Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Menetluse lõpetamine Avalikult teatavakstegemine
28.mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi
Hagi ese
nr 2-08-85947 Pilkes Põhjaka Põllumajanduse OÜ versus Salva Kindlustuse AS kindlustushüvitise nõue
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
Kohtukoosseis
kohtunik Helle Tamm
Hageja
Pilkes Põhjaka Põllumajanduse OÜ (registrikood 10765235; aadress Lepakose 3, Suure-Jaani vald, Viljandimaa 67040) vandeadvokaat Nikolai Kõiv (OÜ Advokaadibüroo Nikolai Kõiv, Tallinna 2, 71011 Viljandi) Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984; aadress Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn) Elar Simmo prokurist
Hageja esindaja Kostja Kostja esindaja Kolmas isik Isiku esindaja
SEB Liising AS (registrikood 10281767; aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn) Jüri Press ( isikukood xxxxxxxxxxx; aadress Tornimäe 2 Tallinn 15010 )
Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused Lõpetada hagis menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
Kindlustuse AS vastu kompromissi täitmise korral seoses antud kahjujuhtumiga varalised nõuded. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist. Kohtu põhjendused Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Sisulist tähendust ei oma asjaolu, et kompromiss on dateeritud päev tegelikust hilisemana. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).
Helle Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.