Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-08-21169
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.mai
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi Hagi hind
AS Kohtla-Järve Soojus hagi O.T. 693,18 krooni nõudes 10 639,18 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
27.aprill 2009
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx; asukoht: Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve)
Hageja esindajad:
Silver Peepmaa (volikirja alusel)
Kostja:
O.T. (IK xxx; elukoht: xxx)
2009. a, Jõhvis, kell 16.00
vastu võlgnevuse 10
vastu võlgnevuse 10 639,18 krooni nõudes
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hageja nõue 1(6)
Hageja esitas 30.septembril 2008.a. Viru Maakohtusse hagi kostja vastu võlgnevuse 10639,18 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on 01.07.2002.a. AS Kohtla-Järve Soojus ja AS Minu Vara Ida (praegune ärinimi AS ISS Eesti) vahel sõlmitud soojuse ostu-müügileping nr 2864, mille alusel müüs hageja soojusenergiat elumajale xxx. AS ISS on lepingu sõlmimisel tegutsenud korteriomanike nimel ja huvides. AS ISS Eesti osutab korteriomanikele soojusenergia jaotusteenust ja AS ISS Eesti andmetel on kostja suurima võlgnik majas. Kostja ei ole kohaselt täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi ja on maksete tasumisel pidevalt viivituses. Tulenevalt TsÜS § 115 lg 1, KKütS §§ 2, 6, 8, 10 ja 11, VÕS §§ 65 lg 1, 65 lg 4, 76 lg 1, 100, 101 lg 2, 208 lg 1 palub hageja kohtul kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 10 693,18 krooni. Kostja vastus Kostja oma 28.novembril 2008 kohtule esitatud kirjalikus vastustes hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt oli kostja võlg 659,70 krooni ning see on tasutud. Ta soovib, et hageja vaataks üle, kelle võlg see tegelikult on. Kohtuistungid Kohtuistungil 25.märtsil 2009 hageja esindaja toetas hagi, selgitades, et kostja on tasunud 659,70 krooni varasema kohtuotsuse alusel. Hagi aluseks on solidaarvastutuse sätted, kuna 2002 oli vastavalt korteriomanike üldkoosoleku protokollile otsusele valitud AS Minu Vara Ida (praegune AS ISS Eesti) elamu valitsejaks 4 aastaks ja sellest tulenevalt tekkis viimasel õigus lepinguid sõlmida. Võlgnevus tekkis 23.01.2007 ja 02.02.2007 esitatud arvtele alusel. Ta jätab kohtu otsustada, kas jaanuaris 2007 tekkinud võlgnevuse osas on kohaldatav solidaarvastutus. Konkreetselt kui suur on kostja võlgnevus, esindaja ei tea. Kostja selgitas, et tema on oma võla kustutanud. Varem tema suhtes mingit kohtuotsust pole olnud. Antud juhul oleks pidanud kohtusse kutsuma kõik võlglased. Kohtuistungil 27.aprillil 2009 hageja esindaja toetas hagi. Kostja hagi ei tunnistanud ja jäi oma vastuväidete juurde. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning kuulanud kohtuistungitel ära menetlusosalised ja uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja AS Kohtla-Järve Soojus kui müüja ja AS Minu Vara Ida kui hooldaja vahel on sõlmitud 01.07.2002 koostööleping nr 2864, mille punktide 1.- 2. kohaselt müüja müüb hooldajale soojusenergiat lepingu lisas nr 4 nimetatud hoonetele ning soojusenergiat kasutatakse hooldaja poolt hallatavate hoonete soojusenergiaga varustamiseks (tl 5-10). Kohus tuvastas, et elumaja xxx korteriomanike 2002.a. üldkoosoleku otsusega oli otsustatud nimetada AS Minu Vara Ida elamu aadressil xxx valitsejaks 4.aastaks (tl 47-49). Elumaja xxx korteriomanike võlgnevus soojusenergia tarbimise eest 10693,18 krooni (tl 15, 46).
