Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi
Ants Laos
Hagi ese
võlgnevuse 48 001 krooni nõue
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
Kohtukoosseis
kohtunik Silvi Maiste
Hageja
Swedbank Varakindlustus AS (registrikood 11269248; aadress Liivalaia 12 12039 Tallinn) Kadri Erm (isikukood 46911250327) Ants Laos (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx, xxxxx xxxxxxxx )
Hageja esindaja Kostja
Resolutsioon Välja mõista Ants Laoselt Swedbank Varakindlustus AS kasuks põhivõlgnevus summas 48 001 (nelikümmend kaheksa tuhat üks) krooni, viivis 2511 (kaks tuhat viissada üksteist) krooni ja 16 senti. Välja mõista Ants Laoselt menetluskulu 7500 (seitse tuhat viissada) krooni Swedbank Varakindlustus AS kasuks. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte
Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 6059.97 krooni ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 1440.03 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetlus lõpetatud määrusega 03.04.2009 ja hagiavaldus on kohtule esitatud 27.04.2009.a., seega ühe kuu jooksul. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja poolt tasutud riigilõivud summas 7500 krooni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.
Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.