Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-99-67

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Asja käik AS Eesti Maapank (pankrotis) esitas 18. oktoobril 1999 kohtule hagi S. I. ja L.T.u vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse summas 46 756,78 krooni sissenõudmiseks. Kohus vabastas 01. novembri 1999 kohtumäärusega hageja riigilõivu tasumisest. Sama määrusega seati hagi tagamise abinõu – arestida S. I. ja L.T.u pangakontod Ühispangas ja Hansapangas 46 756,78 krooni ulatuses ning kui pangakontodel puudub piisav summa raha, arestida S. I. ja L.T.u vara. S.I. suri 26. aprillil 2001. Viru Maakohtu 20. veebruari 2007 kohtuotsusega lõpetas kohus hagi menetluse S. I. vastu hageja loobumise tõttu. S.I.i suhtes menetluse lõpetamise osas on kohtuotsus jõustunud. Viru Maakohtu 07. juuli 2006 kohtumäärusega asendati protsessis esmane hageja AS Eesti Maapank (pankrotis) hagejaga OÜ Trenton Invest, kuna AS Eesti Maapank (pankrotis) loovutas nõude kostjate vastu OÜ-le Trenton Invest. Kohtu 12. detsembri 2001 ja 07. juuli 2006 kohtumäärustega oli tsiviilasjas läbi viidud käekirja ekspertiis 25. augusti 1997 käenduslepingul oleva L.T.u allkirja ehtsuse tuvastamiseks. Kohtu 12. detsembri 2001 kohtumäärusega vabastati kostja ekspertiisitasu maksmisest käekirjaekspertiisi teostamisel ja hagi rahuldamata jätmisel. Viru Maakohtu 20. veebruari 2007 kohtuotsusega rahuldas kohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse kokku 38 184,73 krooni. Ülejäänud 89 605,91 krooni (viiviste) osas jättis kohus hagi rahuldamata. Kostja esitas otsusele apellatsioonkaebuse. Viru Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2007 kohtuotsusega rahuldati apellatsioonkaebus ning tühistati Viru Maakohtu 20. veebruari 2007 kohtuotsus osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 2(12)

2-99-67 võlgnevus summas 38 184,73 krooni. Tsiviilasi saadeti tühistatud osas Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagi rahuldamata jätmises osas, summas 89 605,91 krooni, jäeti Viru Maakohtu otsus muutmata. Kostja esitas 18. detsembril 2007 kohtule vastuhagi avalduse 25. augusti 1997 laenulepingu ja käenduslepingu nr 795080 tühisuse tuvastamiseks. Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Eesti Maapank (pankrotis) ja S. I. 25. augustil 1997 laenulepingu nr. 795080 summale 30 000 krooni, tagastamistähtajaga 25. august 1999, intressiga 14% aastas. Laenulepingust tulenevate S. I. kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 25. augustil 1997 hageja ja kostja vahel käendusleping, mille kohaselt kostja kohustus tagama laenulepingu täitmise oma vara ja vahendite arvel tähtaegselt ja täies ulatuses, hüvitades hagejale laenusumma, laenu protsendid, viivised, kahjud ja laenu sissenõudmisega seotud kulud. Seega käendab kostja kõiki laenulepingust nr 795080 tulenevaid S. I. kohustusi hageja ees. Hoolimata hageja mitmekordsetest meeldetuletustest ei ole S. I. ega L.T. laenulepingu ja käenduslepinguga enesele võetud kohustusi kohaselt täitnud. Seisuga 12. oktoober 1999 võlgnevad S. I. ja L.T. hagejale solidaarselt 46 746,78 krooni, millest põhivõlg on 27 195,13 krooni, intressivõlg 6458,38 krooni ja viivised 13 093,27 krooni. Hageja palub S. I.ilt ja L.T.ult solidaarselt välja mõista võlgnevus 46 746,78 krooni. Hageja esitas 12. detsembril 2000 taotluse nõude suurendamiseks, milles hageja palub kostjatelt välja mõista tasumata võlgnevus 27 195,13 krooni, tasumata intressid 10989,60 krooni ja tasumata viivised 89 6905,91 krooni, kokku 127 790,64 krooni. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: laenuleping (t.l.-4-5); käendusleping (t.l.-6); teatised (t.l.-7-9); võlgnevuse arvestus (t.l.-46-47). Kostja vastus Kohtule 24. märtsil 2000 esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei ole ta käenduslepingut allkirjastanud. Samuti pole ta Eesti Maapanga Sillamäe kontoris käenduslepingu sõlmimise asjus kunagi olnud. Alates 20. veebruarist 1997 kuni 20. augustini 1998 kehtis kostja ja endise Hoiupanga vahel sõlmitud laenuleping summas 10 000 krooni ja seda kohustust arvestades ei saanud kostja olla teises pangas käendajana aktsepteeritud. Vastavalt laenu andmise ajal kehtinud krediidiasutuste seaduse § 40 lg 2 pidi krediidiasutus laenu väljastamisel kinni pidama peamistest krediteerimise printsiipidest, sh kontrollima laenusaaja maksejõulisust ja garantiide olemasolu. Alates 28. novembrist 1996 kuni 04. märtsini 1998 omas Sergei. Ivanov laenulepingut Hansapangaga summas 24 000 krooni ja ajavahemikus 10. august 1997 kuni 25. august 1999 laenulepingut Maapangaga summas 30 000 krooni. Kostja töötasu ei võimaldanud omada sellist finantskoormust. Seega sooritas hageja laenu väljastades rikkumise. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja ei leidnud võimalust kostjatega vaidlusaluses küsimuses varem kontakti võtta. Kostja ei ole Maapangast ühtegi teadet saanud. Samuti on kostjale arusaamatud isiku volitused, kes kirjutas panga poolt laenu- ja käenduslepingule alla. Käenduslepingus puuduvad vastutuse piirmäärad. Vastavalt TsK § 206 lg 1 võis käendaja kanda kohustust kas täielikult või osaliselt. Käenduslepingu p 2 kohaselt laieneb käendaja vastutus intressidele ja viivistele vastavalt laenulepingu tingimustele. Kuid millised on käendaja vastutuse piirmäärad, lepinguga täpselt kindlaksmääratud ei ole. Käendusleping ei sisalda ka tingimust, et 3(12)

