2-05-17668 OÜ Mandariinas hagi Tamara Astapenko vastu kinnistu ja sellel asuvate ehitiste vabastamiseks Harju Maakohtu 09.aprilli 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Mandariinas ja Tamara Astapenko apellatsioonkaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
12. mai 2009, avalik kohtuistung Hageja OÜ Mandariinas (registrikood 11009949, asukoht AÜ Luna kr 67, Luige küla, Kiili vald, Harjumaa), esindaja adv Paavo Paas Kostja Tamara Astapenko (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx, postiaadress xxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx), esindaja adv Siret Siilbek
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.aprilli 2008 otsus osas, millega kohus tunnustas OÜ Mandariinas omandiõigust kinnistule nr xxxxxx asukohaga Xxxxxxxxxx küla, Xxxxxxxxx vald, Harju maakond ja määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra. Teha kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise osas uus otsus. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
2.OÜ Mandariinas apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Tamara Astapenko apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Kohustada Tamara Astapenkot vabastama kinnistu nr xxxxxx, asukohaga Xxxxxxxxxx küla, Xxxxxxxxx vald, Harju maakond, sealhulgas kinnistul asuvad ehitised 10 (kümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4.2.Kohtuotsuse vabatahtlikul mittetäitmisel tõsta Tamara Astapenko välja kinnistult nr xxxxxx, asukohaga Xxxxxxxxxx küla, Xxxxxxxxx vald, Harju maakond, täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
KOHTUKULUD
Välja mõista Tamara Astapenkolt kohtukulud 1060 (üks tuhat kuuskümmend) krooni OÜ Mandariinas kasuks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.OÜ Mandariinas esitas 04.10.2005 hagi Tamara Astapenko vastu, paludes kohustada kostjat vabastama Harjumaal, Xxxxxxxxxx külas asuv hagejale kuuluv kinnistu nr xxxx, sealhulgas kõik kinnistul paiknevad ehitised. Hageja palus kindlaks määrata ka kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt anda kostjale võimalus otsuse vabatahtlikuks täitmiseks 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning otsuse vabatahtlikul mittetäitmisel tõsta kostja kinnistult ja seal asuvatest ehitistest välja.
2.Hagi põhjenduste kohaselt omandas hageja kinnistu 11.03.2004 Kemlain Vara Halduse OÜ-lt. Kinnistu ja sellel asuvad ehitised (elamu ja kõrvalhoone) on kostja kasutuses. Hagejal puuduvad ehitiste võtmed. Kinnistu müüja informeeris hagejat, et kinnistu suhtes ei ole sõlmitud ühtegi lepingut, mis annaks kolmandatele isikutele õigusi kinnistu kasutamiseks. Kostja teatas hagejale, et kasutab kinnistut tähtajalise kasutuslepingu alusel, mille tähtaeg ei ole veel lõppenud. Kostja ja Kemlain Vara Halduse OÜ vahel 21.03.2003 sõlmitud vara tasuta kasutamise leping lõpetati poolte kokkuleppel 30.04.2004. Kokkuleppe p 2 kohaselt kohustus kostja kinnistu vabastama hiljemalt 10.05.2004. Kostja ei vabastanud kinnistut. Hageja leiab, et õiguslik alus kostja poolt kinnistu kasutamiseks on lõppenud. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal valdab kinnistut 21.03.2003 sõlmitud vara tasuta kasutamise lepingu alusel, mille kohaselt andis kinnistu eelmine omanik Kemlain Vara Halduse OÜ kostjale 10 aastaks kasutamiseks ja valdamiseks kinnistud nr xxxx ja xxxxx. Seega ei ole hageja vindikatsiooninõue seaduslik ega põhjendatud. Kostja on lepingut täitnud nõuetekohaselt, tehes muuhulgas kinnistul asuvatel ehitistel parendused kokkulepitud ulatuses ja tähtajal. Hageja on rakendanud jõumeetodeid eesmärgiga saavutada kostja kiire lahkumine kinnistutelt. Lepingu lõpetamise kokkuleppele on kostja esindajana alla kirjutanud A.A., keda kostja ei ole kunagi selleks volitanud. Kostja vaidlustas hageja poolt esitatud volikirja ehtsuse ja põhistas selle võltsitust ka asjaoluga, et kostja ja tema abikaasa A.A. vahelised suhted olid volikirja väidetava allkirjastamise kuupäeval 12.03.2004 äärmiselt halvad, mis välistab volikirja andmise.
