkimist ning teostab parkimisjärelevalvet, s.h leppetrahvide määramist parkimiskorra rikkujatele.
Parklasse sissesõidule on paigaldatud infotahvel (fotod 1 ja 2), mis sisaldab informatsiooni parkimise tingimustest. Vastavalt parklas kehtestatud parkimise tingimustele loetakse parklasse sissesõidul parkija ja AS-i Ühisteenused vahel sõlmituks leping, millega parkija võtab endale kohustuse parkida vastavalt liikluskorraldusvahenditele (paigaldatud viidad, teemärgistus, liiklusmärgid) ning tasuda parkimiskorra rikkumise korral leppetrahvi. Maksim Tšurkin oli 08.12.2007 parkinud sõiduki tähistatud parkimiskohtade ning puudega inimeste kohtade vahele (foto nr 3). Vaidlusalune ala on sissesõiduteeks puudega inimeste kohtadele (foto nr 4). Hageja poolt sõiduki parkimise tulemusena puudus võimalus vajadusel parkida puudega inimeste kohtadele, millele sissesõidu oli hageja sõiduk blokeerinud. Parkla teekatte märgistuse (valgete joontega on märgitud parkimiskohad) ja LE § 152 p 3 kohaselt ei tohi parkida teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. LE § 152 p 6 keelab parkimise kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. Seega rikkus hageja parkimiskorda, kuna parkis sõiduki teekatte märgistusega märgitud parkimiskohtade kõrval ning eksis kahe liikluseeskirja punkti vastu. Maksim Tšurkini poolt teekatte märgistuse kõrval parkimist tõendavad ka hageja enda poolt esitatud fotod nr 2 ja 3, millest nähtub, et parkimiskoha märgistust tähistav valge joon on ainult vasakul pool hagejale kuuluvat sõidukit. Hageja etteheide, et koht, kuhu sõiduk oli pargitud, ei olnud tähistatud keelava kollase joone või keelumärgiga, on põhjendamatu. Parkimise keeldu antud kohal reguleerib parkla teekatte märgistus (valgete joontega märgitud parkimiskohad) ning liikluseeskiri. Tähistatud parkimiskohtade olemasolul tuleb parkida selleks näidatud kohta ning mujale tähistamata kohale on parkimine keelatud. Kõiki kohti ei ole võimalik tähistada keelavate märkide/joontega. Heas usus käituv parkija saab ise aru, kuhu ta vastavalt liiklemist reguleerivatele normidele parkida tohib. Samuti ei saaks kollast joont hageja poolt pargitud kohta ka parima tahtmise korral tõmmata, kuivõrd sealtkaudu toimub sissesõit puudega inimeste kohtadele. Hageja parkis sõiduki puudega inimeste kohtadele sissesõiduks määratud alal, tema poolt pargitud sõiduk tõkestas tee parklas ettenähtud puudega inimeste kohtadeni selliselt, et puudega inimeste kohtadele puudus juurdepääs. Sellel põhjusel koostati Maksim Tšurkinile leppetrahvi nõue, mis paigutati tema poolt pargitud sõiduki esiklaasile. AS-il Ühisteenused on õigus nõuda Maksim Tšurkinilt leppetrahvi lähtudes poolte vahel sõlmitud lepingust. Selline leping sõlmiti läbi selle, et AS Ühisteenused kui Kristiine kaubanduskeskuse parkla operaator on paigaldanud parklasse sissesõidule teadetetahvlid. Hageja, sisenedes parklasse, aktsepteeris teadetetahvlile märgitud tingimusi. Sellega oli sõlmitud leping, mis annab kostjale õiguse nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist. AS Ühisteenused palub Maksim Tšurkinilt välja mõista leppetrahv 500 krooni. Maakohtu põhjendused Maakohus leidis, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata, vastuhagi aga rahuldada. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Maksim Tšurkin parkis 08.12.2007 kella 18.10 ajal sõiduki OPEL FRONTERA registreerimismärgiga xxx xxx AS-i Kristiine Kaubanduskeskuse parkimismaja teisel korrusel pargitud sõidukite vahele. Vaidlus puudub ka selles, et hageja sai sõiduki esiklaasilt kojamehe vahelt 08.12.2007 kella 18.23 ajal koostatud leppetrahvi nõude summas 500 krooni parkimisnõuete rikkumise eest (tl 6). Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel oli sõlmitud leping, kas hageja parkis sõiduki järgides liikluseeskirja ja kas kostja oli õigustatud nõudma leppetrahvi.
