Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 25.05.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-09-2233 Tsiviilasi Kagu Invest AS-i hagi Keio Vardi vastu 61 465.- krooni ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 43 747.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Kagu Invest AS (reg.nr 11285129, Tartu, Vasara 50), hageja esindaja Krista-Roberta Saviauk, kostja Keio Vardi ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxx x) Resolutsioon Välja mõista Keio Vardilt 61465.- krooni ja viivis 4,5 % tagastamata krediidisummalt aastas alates 17.01.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni Kagu Invest AS-i kasuks. Menetluskulud jätta Keio Vardi kanda. Välja mõista Keio Vardilt 7500.- krooni riigilõivu Kagu Invest AS-i kasuks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kaio Vardi võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 17.07.2007 laenulepingu nr 448/07T, mille alusel anti kostja kasutusse laenusumma 30 000.- kr. Lepingu põhitingimuste järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 4,5% laenusummast ühe kuu kohta ning kogulepingu perioodi eest 57 240.kr. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 04.08.2008 kostjale ülesütlemishoiatuse, mille kohaselt paluti 14 päeva jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjat lepingu ülesültemise ohust ja endes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostja ei tasunud vaatamata hoiatusele hagejale kahte järjestikust osamakset ning kuigi hageja andis kostjale võla tasumiseks vähemalt 14 päevase tähtaja, mille jooksul kostja võlgnevust ei tasunud, saatis hageja 29.08.2008 lepingu ülesütlemise teate, nõudes kostjalt 52 671.- kr tasumist, millest 29 165.- kr moodustas tagastamata laenusumma, 8924.- kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 14 582.- kr leppetrahv. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja hagejale mitte ühtegi summat tasunud, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja K.-R.Saviauk palub VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 158 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) 61 465.- kr, millest 29 165.- kr on tagastamata krediidisumma, 8531.- kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 9187.- kr viivis, 14 582.- kr leppetrahv; 2) viivis 4,5 % tagastamata krediidisummalt aastas alates 17.01.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni; Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama kuupäevaks kirjalikult ei vastanud.
09.05.2009. Kostja kohtule nimetatud
Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja esindaja on nõustunud asja lahendamisega tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.