4.Kuna 21.03.2003 vara tasuta kasutamise lepingu p 1.4. järgi kohalduvad omaniku vahetumisel vara kasutamisele võlaõigusseaduse (VÕS) tähtajalise üürilepingu sätted, siis läksid Kemlain Halduse OÜ õigused ja kohustused kostja ees kinnistu võõrandamisel 11.03.2004 üle hagejale. Kuna vara tasuta kasutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimisel 30.04.2004 ei olnud Kemlain Vara Halduse OÜ enam kinnistu omanik, puuduvad kokkuleppel hageja ja kostja vahelisele kinnistu kasutussuhtele õiguslikult siduvad tagajärjed.
5.Arvestades asjaolu, et kostjal on vajalik leida endale uus eluase, vabastada elamu enda asjadest ning ta on elanud kinnistul üle 10 aasta ja kõik elu jooksul kogutud vara on koondatud sellele kinnistule, on kostja hinnangul minimaalseks kinnistu vabastamise tähtajaks 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Maakohus tunnustas hageja omandiõigust kinnistule nr xxxxxx ja kohustas kostjat vabastama kinnistu, sealhulgas kinnistul paiknevad ehitised 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse vabatahtlikul mittetäitmisel kostja poolt kuulub kostja väljatõstmisele vaidlusaluselt kinnistult täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7.Kohus otsustas 20.12.2006 määrusega läbi viia käekirjaekspertiisi, selgitamaks välja, kas Kemlain Vara Halduse OÜ ja kostja vahel 30.04.2004 sõlmitud vara tasuta kasutamise lõpetamise kokkuleppe sõlmimiseks 12.03.2004 välja antud volikiri on allkirjastatud kostja poolt või mitte. Vastavalt eksperdiarvamusele ei ole võimalik määrata, kas allkirja 12.03.2004 volikirjale on kirjutanud kostja. Ekspert leidis, et on viiteid, et kirjutajaks võib olla kostja. Kohus pidas ebaõigeks kostja vastuväited selle kohta, et kostja ja Kemlain Vara Halduse OÜ vahelise vara tasuta kasutamise lepingu p-s 1.4. kokkulepitud võlaõiguslike sätete, sh VÕS § 291 kohaldamine toob kaasa lepingus kokkulepitud õiguste ja kohustuste ülemineku hagejale. Tulenevalt asjaõiguste liikide ammendatavuse printsiibist ei saa pooled ise luua uusi asjaõigusi. Seetõttu on lepinguvabadus asjaõiguses oluliselt piiratud ja seega ei tohi pooled ise seaduses ettenähtud asjaõiguse liikide sisu asjaõiguslike kokkulepetega muuta või seda võib teha ainult piiratud ulatuses ning selline muudatus tuleb asjaõigusliku toime saavutamiseks kanda kinnistusraamatusse. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et vara tasuta kasutamise lepingu p-s 1.4. sisalduv kokkulepe üürilepingut reguleerivate sätete kohaldamiseks ei ole hagejale siduv ning seetõttu puudub ka kostjal õiguslik alus hagejale kuuluva kinnistu ja sellel asuvate ehitiste kasutamiseks ning valdamiseks. Kuna 21.03.2003 sõlmitud vara tasuta kasutamise leping ei ole käesoleva tsiviilasja pooltele siduv, siis järelikult ei oma tähtsust asjaolu, kas lepingu lõpetamise kokkulepe ja kostja poolt vaidlustatud volikiri on kehtivad või mitte. Seetõttu ei hinnanud kohus 12.03.2004 volikirjal kostja allkirja õigsust.