Paikvaatluse 05.05.2008 protokolli ja fotodega on tõendatud, et parklasse sissesõidu juures on teadetetahvel tekstiga: „Eramaa. Sõiduki sisse sõites parklasse loetakse sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt sõidukijuht kohustub parkima ja liiklema vastavalt liikluskorraldusvahenditele (paigaldatud viidad, teemärgistus, liiklusmärgid) ja liikluse reguleerija juhistele. Keelatud on peatuda ja parkida kohtades, mis on tähistatud vastavate keelavate liiklusmärkide, teemärgiste, viitade või kirjadega. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates käesolevates tingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 900 krooni. Kui sõiduki parkimisel on rikutud käesolevates tingimustes sätestatud korda võib sõiduki sõidukijuhi kulul teisaldada. Parkla operaator Ühisteenused AS tel 62 28411." (tl 25-26, 35, 60-62). LS § 50 lg 4 alusel korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Kohus leidis, et Maksim Tšurkin, sõites parklasse, aktsepteeris teadetetahvlil märgitud tingimusi. Sellega oligi sõlmitud leping, mis käesoleva juhtumi asjaoludel annab AS-ile Ühisteenused õiguse Maksim Tšurkinilt nõuda leppetrahvi tasumist parkimisnõuete rikkumise korral. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et tegemist on poolte vahel sõlmitud lepinguga, arvestades teadetetahvlil fikseeritut. Hageja möönab, et teadetetahvel oli, küll aga puudus tal reaalne võimalus tutvuda mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist (parklasse sõitmist) sõlmitava lepingu tingimustega selliselt, et mitte rikkuda omakorda LE § 66, mille kohaselt juht ei tohi pargitud sõidukiga sulgeda teiste sõidukite liiklust sissesõidul. Tunnistaja A. N. ütlustega on leidnud kinnitust, et teadetetahvel ei olnud eraldi valgustatud, silt oli viltu ja teksti oli seal 15-20 rida, et teksti lugeda, tuleb auto peatada ja minna välja lugema ning selleks läheb viis minutit. Maksim Tšurkin ei käinud parkimiskorraga tutvumas. Kohus soostus kostja positsiooniga, et teadetetahvlil olid parkimistingimused ja mõistlik inimene tutvub nendega. Hageja käitus hoolimatult ja eiras parkimiskorda. VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Hageja parkis 08.12.2007 sõiduki puudega inimeste kohtadele sissesõiduks määratud alal. Hageja poolt pargitud sõiduk tõkestas tee parklas ettenähtud puudega inimeste kohtadeni selliselt, et puudega inimeste kohtadele puudus juurdepääs. Sellel põhjusel koostati hagejale leppetrahvi nõue, mis paigutati tema poolt pargitud sõiduki esiklaasile (tl 27-28). Kohus pidas asjakohatuks hageja väidet, et sõiduki ees oleval seinal puudusid peatumist või parkimist keelavad liiklusmärgid. AS-i Kristiine Kaubanduskeskus 30.06.2008 kirjaga on tuvastatud, et parklas tehti kaks viimast teekattemärgistuse ülevärvimist juunis 2007 ja detsembris 2007 (tl 73). LE § 152 p 3 ja 6 kohaselt parkida ei tohi teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval; kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. 05.05.2008 paikvaatluse protokolli ja fotodega on tõendatud, et toimikus leheküljel 8 asuval fotol visuaalselt nähtav parkimiskoha märgistust tähistav valge joon on vasakul pool Maksim Tšurkini sõidukit (tl 5, 7-8, 11-12, 60-62). Seega parkis hageja sõiduki LE § 152 p-des 3 ja 6 sätestatut eirates. Hageja etteheide, et koht, kuhu sõiduk oli pargitud, ei olnud tähistatud keelava kollase joone või keelumärgiga, on põhjendamatu. Kohus nõustus kostja argumentatsiooniga, mille kohaselt parkimise keeldu antud kohal reguleerib parkla teekatte märgistus (valgete joontega märgitud parkimiskohad) ning liikluseeskiri. Tähistatud parkimiskohtade olemasolul tuleb parkida selleks näidatud kohta ning mujale tähistamata kohale on parkimine keelatud. Kõiki kohti ei ole võimalik tähistada keelavate märkide/joontega. Heas usus käituv parkija saab ise aru, kuhu ta vastavalt liiklemist reguleerivatele normidele parkida tohib. Samuti ei saaks kollast joont hageja poolt