2-99-67 käendajat oleks tutvustatud laenulepingu tingimustega. Hageja ei ole nõutavate summade arvestusi esitanud. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: laenuleping Hoiupangaga (t.l.33); tagaseljaotsus (t.l.-34-35); laenuleping (t.l.-92); Eesti Maapanga Põhja regiooni põhimäärus (t.l.-93-95); Eesti Maapanga Põhja regiooni kontorite asukohad (t.l.-96-97); Eesti Maapanga juhtivkontori põhimäärus (t.l.-98-100); tööleping nr 128 (t.l.-101-102). Vastuhagi ja vastuhagi hageja täiendavad seisukohad Kohtule 18. detsembril 2007 esitatud vastuhagi avalduse kohaselt esitab kostja vastuhagi vaidlusaluste tehingute tühisuse tuvastamiseks, kuna vastuhagi rahuldamine välistab täielikult põhihagi rahuldamise. Vastuhagi hageja väitel on laenuleping nr 795080, sõlmitud 25. augustil 1997 AS Eesti Maapank (pankrotis) ja S.I.i vahel, ning käendusleping nr 795080, sõlmitud 25. augustil 1997 AS Eesti Maapank ja vastuhagi hageja vahel, tühised. Vastuhagi hageja on seisukohal, et AS Eesti Maapank nimel laenu- ja käenduslepingu sõlminud isikul, Urmas J.l, puudus volitus nimetatud lepingute sõlmimiseks. Kuigi vastuhagi kostja II on esitanud hagi vastuhagi hageja vastu laenu- ja käenduslepingust tulenevate nõuete osas, ei saa lugeda, et vastuhagi kostja II oleks nimetatud tehingud heaks kiitnud, kuna tehingu heakskiit oleks pidanud olema selgesõnaliselt väljendatud ning kui teine pool tehingu heakskiitu taotleb, oleks tulnud tehing heaks kiita kahe nädala jooksul vastava taotluse saamisest. Vastuhagi hageja väitel on laenu- ja käenduslepingud tühised, kuna need on vastuolus seaduse ja heade kommetega. Vastuhagi hageja selgitab, et vastuhagi kostja II ei järginud laenulepingu sõlmimisel krediidiasutuste seadusest tulenevat kohustust kontrollida S.I.i maksevõimelisust ja tagatise olemasolu ning seetõttu on rikkunud krediteerimise head kommet. Vastuhagi hageja on seisukohal, et vastuhagi kostja II ei oleks saanud S.I.ile laenu anda, rikkumata sealjuures krediteerimise head kommet. Laen oli võetud korteri remondiks ja seetõttu oleks vastuhagi kostja II pidanud kontrollima laenu kasutamist sihtotstarbel ning sealjuures seadma laenu tagatiseks S.I.i korterile hüpoteegi. Lisaks märgib vastuhagi hageja, et S.I. ei olnud vastuhagi kostja II klient – tema töötasu laekus teise panka, sest S.I.il oli võetud laen ka sellest teisest pangast summas 24 000 krooni ja seda oma väikese töötasu juures, mis moodustas 1900 krooni kuus. Vastuhagi kostja II ei nõudnud ka S.I.ilt lepingus ette nähtud kindlustuslepingu sõlmimist. Vastuhagi hageja väitel on lepingu sõlmimisel rikutud lepingu vormistamise nõudeid. Laenulepingu lahtris „Lepingu sõlmimine“ puuduvad panga rekvisiidid ja pitsat ning laenusaaja lahtris puuduvad andmed laenu saaja kohta. Puudub laenu tagastamise graafik. Vastuhagi hageja väitel ei saanud ta laenulepingu käendajaks olla, kuna alates 20. veebruarist 1997 kuni 20. augustini 1998 kehtis vastuhagi hageja ja teise panga vahel laenuleping summas 10 000 krooni, kusjuures hageja töötasu ei oleks võimaldanud omada laenu ja olla veel peale selle käendajaks teisele isikule. Et vastuhagi kostja II sõlmis ikkagi käenduslepingu vastuhagi hagejaga, siis on ta sellega rikkunud krediteerimise häid kombeid ning seetõttu on laenuleping ja käendusleping tühised. Vastuhagi hageja palub tuvastada laenulepingu nr 795080, sõlmitud 25. augustil 1997 AS Eesti Maapank (pankrotis) JA S.I.i vahel, ning käenduslepingu nr 795080, sõlmitud 25. augustil 1997 AS Eesti Maapank ja vastuhagi hageja vahel, tühisus. Menetluskulud jätta vastuhagi kostja kanda.