8.Aluse omaniku õigusele nõuda asja välja ebaseaduslikust valdusest annab asjaõigusseaduse (AÕS) § 80. Kohus leidis, et kuigi hageja ei ole oma nõuet korrektselt sõnastanud, on tegemist asja väljanõudmisega ebaseaduslikust valdusest ehk vindikatsiooninõudega AÕS § 80 alusel. Hageja esitas hagi asja kostja valdusest tagasisaamiseks, tuginedes asjaoludele, et tema on omanik ja kostja valdus on õigusliku aluseta. Pooled ei vaielnud asjaolu üle, et hageja on kinnisasja ja seal asuvate ehitiste omanik. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kohus on asjas tuvastanud, et vara tasuta kasutamise leping ei ole hagejale siduv, tuvastab kohus hageja omandiõigust vaidlusalusele kinnistule. Kohus leidis, et juhul kui kohus jätaks hageja omandiõiguse tuvastamata, jääks hageja, kes soovib oma vara tagastamist, õigusliku kaitseta, kui ta omandiõiguse tunnustamise nõuet hagis eraldi ja selgelt välja
ei too, märkides vaid, et tahab oma vara tagasi. See ei saa aga olla seaduse mõte ega soovitav tagajärg. Kuna kohus on tuvastanud hageja omandiõigust vaidlusalusele kinnistule, siis tuleb hageja nõue rahuldada ja kohustada kostjat vabastama vaidlusalune kinnistu ning kinnistul paiknevad ehitised.
9.Kohus leidis, et hageja poolt väljapakutud tähtaeg kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks on ebamõistlikult lühike. Samas leidis kohus, et kuigi kostja vastuväide on põhjendatud, et uue eluaseme leidmiseks ja vaidlusaluse kinnistu vabastamiseks asjadest kuluv aeg on pikem hageja poolt pakutust, ei ole kohtu hinnangul mõistlik määrata kohtuotsuse täitmise tähtajaks kostja pakutud 6 kuud, kuna see kahjustab hageja huve. Kohus leidis, et mõistlik on anda kostjale aega kohtuotsuse täitmiseks 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna kostjal tuleb otsida ja leida uus eluruum ning korraldada vaidlusaluse kinnistu asjadest vabastamine. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
10.Hageja palus tühistada kohtuotsuse osas, millega kohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata otsuse täitmise kord kindlaks hagiavalduses taotletud viisil.
11.Kaebuse põhjenduste kohaselt on 3-kuuline kinnistu vabastamise tähtaeg põhjendamatu ja hagejale ebamõistlikult koormav. Hagiavalduses taotletud otsuse täitmise kord oli tegelikult kostjat soodustav võrreldes täitemenetluse seadustikus sätestatuga. Kostja ei esitanud otsuse täitmise kindlaksmääramise korrale omal initsiatiivil mingeid vastuväiteid. Kostja esitas vastuväited alles pärast kohtu 03.03.2008 määruses tehtud ettepanekut esitada selles küsimuses oma seisukoht. Kostja vastuväidetest ei saa tuletada talle õigust kasutada võõrast kinnisasja 3 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kostjal pidi olema kinnistu vabastamise ja uue elukoha leidmise vajalikkus selge juba 07.02.2005 kirja saamise järel, kui hageja nõudis kinnistu vabastamist. Kostja ei saa ennast vabandada ka kohtuvaidluse kestvusega, kuna hiljemalt hageja 22.12.2005 menetlusdokumendi saamisel pidi ka ilma õigusteadmisteta isikule olema üheselt arusaadav, et leping, mis võimaldas kostjal võõrast kinnistut kasutada, pidi olema lõppenud.