pargitud kohta ka parima tahtmise korral tõmmata, kuivõrd sealtkaudu toimub sissesõit puudega inimeste kohtadele. Hageja väide, et samas kohas sõidukist vasakul ja paremal pool pargitud sõidukitele ei olnud leppetrahvi nõudeid koostatud, ei oma käesoleva asjaga puutumust (tl 9). Ebaõige on ka hageja osundamine VÕS § 9 lg-le 1, mille kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vastavalt VÕS § 16 lg-le 1 on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping, kuid kuna käesoleval juhul ei ole tegemist pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, vaid lepingu sõlmimisega, kohustus Maksim Tšurkin parkima ja liiklema vastavalt liikluskorraldusvahenditele ning parkimiskorra rikkumisel tasuma leppetrahvi. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohustus, mille rikkumise korral peab võlgnik maksma leppetrahvi, võib olla lepingus kirjeldatud väga täpselt, kuid piisab ka üldisest märkusest, et kokkulepitud leppetrahvi kohaldatakse igasuguste rikkumiste või teatud liiki rikkumiste korral. Kohus asus seisukohale, et poolte vahel sõlmitud lepingus oli ette nähtud lepingu rikkumise eest sanktsioon maksta leppetrahvi. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja ei käitunud mõistliku inimesena rikkudes liikluseeskirjas sätestatut, mis puudutab puuetega inimestele ettenähtud parkimise takistamist. Seega ei ole poolte vahel sõlmitud leping vastuolus heade kommetega ega tühine TsÜS § 86 mõttes. Kohus asus seisukohale, et kostja poolt 08.12.2007 Maksim Tšurkinile määratud leppetrahv 500 krooni on kehtiv ja tuleb Maksim Tšurkinilt välja mõista. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu otsus täies ulatuses ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Apellandi väitel on kohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kohtuotsus ei vasta TsMS § 442 nõuetele. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus ei ole otsuses analüüsinud hageja seisukohta, et „Isegi kui on tõendatud, et 08.12.2007.a. kella 18.10 ajal sisenes hageja Maksim Tšurkin tõepoolest sõiduki OPEL FRONTERA reg. nr. xxx xxxjuhina parklasse, siis puudus tal reaalne võimalus tutvuda mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist (parkimismajja sisenemist) sõlmitava lepingu tingimustega selliselt, et mitte rikkuda omakorda liikluseeskirja § 66 (juht ei tohi pargitud sõidukiga sulgeda teiste sõidukite liiklust sissesõidul...), mida kinnitab hageja poolt koos 04.03.2008.a. kaaskirjaga esitatud alumine vasakpoolne foto. Kohus üksnes soostus AS-i Ühisteenused positsiooniga, et „teadetahvlil olid parkimistingimused ja mõistlik inimene tutvub nendega". Apellant juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et ükski mõistlik inimene ei hakka toimima selliselt, et tema tegevuses esineks mistahes süüteo koosseis (antud juhul LE §66 rikkumine). Esimese astme kohtu istungil ülekuulatud tunnistaja Aleksandr Nitsenko kinnitas oma ütlustes, et „teadetahvel ei olnud eraldi valgustatud, silt oli viltu ja teksti oli seal 15-20 rida, et teksti lugeda, tuleb auto peatada ja minna välja lugema ning selleks läheb viis minutit". Järelikult ka tunnistaja A. N. ütlustega on tõendatud, et Maksim Tšurkinil puudus reaalne võimalus tutvuda mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist
(parkimismajja sisenemist) sõlmitava lepingu tingimustega. Kujutame ette olukorda, kus „mõistlik inimene" (AS-i Ühisteenused positsioon, millega esimese astme kohus ka nõustus) sulgeb kasvõi viieks minutiks oma sõidukiga sissesõidu parkimismajja. Samuti ei ole kohus analüüsinud hageja esitatud faktiväidet, et „lepingu (tehingu) sõlmimine taolistel asjaoludel on vastuolus heade kommetega, kuna see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-80-05, p. 23)". Ühtlasi on esimese astme kohus jätnud otsuses analüüsimata asjaolu ega põhjendanud, miks ta seda ei arvestanud, et „08.12.2007.a. leppetrahvi nõude nr 605799 koostamise aluseks on väidetavalt kostja ja hageja vahel sõlmitud leping", kuigi hageja on