4(12)

2-99-67 Vastuhagi hageja on seisukohal, et käendusleping ei ole kehtiv, kuna S.I. kui lepingu pool ei ole käenduslepingule alla kirjutanud. Vastuhagi hagejale jääb arusaamatuks, millisest lepingust tulenevad nõuded vastuhagi kostja I omandas. Vastuhagi hageja leiab, et vastuhagi kostja I omandas vaid käenduslepingust tulenevad nõuded vastuhagi hageja vastu. Vastuhagi hageja viitab, et käendusleping on tühine, kuna sellel puudub S.I.i allkiri ning seega ei saa vastuhagi kostja I nõuda vastuhagi hagejalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Samuti ei ole kohtule ega vastuhagi hagejale esitatud lepingut nõude üleandmise kohta. Vastuhagi hageja viitab ka, et vastuhagi kostja II ei ole vastuhagile vastanud ning seetõttu tuleb lugeda, et vastuhagi kostja II on vastuhagi tunnistanud. Vastuhagi hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: käendusleping (t.l.218); teatis 28. veebruarist 2005 (t.l.-219). Vastuhagi kostja I vastus Vastuhagi kostja I hagi ei tunnista. Vastuhagi kostja I on seisukohal, et kõik vaidlusalusest laenulepingust ja käenduslepingust tulenevad õigused ja kohustused on nõude loovutamisega üle läinud vastuhagi kostjalt II vastuhagi kostjale I. Vastuhagi kostja I leiab, et laenu- ja käenduslepingud ei ole tühised, kuna vastuhagi kostja II on tehingud tsiviilasja menetluse ajal heaks kiitnud. Vastuhagi kostja I on seisukohal, et vastuhagi hageja ei ole tõendanud enda nimetatud asjaolusid, s.o et tehingud oleks vastuolus heade kommetega. Vastuhagi hageja ei ole tõendanud, et laenu andmine käenduse tagatisel või laenu andmine S.I.ile muul eesmärgil kui korteri remont oleks vastuolus hea tava või pangandustavaga. Samuti ei ole tõendatud, et pank ei kontrollinud S.I.i maksevõimet enne laenulepingu sõlmimist. Vastuhagi kostja I palub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud vastuhagi hageja kanda. Vastuhagi kostja I on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendeid: teatis 22. veebruarist 2005 nr 1-12/281 (t.l.-226); teatis 22. veebruarist 2005 nr 1-12/280 (t.l.-227). Vastuhagi kostja II vastus Vastuhagi kostja II kohtule kirjalikku vastust ega tõendeid ei esitanud. Kohtuistungid Kohtu eelistungil 12. detsembril 2000 jäi hageja/vastuhagi kostja II esindaja haginõude juurde. Kostja/vastuhagi hageja hagi ei tunnistanud, selgitades, et ta ei ole käenduslepingule alla kirjutanud ja pangas lepingut sõlmimas ta ei käinud. Käenduslepingust sai kostja/vastuhagi hageja teada siis, kui arestiti tema vara. Kostja/vastuhagi hageja ei tea, kuidas tema allkiri lepingule sattus. Kostja/vastuhagi hageja esitas kohtule taotluse korraldada kostja allkirja osas käekirja ekspertiis. Eelistungil 18. aprillil 2002 hageja/vastuhagi kostja II jäi hagis esitatud nõude juurde. Hageja/vastuhagi kostja II väitel ei ole ekspertiisiaktiga ümber lükatud väidet, et käendusleping on kostja poolt alla kirjutatud. Hageja/vastuhagi kostja II väitel on AS Eesti Maapank (pankrotis) tehingu, S.I.iga sõlmitud laenulepingu ja kostjaga/vastuhagi hagejaga sõlmitud käenduslepingu heaks kiitnud. 5(12)