12.Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest nähtub, et kostja on kasutanud õigusliku aluseta hageja kinnistut juba alates 2003.a aprillist. Kinnistul paiknevate ehitiste näol on tegemist eksklusiivse elamukompleksiga, mis paikneb vahetult Xxxxxxxxxx lahe rannajoonel. Hageja hindab kinnistu ühe kuu keskmiseks üüriväärtuseks 50 000 krooni, millele lisanduvad kõrvalkulud. Seega kohtu poolt võimaldatav kinnistu kasutamine veel 3 kuu jooksul tekitab hagejale varalist kahju saamata jäänud tulu näol ca 150 000 krooni ulatuses. Hagejal on õigus esitada kostja vastu rahaline nõue, kuid kostjal puudub märkimisväärne vara. Õiguspäraseks ei saa pidada kohtuotsust, millega küll hagi rahuldatakse, kuid samas tekitatakse hagejale 150 000 krooni suurune kahju. Kohtu soov kostjal ilma õigusliku aluseta võõrast kinnistut kasutada veel 3 kuu jooksul on sisult hageja omandiõiguse piiramine, seejuures nägemata ette hüvitise maksmise kohustust. Kostja ei tea seadust, mis annaks ilma õigusliku aluseta kinnistu kasutajale õiguse seda 3 kuu jooksul kasutada. Ehkki kohus ei kohaldanud selgesõnaliselt AÕS § 44 ja 45, on sisuliselt tegemist hageja valduse kaitseks tehtud kohtuotsusega ning kohus oleks pidanud tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p-st 4 jõudma järeldusele, et niisugustes vaidlustes ei ole õigusvastasele valdajale valduse tagastamiseks määratud tähtaja pikendamine 3 kuuni kooskõlas seadusandja mõttega.
Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi rahuldamata.
14.Kaebuse põhjenduste kohaselt ületas maakohus hagis esitatud nõuete piire, millega rikkus TsMS § 439. Hagiavaldus ei sisaldanud nõuet hageja omandiõiguse tunnustamiseks. Asjaolu, et hageja on vaidlusaluse kinnistu omanik, ei ole vaidlustanud ka kostja. Seejuures on kohtuotsus vastuoluline, kuna kohus märkis, et hageja omandiõiguse üle puudub vaidlus, samas aga leidis, et ilma omandiõiguse tuvastamiseta jääksid hageja õigused kaitseta.
15.Hagi alus ei olnud rajatud asjaolule, et 21.03.2003 sõlmitud vara tasuta kasutamise leping ei ole hagejale õiguslikult siduv. Sellele seisukohale asudes rikkus kohus TsMS § 436 lg 4. Pealegi on vastav seisukoht ebaõige ja VÕS § 291 lg-s 1 sätestatuga vastuolus. Tulenevalt eeltoodud sättest ei nõuta üürilepingu uuele omanikule üleminekuks ülemineku eeldusena kindlat lepinguvormi ega ka lepingu nähtavaks tegemist kinnistusraamatus. Ka ei ole üür olemuslikult asjaõigus ega piiratud asjaõigus, mistõttu ei vaja see kinnistusraamatusse kandmist. Seega läksid vara tasuta kasutamise lepingu p-de 1.4 ja 5.1 ning VÕS § 291 alusel Kemlain Vara Halduse OÜ-le nimetatud lepingust tulenevad õigused kostja kui kasutaja ees kinnistu võõrandamisel üle hagejale, mistõttu leping on viimasele õiguslikult siduv.
