2-06-17668
Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Ammer
Määruse tegemise aeg ja koht
26. september 2006. a Jõhvi
Tsiviilasja number
Tsiviilasi
OÜ A (likvideerimisel) pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: OÜ A (likvideerimisel) (RK X; asukoht: X) Esindaja: likvideerija J M Ajutine pankrotihaldur: T V
Kohtuistungi toimumise aeg
13. september 2006
Lõpetada OÜ A (likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kinnitada ajutise pankrotihalduri T V tasuks kokku 6700 (kuus tuhat seitsesada) krooni, mis kuulub väljamaksmisele riigieelarvest. Eelpoolnimetatud summa tuleb üle kanda T V pangakontole nr X Hansapank. Vabastada ajutine pankrotihaldur T V halduri kohustustestpeale OÜ A (likvideerimisel) kustutamist äriregistrist. OÜ A (likvideerimisel) dokumentatsioon anda hoiule J F (IK X; elukoht: X). Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade Ametlikes Teadaannetes.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru Maakohtule PankrS § 29 lg 5 sätestatud korras.
I Pankrotiavaldus
Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 47000 EEK. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid märkimisväärselt, seda summas ca 47000 EEK. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul sisuliselt rahalised vahendid puuduvad, puudub kasumlik tegevus ja ka võimalus tegevuse alustamiseks. Seetõttu ei ole võimalik katta kõiki võlgu. Ajutine haldur on seisukohal, et kuna võlgniku omakapital on negatiivne, siis puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi majandustegevuse edukuse rahuldada võlausaldajate nõuded. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Hinnates eeltoodut on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, mis pankrotiseaduse kohaselt oleks tagasivõidetavad. Võlgniku viimased tehingud toimusid ca 6 aastat tagasi. Võlgniku tehingute osas nõuete esitamise korral on võimalik esitada aegumise vastuväide. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses likvideerija ega juhatuse liikme tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Juhatuse liikmele võiks esitada etteheidet raamatupidamise ja ettevõtte majandustegevuse ebapiisavas korraldamises (mille tulemusena on tekkinud maksuvõlg), kuid vastavate nõuete esitamisele on võimalik esitada aegumise vastuväide. Samuti puudub põhjuslik seos raamatupidamisarvestuse ebapiisava korraldamise ja võlgniku maksejõuetuse vahel, mis oleks aluseks kahjunõuete esitamiseks juhatuse liime vastu. Likvideerija üritas korduvalt esitada võlgniku pankrotiavaldust, et oleks võimalik esitada nõudeid juhatuse liikme vastu kuid pankrotiavalduse keelduti kohtu poolt määrusega menetlusse võtta. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui pankrotiavalduse esitaja või võlausaldaja peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40 000 krooni, mis kataks ajutise halduri ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi.
Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Võlgnik tegeles jaekaubandusega Ahtmes, tegevus toimus rendipindadel, seoses kohaliku elanikkonna maksevõime vähenemisega 90.-ndate lõpul ja uute kaubanduskeskuste avamisega vähenes majandustegevuse tulusus ning OÜ saadud tulu ei katnud kulusid. Võlgnikul ei olnud piisavalt tulu, et oleks võimalik teenida raha oma kulude katmiseks. Äriühingu juhtkond ei suutnud leida täiendavat tegevust. Seetõttu 2000.a. lõpetati tegevus. Maksejõuetuse on põhjustanud arvatavalt ebapiisavad tulud võrrelduna kuludega. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalusi. Koos ajutise pankrotihalduri aruandega esitas haldur taotluse tasu määramiseks. Taotluse kohaselt moodustab halduri tasu 8800 krooni. Ajutine pankrotihaldur palub lähtuvalt asjaolust, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitamiseks, siis ajutine haldur palub kohtul määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks riigieelarvest ajutise halduri tasu summas 6700 krooni ning võlgnikult kulude katteks hüvitis summas 2500 krooni. III Kohtuistung
Anu Ammer kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.