2-99-67 Kostja/vastuhagi hageja hagi ei tunnistanud ja selgitas, et käenduslepingul ei ole tema allkiri. Hageja/vastuhagi kostja II poolt saadetud kirju ta kätte saanud ei ole. Kostja/vastuhagi hageja väitel on laenuleping algusest peale õigustühine. Kohtuistungil 18. juunil 2002 hageja/vastuhagi kostja II esindaja toetas hagi, selgitades, et laenuandja võis kontrollida laenusaaja maksevõimet, kuid ei pidanud seda tegema. Nemad kiitsid tehingu heaks. Kostja/vastuhagi hageja tahteavalduseks on allkiri käenduslepingul. Hageja/vastuhagi kostja II kinnitab, et AS Eesti Maapank (pankrotis) on tehingu, S.I.iga sõlmitud laenulepingu ja kostjaga/vastuhagi hagejaga sõlmitud käenduslepingu, heaks kiitnud. Kostja/vastuhagi hageja hagi ei tunnistanud, selgitades, et tema ei ole Maapanga kontoris käinud ega lepingule alla kirjutanud. Pank pidi kontrollima laenuvõtja maksevõimet, allakirjutamise hetkel seda ei tehtud. Kui Maapank ei esitanud J.le väljastatud volikirja füüsilistele isikutele laenu andmiseks, siis on see leping kehtetu. Tulenevalt TsÜS § 61 kostja/vastuhagi hageja tahtevaldus puudus. Kostja/vastuhagi hageja palus tulenevalt TsÜS § 66 lugeda laenuleping tühiseks. Kostja/vastuhagi hageja polnud Maapanga klient, seega ei saanud ta olla ka käendajaks. Ekspertiis ei kinnita, et kostja/vastuhagi hageja on käenduslepingule alla kirjutanud. Kohtuistungil 24. jaanuaril 2007 hageja/vastuhagi kostjate esindaja toetas hagi, selgitades, et ekspertiisiaktist ei tulene, et lepingul ei ole kostja/vastuhagi hageja allkiri. Kostja/vastuhagi hageja hagi ei tunnistanud, selgitades, et nii esimene kui ka teine ekspertiis ei väida kategooriliselt, et tema on käenduslepingule alla kirjutanud. Hagi rahuldamise korral palus kostja/vastuhagi hageja vähendada viivist. Kohtuistungil 29. aprillil 2009 jäid hageja/vastuhagi kostjate esindaja oma väidete ja nõude juurde. Hageja/vastuhagi kostja I selgitas, et laenulepingu allkirjastanud panga kontori juhatajal J.l olid selleks volitused, sest panga tegevuseks on laenude väljastamine. Laenulepingu pool S.I. tasus laenu tagasimakse osamakse korralikult kuni 1997. aasta lõpuni ja meeldetuletuse peale ka märtsis 1998. Hageja/vastuhagi kostjate esindaja kinnitas, et jääb ka vastuhagi kostja II poolt esitatud seisukohtade juurde ning selgitas, et S.I.ile antud laenu summa ei olnud nii suur, mis oleks nõudnud pandiõiguse rakendamist – tagatiseks piisas ühest käendajast. Kostja/vastuhagi hageja hagi ei tunnistanud ning toetas vastuhagi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Hagi on esitatud laenu- ja käenduslepingust tuleneva põhivõlgnevuse ja intresside väljamõistmiseks. Vastuhagi on esitatud samade laenu- ja käenduslepingute tühisuse tuvastamiseks. Kohus lahendab esmalt vastuhagi ja seejärel hagi, kuna hagi lahendus sõltub vastuhagi lahendamise tulemusest.