16.Asudes väärale seisukohale vara tasuta kasutamise lepingu hagejale õiguslikust mittesiduvusest, jättis kohus hindamata mitmed olulised tõendid. Arvestades eksperdi järeldust puudub asjas tõend, millest oleks võimalik ühemõtteliselt järeldada, et kostja volitas A.A.t 30.04.2004 sõlmitud kokkuleppele alla kirjutama. Seega pidanuks kohus eriti hoolikalt kaaluma kõiki asjasse puutuvaid tõendeid. Märkimisväärne on ka see, et vaidlustatud volikiri esitati alles pärast seda, kui kostja osundas volikirja puudumisele 02.05.2006 kirjas. Kostja ei ole volikirjale alla kirjutanud. Vara tasuta kasutamise leping sõlmiti Kemlain Vara Halduse OÜ ja kostja vahel 21.03.2003 tähtajaga 21.03.2014. Kostja kasutas kinnistut elamiseks juba ligemale 10 aastat enne viidatud lepingu sõlmimist. Hageja kanti omanikuna kinnistusraamatusse 30.04.2004. Alles kohtumenetluse käigus esitas hageja mitte millegagi tõendatud väite selle kohta, et vara tasuta kasutamise lepingu lõpetamise kokkulepe sõlmiti 30.04.2004 varahommikul kella 6-7 vahel. Sellise tehingu tegemiseks puudus igasugune mõistlik põhjendus kostja huvisid arvestades. Kostjal puudub muu eluase. Kuna väljaspool vaidlust on asjaolu, et kostja ja tema abikaasa vahelised abielulised suhted purunesid juba 1999.a lõpuks ja väidetava kokkuleppe sõlmimise ajal olid lausa vaenulikud, puudus kostjal igasugune põhjus usaldada A.A.t ja volitada teda endale nii kahjuliku tehingu sõlmimiseks. Hageja poolt 07.02.2005 kostjale saadetud kirjas ei ole ühtegi viidet selle kohta, et võimalik alus kinnistu kasutamiseks vara tasuta kasutamise lepingu näol on ära langenud. Alates hageja poolt kirjavahetuse alustamisest kostjaga oli hagiavalduse esitamise ajaks möödas märkimisväärne aeg, kuid ühtegi viidet vara tasuta kasutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe kohta hagi ei sisaldanud. Kokkuleppe võltsimisele viitab üheselt asjaolu, millises protsessi staadiumis see kohtule esitati. Vastaselt juhul tekib põhjendatud küsimus, miks ei esitanud hageja seda koos esimese kirjalikult väljendatud nõudega kinnistu vabastamiseks. Vaatamata sellele, et Kemlain Vara Halduse OÜ ja hageja vahelise kinnistute müügilepingu kohaselt tuli kinnistute valdus hagejale üle anda hiljemalt 25.03.2004, tuli 30.04.2004 kokkuleppe p 2.1. kohaselt vara kostja poolt Kemlain Vara Halduse OÜ-le üle anda hiljemalt 10.05.2004. Vaidlusaluse kokkuleppe tendentslikkus tuleneb ka kokkuleppe p-st 5.3, millega kostja loobub nõuetest parenduste kompenseerimiseks, mis on vastuolus vara tasuta kasutamise lepingu p-s 2.2.3 sätestatuga. Tendentslikkus väljendub ka selles, et 12.03.2004 volikiri on antud lepingu lõpetamiseks Kemlain
Vara Halduse OÜ-ga, mitte hagejaga, olgugi et kinnistu oli selleks ajaks juba hagejale võõrandatud. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Pooled vaidlesid Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu. Kostja ei esitanud vastust hageja apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
18.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 2 alusel tühistada osas, millega kohus tunnustas OÜ Mandariinas omandiõigust kinnistule nr xxxxxx asukohaga Xxxxxxxxxx küla, Xxxxxxxxx vald, Harju maakond ja määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra. Kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise osas teeb ringkonnakohus uue otsuse. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel maakohtu otsuse põhjendusi.