korduvalt rõhutanud (kohtumenetluses ja 05.05.2008.a. toimunud paikvaatluse käigus), et väidetavalt sõlmitud lepingu tingimused ei ole selged. Kui me võrdleme parkimismaja sissesõidul paigaldatud sinist värvi teadetahvlile (hageja poolt koos 04.03.2008.a. kaaskirjaga esitatud ülemine vasakpoolne foto) kirjutatud teksti (on toodud esimese astme kohtu 19.09.2008.a. otsuse punktis 17) ja 08.12.2007.a. koostatud leppetrahvi nõuet nr. 605799 (04.02.2008.a. hagiavalduse lisa nr. 1), siis me näeme, et parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest saab määrata erinevat leppetrahvi summas vastavalt kuni 900.- krooni ja kuni 1000.- krooni. Kas see siis ei ole esimese astme kohtu hinnangul vastuolus heade kommetega! Kostja seisukoht Kostja peab oma kirjalikus vastuses maakohtu otsust seaduslikuks ja palub jätta selle rahuldamata. 08.12.2007 olid Kristiine kaubanduskeskuse parkimismaja kõikide sissesõitude juurde paigutatud teadetetahvlid, millele oli suurelt märgitud "ERAMAA" ja millele olid märgitud parkimismaja kasutamise tingimused, sealhulgas ka õigus nõuda parkimismaja kasutamise tingimuste rikkumise korral leppetrahvi. Fotod eespool kirjeldatud teatetahvlist olid lisatud kohtuasja materjalile. Sellega oli parkimismajja sisenejatele antud võimalus selle kasutamise tingimustega tutvuda ning seega oli täidetud VÕS § 37 lg-s 1 sätestatud nõue. Kristiine kaubanduskeskuse parkla on eravaldus, mida on lubatud kasutada tasuta. Kuid parkimismajas korra tagamiseks ja kõigile parkimismaja kasutajatele heade parkimistingimuste loomiseks on parkimismajas seatud tingimuseks, et parkimismajas tuleb liiklemisel ja parkimisel järgida liikluskorraldusvahendeid ja teekattemärgistust, muuhulgas järgida ka liikluseeskirja nõudeid. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ringkonnakohus ei korda otsuse põhjendusi, sest nõustub põhjenduste osas maakohtuga. Maakohus ei rikkunud vaidluse lahendamisel menetlusõiguse norme. Kohtuotsus on piisavalt põhjalikult motiveeritud. Kohus on käsitlenud põhjalikult kõiki poolte väiteid, s.h hageja väidet selle kohta, et tal ei olnud mõistliku inimesena võimalik parkimiskorraga tutvuda. Maakohus leidis õigesti, et antud juhul tuli hagejal leida selleks võimalus ja parkida seega vastavalt kehtestatud korrale. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et AS-i Ühisteenused ja Maksim Tšurkini vahel oli sõlmitud leping. Ka nimetatud seisukoha kujunemist on maakohus motiveerinud üksikasjalikult ning jõudnud sellest tulenevalt järeldusele, et leppetrahvi nõue on põhjendatud. Apellandi vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas asja materjaliga. Kohtul ei olnud alust pidada seda lepingut
heade kommetega vastuolus olevaks. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli parkimine kaubanduskeskuse parklas reguleeritud ning parklasse sisenemisel tuli liiklejal ettenähtud korda järgida. Et hageja ei pidanud parkimismajja sisenemisel vajalikuks autot peatada, ei vabasta teda kohustusest järgida kehtestatud korda. Hagejal, kui ta ei saanud aru teekatte märgistusest, oli ka pärast sõiduki parkimist võimalik teadetetahvlilt kontrollida, kas ta on järginud sellel märgitud tingimusi. Asjaolu, et sõidukist ei olnud liikumise ajal võimalik kogu teadetetahvlile märgitud teksti lugeda, ei võimalda teha teistsugust järeldust. Maakohus märkis õigesti, et hageja pidi leidma võimaluse parkimismaja kasutamise tingimustega tutvuda, kuid ta käitus ebamõistlikult ja jättis parkimismaja kasutamise tingimustega tutvumata. Maakohtu otsuses sisalduvaid järeldusi ei muuda ebaõigeks ka see, et leppetrahvi nõude tagaküljele oli märgitud trahvi maksimummääraks 1000 krooni, teadetetahvlil aga 900 krooni. Kostja selgituse kohaselt on tegemist eksitusega. Kuna hagejalt nõutud leppetrahv on 500 krooni, siis selle nõude sisu eelmärgitu ei mõjuta. Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.
Ü. Jänes
M. Klaar
U. Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.