Vastuhagi Vastuhagi hageja nõudeks on tuvastada, 25. augustil 1997 AS Eesti Maapank (pankrotis) JA S.I.i vahel sõlmitud laenulepingu nr 795080 ning 25. augustil 1997 AS Eesti Maapank ja vastuhagi hageja vahel sõlmitud käenduslepingu nr 795080 tühisus. 6(12)

2-99-67 Vastuhagi kostjad vastuhagi ei tunnista. Vastuseks vastuhagi hageja väitele, et vastuhagi kostja II ei ole vastuhagile vastanud ning seetõttu tuleb lugeda, et vastuhagi kostja II on vastuhagi tunnistanud, peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi vastuhagi kostja II, AS Eesti Maapank (pankrotis), ei ole kirjalikku vastust kohtule esitanud, loeb kohus vastuhagi kostja I, OÜ Trenton Invest, poolt esitatud seisukohad, väited ja vastuväited esitatuks ka vastuhagi kostja II poolt, kuna mõlemat vastuhagi kostjat esindab sama isik. Kostja vastuses vastuhagile (t.l.-202) on kostja I esindaja märkinud, et kostja I seisukohad ühtivad kostja II seisukohtadega, mis on esitatud tsiviilasja menetluse varasemas staadiumis. Kohus tuvastas, et 25. augustil 1997 on sõlmitud AS Eesti Maapank (pankrotis) ja S.I.i vahel laenuleping nr 795080 (t.l.-4-5; -92) ning 25. augustil 1997 on sõlmitud AS Eesti Maapank ja vastuhagi hageja vahel käendusleping nr 795080 (t.l.-6). Võlgnik S.I. suri 26. aprillil 2001. S.I.i pärandid vastu võetud ei ole. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Lepingute sõlmimise ajal kehtinud Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 208 lg 2, käendajal on õigus esitada kreeditori nõude vastu kõik vastuväited, mis oleks võinud esitada võlgnik ise. Käendaja ei kaota õigust nendele vastuväidetele isegi sel juhul, kui võlgnik neist loobus või tunnustas oma kohustust. Vastuhagi hageja väitel on laenu- ja käenduslepingud tühised, sest AS Eesti Maapank nimel laenuja käenduslepingu sõlminud isikul, U. J., puudus volitus nimetatud lepingute sõlmimiseks. Vastuhagi kostja selgitas, et laenulepingu allkirjastanud panga kontori juhatajal U.J. olid selleks volitused, sest panga tegevuseks on laenude väljastamine. Kohus ei nõustu vastuhagi hageja väitega. Vastavalt kuni 01. juulini 2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 96 lg 1 – 3, esinduse aluseks on seadus (seadusjärgne esindus) või tehing (tehingust tulenev esindus). Seadusjärgse esinduse korral määratakse esindaja volitus seaduse alusel. Tehingust tuleneva esinduse korral määrab esindaja volituse esindatav. Lähtuvalt kuni 01. juulini 2002 kehtinud TsÜS § 98 lg 3 ja lg 5, kui isik müüb kaupu või osutab teenuseid teise isiku ülesandel, loetakse teda volitatuks sellest tulenevaid tehinguid tegema. /---/. Kui nimetatud isik tegutseb olukorras, millest võib järeldada, et ta tegutseb teise isiku ülesandel, loetakse tema volitus tõendatuks. Vaidlust ei ole, et U. J. oli vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajal AS Eesti Maapank (pankrotis) Sillamäe juhtivkontori juhataja ning on laenu- ja käenduslepingud allkirjastanud. Nimetatud asjaolu kinnitab ka tööleping nr 128 (t.l.-101-102), mille kohaselt oli U. J. vastuhagi kostja II Sillamäe juhtivkontori juhataja alates 01. juulist 1997. Kohus tuvastas, et laenuleping on sõlmitud AS Eesti Maapank (pankrotis) blanketil; laenulepingu pool S.I. on laenulepingu sõlmimisel olnud teadmisel, et sõlmib lepingu AS-ga Eesti Maapank (pankrotis) - S.I. on asunud laenu tagastama AS-le Eesti Maapank (pankrotis), mida tõendab võlgnevuse arvestus (t.l.-46). 7(12)