19.Hageja on esitanud vindikatsioonihagi, s.o omaniku hagi valduse kaitseks, millega nõutakse AÕS § 80 alusel välja asja valdus kostja ebaseaduslikust valdusest. AÕS § 80 järgi esitatav nõue tähendab asja omaniku nõuet asja ebaseaduslikult valdava isiku vastu asja väljanõudmiseks omaniku valdusse. Vindikatsioonihagi (AÕS § 80) puhul peab hageja AÕS § 82 lg-st 1 tulenevalt vaidluse korral tõendama, et ta on vaidlusaluse kinnistu omanik ning et kostja valdab kinnistut. Kostja peab AÕS § 83 lg-st 1 tulenevalt tõendama, et tal on õigus asja vallata.
20.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja kasutas alates 21.03.2003 kinnistut asukohaga Xxxxxxxxxx küla, Xxxxxxxxx vald, Harjumaal kinnistu eelmise omaniku, Kemlain Vara Halduse OÜ-ga 21.03.2003 sõlmitud tähtajalise vara tasuta kasutamise lepingu alusel kehtivusega kuni 21.03.2014; Kemlain Vara Halduse OÜ müüs 11.03.2004 kinnistu hagejale; hageja on kantud kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna 30.04.2004. Seega ei ole käesolevas asjas vaidlust selle üle, et hageja on vaidlusaluse kinnistu omanik ning et kostja valdab kinnistut. Vaidlus on selle üle, kas kostjal on käesoleval ajal õiguslik alus hagejale kuuluva kinnisasja tasuta kasutamiseks.
21.Õige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 439, kui tunnustas hageja omandiõigust vaidlusalusele kinnistule. Hageja sellist nõuet kohtule ei esitanud ja kohus ei võinud teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Maakohus leidis ekslikult, et hageja jääb õigusliku kaitseta, kui ta ei nõua omandiõiguse tunnustamist, vaid üksnes vara tagastamist. Selline seisukoht ei ole kooskõlas AÕS § 82 lg-s 1 sätestatuga. Vaidlust selle üle, et hageja on vaidlusaluse kinnistu omanik, pooltel ei olnud. Eeltoodud asjaoludel tuleb kohtuotsus omandiõiguse tunnustamise osas tühistada.
22.Maakohus on ka ekslikult leidnud, et vara tasuta kasutamise lepingu p-s 1.4 sätestatud kokkulepe, mille kohaselt kohalduvad vara omaniku vahetumisel vara kasutamisele VÕS tähtajalise üürilepingu sätted, on asjaõiguslik. Lepingupooled võivad kokku leppida, et tasuta kasutamise lepingule kohaldatakse kokkulepitud osas üürilepingu sätteid. Võlaõiguslikul vara kasutusse andmise lepingul ei ole asjaõiguslikku toimet. Ka üürilepingu kohta kinnistusraamatusse kantav märge ei ole iseseisev piiratud asjaõigus ning asja kasutusõigus tuleneb sellisel juhul vaid üürilepingust. Seega ei ole
maakohtu käsitlus vara tasuta kasutamise lepingus loodud uute asjaõiguste ja nende toime kohta õige ning see tuleb kohtuotsuse põhjendavast osast jätta välja.
23.Maakohus leidis iseenesest õigesti, et hagejale ei ole siduv Kemlain Vara Halduse OÜ ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe VÕS üürilepingu sätete kohaldamise ja vara tasuta kasutamise jätkamise kohta vara omaniku vahetumise korral. Erinevalt üürilepingust ei lähe vara tasuta kasutamise leping seaduse järgi uuele omanikule üle ja seega ei ole hagejale siduv ka lepingu p-s 1.4 kokkulepitu. Samas ei oma see asjaolu ringkonnakohtu arvates käesoleva asja lahendamisel tähtsust alljärgnevatel põhjendustel.