2-99-67 Kohus asub seisukohale, et Sillamäe juhtivkontori juhataja U. J. tegutses olukorras, millest sai järeldada, et ta tegutseb AS Eesti Maapank (pankrotis) ülesandel. Kohus leiab, et AS Eesti Maapank (pankrotis) Sillamäe juhtivkontori juhatajal U. J. oli laenu- ja käenduslepingu allkirjastamiseks esindusõigus olemas. Tõend - Eesti Maapanga Põhja regiooni põhimääruse (t.l.-93-95) ei ole asjakohane, kuna sellega on reguleeritud regiooni direktori, mitte juhtivkontori juhataja pädevus. Tõendi - Eesti Maapanga Põhja regiooni kontorite asukohad (t.l.-96-97) jätab kohus analüüsimata, kuna vaidlust ei ole, et U. J. oli Sillamäe juhtivkontori juhataja. Tõendist - Eesti Maapanga juhtivkontori põhimäärus (t.l.-98100) ei selgu, et U. J.l oleks esindusõigus puudunud. Lisaks märgib kohus, et vastuhagi kostja II on kohtuistungil 18. aprillil 2002 ja ka kohtuistungil

2-99-67

Kohus on seisukohal, et lepingu tühisuse toovad kaasa vorminõuete rikkumised juhul, kui seaduses on nii otseselt sätestatud. Seega oleks leping tühine, kui pooled oleks lepingu sõlminud suulises või muus kirjalikku taasesitamist mittelubavas vormis. Puuduseid lepingu vormistamises ei saa lugeda asjaoluks, mille tõttu oleks leping tühine. Et lepingu pooled on lepingule alla kirjutanud, tuleb lugeda, et pooled on lepingu sellises vormis kokku leppinud. Lisaks märgib kohus, et panga pitsatit asendab panga blankett, millel on märgitud kõik vajalik lepingu poole ehk panga andmete tuvastamiseks. Kohus viitab, et laenulepingus (t.l.-4) on panga rekvisiidid märgitud. Laenulepingus on märgitud ka andmed laenu saaja ning muude laenu tingimuste kohta. Laenu tagastamise graafiku puudumine ei ole laenulepingu tühisuse põhjuseks, kuna seda ei ole laenulepingus kokku lepitud. Lisaks on laenulepingus ka ära märgitud laenu tagastamise tähtaeg – alates 10. septembrist 1997 kuni 10. septembri 1999. Vastuhagi hageja väitel on käendusleping tühine, kuna sellel puudub S.I.i allkiri ning seega ei saa vastuhagi kostja I nõuda vastuhagi hagejalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kohus ei nõustu vastuhagi hageja väitega. Vastavalt TsK § 206 lg 1, käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. Kohus on seisukohal, et käendusleping on leping, millega üks isik võtab endale kohustuse vastutada võlausaldaja ees teatud kolmanda isiku kohustuste täitmise eest võlausaldajale. Käendusleping sõlmitakse käendaja ja võlausaldaja vahel. Sisuliselt on käenduslepingu sõlmimine ühepoolne tehing, millega käendaja võtab omale kohustuse vastutada kolmanda isiku eest. Põhivõlgniku osalemine käenduslepingu sõlmimisel ei ole vajalik. Seega on ebaõige vastuhagi hageja väide, et põhivõlgniku allkirja puudumise tõttu on käendusleping tühine. Kohus ei tuvastanud, et 25. augustil 1997 AS Eesti Maapank (pankrotis) ja S.I.i vahel sõlmitud laenuleping nr 795080 (t.l.-4-5) ning 25. augustil 1997 AS Eesti Maapank ja vastuhagi hageja vahel sõlmitud käendusleping nr 795080 (t.l.-6) oleks sõlmitud laenu- ja käenduslepingute jaoks seaduses sätestatud kohustuslikku vormi nõuete rikkumisega. Vastuhagi hageja väitel on laenu- ja käenduslepingud tühised, kuna need on vastuolus seaduse ja heade kommetega. Kohus ei nõustu vastuhagi hageja väitega. Kuni 01. juulini 2002 kehtinud TsÜS § 66 lg 1 -3 kohaselt, tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine. Seadusega vastuolus olev tehing on tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Tühine tehing on kehtetu algusest peale. Vastuhagi hageja selgitab, et vastuhagi kostja II ei järginud laenulepingu sõlmimisel krediidiasutuste seadusest tulenevat kohustust kontrollida S.I.i maksevõimelisust ja tagatise olemasolu. Samuti ei arvestanud laenuandja vastuhagi hageja kohustustega teise panga ees, mille tõttu ei oleks vastuhagi hageja saanud käendaja olla. Vastuhagi hageja on seisukohal, et vastuhagi kostja II on seetõttu rikkunud krediteerimise head kommet ning seetõttu on laenuleping ja käendusleping tühised.

9(12)

2-99-67 Kohus asub seisukohale, et vastuhagi hageja väide, et pank oleks jätnud kontrollimata S.I.i ja vastuhagi hageja maksevõimelisuse, on tõendamata. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 40 lg 2 kohaselt, krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel järgima krediteerimise põhiprintsiipe ja häid pangandustavasid, sealhulgas kontrollima laenusaajate maksevõimelisust ja tagatiste olemasolu. Seadus näeb ette panga kohustuse kontrollida maksevõimet, kuid laenu väljastamise otsustuse teeb konkreetsetele asjaoludele tuginedes pank ise lähtuvalt kontrolli tulemustest ning selles osas seadus kitsendusi ette ei näe. Samuti ei reguleeri seadus konkreetselt tagatiste küsimust. Pangal on õigus otsustada, millist tagatist ta kliendi suhtes rakendab. Käesoleval juhul oli panga seisukoht, et S.I.i suhtes on laenu tagatiseks piisav üks käendaja ning muude tagatiste küsimiseks puudus vajadus. Pangal puudus ka kohustus kontrollida laenu sihtotstarbelist kasutamist. Toetudes Eesti Pangaliidu juhatuse poolt 12.juunil 1996 ja 11.septembril 1996 heaks kiidetud dokumendile „Hea pangandustava“ [http://www.pangaliit.ee/Aktid/pangandustava/], ei selgu, et vastuhagi kostja II oleks S.I.ile laenu andmisel rikkunud head pangandustava. Kohus ei tuvastanud 25. augustil 1997 AS Eesti Maapank (pankrotis) JA S.I.i vahel sõlmitud laenulepingu nr 795080 ning 25. augustil 1997 AS Eesti Maapank ja vastuhagi hageja vahel sõlmitud käenduslepingu nr 795080 tühisust ning seega tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Hagi Hagi on esitatud laenu- ja käenduslepingust tuleneva põhivõlgnevuse 27 195,15 krooni ja tasumata intresside 10 989,60 krooni, kokku 38 184,75 krooni väljamõistmiseks. Kohus tuvastas, et AS Eesti Maapank ja S.I.i vahel on 25. augustil 1997 sõlmitud laenuleping nr 795080 (t.l.-4-5,92), mille kohaselt anti laenuvõtjale laenu summas 30 000 krooni, intressimääraga 14 %, tagastamise lõpptähtajaga 10. september 1999. AS Eesti Maapank ja kostja vahel on 25. augustil 1997 sõlmitud käendusleping (t.l.-6,66), mille kohaselt käendaja kohustus vastutama panga ees viimase poolt S.I.ile antud laenu 30 000 krooni ja laenuintresside mittetähtaegse tagastamise korral laenusaaja poolt kogu laenusumma, intresside ja leppetrahvi (viivise) ulatuses vastavalt laenulepingu tingimustele. Võlgnevuse arvestusest nähtub, et seisuga 12. detsember 2000 oli laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 27 195,13 krooni ja intressivõlgnevus 10 989,60 krooni (t.l.-46-47). Hageja omandas vastavalt 20. oktoobri 2004 nõuete loovutamise lepingule AS Eesti Maapank ja kostja vahel 25. augustil 1997 sõlmitud käenduslepingust tulenevad nõuded kostja vastu (t.l.- 112; -219; -226;-227). Kostja on esitanud vastuväite, et ta ei ole 25. augustil 1997 sõlmitud käenduslepingule alla kirjutanud. Kohus ei nõustu kostja väitega. Kohus tuvastas, et 20. veebruari 2002 ekspertiisiakti (t.l.-77-78) kohaselt ei ole esitatud materjali põhjal võimalik määrata, kes on kirjutanud allkirja L.T. nimelt 25. augustil 1997 AS Eesti Maapank ja L.T. vahel sõlmitud käenduslepingule nr 795080. On viiteid, et allkiri võib olla kirjutatud L.T.u enda poolt; 05. detsembri 2006 ekspertiisiakti (t.l.-119-123) kohaselt on 25. augustil 1997 AS Eesti Maapank ja L.T.u vahel sõlmitud käenduslepingule nr 795080 tõenäoliselt alla kirjutanud L.T..