24.Maakohus jättis ebaõigesti hinnangu andmata hageja poolt esile toodud asjaolule, et kostjal lõppes vara tasuta kasutamise õigus tema ja Kemlain Vara Halduse OÜ 30.04.2004 poolt sõlmitud kokkuleppe alusel (t lk 45,46, tõlge lk 47,48). Ringkonnakohtul on õigus see puudus ise kõrvaldada. Kokkuleppe tekstist nähtuvalt esindas kostjat lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimisel volikirja alusel tema abikaasa A.A. (t lk 61). Kostja väide, et ta ei ole andnud abikaasale volitusi enda esindamiseks ning kostja allkiri volikirjal on võltsitud, ei ole tõendatud. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertiisiakti kohaselt ei ole võimalik määrata, kas allkirja 12.03.2004 volikirjale on kirjutanud T. Astapenko, kuid on viiteid, et ta võib kirjutajaks olla (t lk 115,116). Kostja väide, et tema ja abikaasa suhted olid volikirja allkirjastamise kuupäeval äärmiselt halvad, mistõttu on välistatud volikirja andmine, on paljasõnaline. Asjaolu, et hageja ei esitanud volikirja kohtule koos hagiavaldusega, vaid hiljem, ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust. Hageja on selgitanud, et ta ei olnud hagi esitamise ajal teadlik eelmise omaniku ja kostja vahel sõlmitud lepingust ega ka selle lõpetamisega seonduvatest asjaoludest. Need asjaolud selgusid asja menetluse käigus. See, kas lepingu lõpetamine toimus kostjale kahjulikel tingimustel või mitte, väljub käesoleva asja raamidest ja ringkonnakohus sellele hinnangut ei anna. Selliseid asjaolusid, mis annaks alust lugeda 30.04.2004 sõlmitud lepingu lõpetamise kokkulepet TsÜS 5.ptk 1.jaos sätestatu järgi tühiseks, ei ole kostja esile toonud. Kostja ei ole kokkulepet TsÜS 5.ptk 2.jaos sätestatud alustel ja korras tühistanud. Kuna ekspertiisiakti kohaselt ei ole välistatud volikirja allakirjutamine kostja poolt ja kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille alusel saaks tuvastada volikirja võltsituse, leiab ringkonnakohus, et kostja poolt allkirjastatud volikiri on kehtiv ning A.A.l oli õigus kostjat esindada 30.04.2004 vara tasuta kasutamise lepingu lõpetamisel. Seega lõppes vara tasuta kasutamise leping Kemlain Vara Halduse OÜ ja kostja kokkuleppe alusel 30.04.2004, so VÕS § 186 p 4 alusel võlasuhte lõpetamisel kokkuleppega ja kostjal puudub nimetatud kuupäevast alates õigus kinnistu kasutamiseks. Kokkuleppe sõlmimise ajal oli Kemlain Vara Halduse OÜ veel kinnistu omanik. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks õigus kinnistut vallata ja seega on kostja kohustatud kinnistu valduse hagejale üle andma.
25.Ringkonnakohus nõustub hageja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu antud 3-kuuline tähtaeg kinnistu vabastamiseks on ebamõistlikult pikk. Arvestades asjaolusid, et kohtumenetlus on kestnud 2005.aastast ning kostja peab olema arvestanud võimalusega, et kohtuotsus võib tulla tema kahjuks, et kohtuotsuse tegemise ja selle jõustumise vahele jääb samuti piisavalt aega ning et kostja omakäelise kinnituse (kostja poolt kohtutäiturile 12.08.2008 esitatud vara nimekiri) kohaselt ei ole tal märkimisväärses koguses vara, mille kinnistult äraviimine võiks võtta palju aega, samuti käesoleval ajal valitsevat soodsat olukorda üüri- ja
kinnisvaraturul, on ringkonnakohtu hinnangul piisav aeg kinnistu vabastamiseks 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Selline tähtaeg kinnistu vabastamiseks ei ole kostjale ebamõistlikult koormav ega tema suhtes ebaõiglane.
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (enne 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna hagi ja hageja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele ning kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, peab kostja TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel hüvitama hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 60 krooni ja hageja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni, kokku 1060 krooni. Kostja kohtukulud jäävad tema enda kanda.
G. Kivinurm
I. Sidok
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.