10(12)

2-99-67 Kuna asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kostja väiteid, et ta ei käinud Maapanga kontoris käenduslepingut sõlmimas ning et ta pole käenduslepingule alla kirjutanud, leiab kohus, et 05. detsembri 2006.ekspertiisiaktiga on tõendatud käenduslepingu allakirjastamine kostja poolt. Vastavalt TsK § 173 lg 1 ja lg 2, tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele ning kumbki pool peab osutama teisele poolele kõikvõimalikku abi temal lasuvate kohustuste täitmiseks (hea usu põhimõte). TsK § 272 lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poole (laenajale) omandusse raha, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha tagastama. Vastavalt TsK § 206 lg 1, käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. Vaidlust ei ole, et S.I.i poolt on AS Eesti Maapank ja S.I.i vahel on 25. augustil 1997 sõlmitud laenulepingust nr 795080 tulenevad kohustused põhivõlgnevuse 27 195,15 krooni ja tasumata intresside 10 989,60 krooni, kokku 38 184,73 krooni osas täitmata. Lähtuvalt TsK § 207 lg. 1, kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Vastavalt TsK § 188 lg 1 ja lg 2, solidaarse kohustuse korral on kreeditoril õigus nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt neist eraldi võlga täies ulatuses kui ka osaliselt. Kreeditoril, kes ei ole saanud täielikku rahuldust ühelt solidaarselt võlgnikult, on õigus saamata jäänut sisse nõuda ülejäänud solidaarsetelt võlgnikelt. Solidaarse vastutuse korral on võlausaldajal võimalus endal otsustada, kelle vastu ta nõude esitab, s.o kas võlgniku või käendaja vastu. Kuna kostja kohustus hüvitada laenusumma ja intressid tuleneb käenduslepingust, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele laenu põhiosa ja intresside võlgnevus kokku summas 38 184,73 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi ja jätab vastuhagi rahuldamata. Hagihind Hagi nõudeks on välja mõista kostjalt laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 27 195,15 krooni ja tasumata intressid 10 989,60 krooni, kokku 38 184,73 krooni. Hagi on esitatud 18. oktoobril 1999. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 2 kohaselt, hagihind määratakse vara hagis hagetava vara väärtusega. Hagi hind on seega 38 184,73 krooni. Vastuhagi hind Vastuhagi nõudeks on tuvastada lepingute tühisus. Vastuhagi on esitatud 18. detsembril 2007. TsMS § 125 kohaselt, tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. 11(12)

2-99-67

Tuvastushagi rahuldamisel vabaneb vastuhagi hageja/kostja kohustusest tasuda hagejale/vastuhagi kostjale I summa 38 184,73 krooni, millest põhivõlg moodustab 27 195,15 krooni ja tasumata intressid 10 989,60 krooni. TsMS § 133 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. Vastuhagi hind on seega 27 195,15 krooni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilasja menetlus on alustatud 1999 aastal ning seega kuulub kohtukulude kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Kohus vabastas 01. novembri 1999 määrusega hageja riigilõivu tasumisest. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostjalt kuulub välja mõistmisele riigituludesse kohtukulu summas 2800 krooni. Kuna vastuhagi jäeti rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses vastuhagi hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Helgi Vinni

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.