moodustab kokku
Hageja toetub hagis VÕS § 65, kostja seisukoht on, et temal võlgnevus hagejale puudub. 2(6)
Võlgnike paljusus tekib, kui võlasuhte raames eksisteeriva kohustuse peab täitma rohkem kui üks isik ehk võlgnik. VÕS § 65 lg 1 sätestab: kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Solidaarvastutuse tekkimine on seaduses sätestatud näiteks käenduse (VÕS §§ 145 lg 1, 150), kohustuse ülemineku (VÕS § 175 lg 8), ettevõtte ülemineku (VÕS § 183 lg 1) jne korral. Solidaarkohustuse olemusest tuleneb, et võlausaldaja saab valida, millistelt solidaarvõlgnikelt ning millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Võlausaldaja võib valikuvõimalust kasutades otsustada, kas esitada nõude ühe solidaarvõlgniku vastu ja nõuda temalt kogu kohustuse täitmist täies ulatuses. Kostja (nn võõra võla küsimus) ei pea ilmtingimata olema tegelik võlgnik (st korteriomanik, kes ei ole kohustust täitnud), kostja ja teiste korteriomanike omavahelisi suhteid reguleerib sisesuhe (st seda, kuidas jaguneb vastutus kohustuse täitmise eest üksikute solidaarvõlgnike vahel). Sisesuhte regulatsioon võimaldab solidaarvõlgnikul, kes on välises suhtes võlausaldaja nõude täitnud suuremas ulatuses kui temale sisesuhtes langev osa, esitada regressinõudeid teiste solidaarvõlgnike vastu (vt selle kohta VÕS § 69). Võlasuhe (solidaarkohustus) teenuse müüja ja korteriomanike omavahelistes suhetes saab eelduslikult tuleneda vastavast lepingust. Solidaarkohustusest tulenevateks vastuväideteks võivad olla vastuväited, et solidaarkohustust ei eksisteeri, et nõue on aegunud jms, ka vastuväited, mis kuuluvad solidaarvõlgnikule isiklikult (vt selle kohta VÕS § 67). Solidaarvõlgnike ja solidaarvastutusega seonduvat soojusenergia müügilepingute korral on analüüsitud Riigikohtu 30.11.2004. a kohtuotsuses 3-2-1-111-04 (Kalevi 16 kaasus, kättesaadav arvutivõrgus: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222476865 ). Riigikohus märkis otsuse punktis 24 järgmist: Kolleegium peab vajalikuks käsitleda ka küsimust vastutusest soojuse müügi lepingu täitmise eest, kui müügilepingu sõlmivad korteriomanikud ühiselt või kui seda teeb nende nimel valitseja. Võrguettevõtja peab KKütS § 14 lg 4 järgi korraldama võrgust tarbitava soojuse koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Võrguettevõtja peab KKütS § 15 lg 1 järgi tagama ka tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojakoguste kindlaksmääramise. Seega piirduvad võrguettevõtja kohustused vaid kogu tarbijapaigaldise kaudu edastatud soojuse arvestamisega. Kuidas soojus korterite vahel jaotub ja millistel põhimõtetel toimuvad arveldused, ei ole kaugkütteseaduses reguleeritud ning seega sõltub see võrguettevõtja ja korteriomanike (-valdajate) vahelistest ning korteriomanike (valdajate) omavahelistest kokkulepetest. Silmas tuleb pidada, et kuigi KOS § 13 lg 1 ja AÕS § 75 lg 1 järgi eeldatakse kaasomandi majandamiskulude katmist vastavalt mõtteliste osade suurusele, kehtib selline regulatsioon vaid kaasomanike endi vahelises suhtes. Soojuse müügilepingu alusel tuleb lepinguosaliste vastutust võrguettevõtja ees soojuse eest tasumisel hinnata esmajoones müügilepingu enese alusel ja lähtuda võlaõigusseaduse sätetest võlgnike ja võlausaldajate paljususe kohta. Põhiliseks probleemiks võib olla soojuse müügihinna tasumise kohustuse jagunemine tarbijate vahel, st küsimus kas korteriomanik (-valdaja) vastutab võrguettevõtja ees ka teiste tarbijate võlgnevuste eest. Võlaõigusseaduse § 65 lg 4 järgi eeldatakse, et isikud on solidaarvõlgnikud, kui nad kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt. Kui soojuse müügileping on sõlmitud põhimõttel, et iga korteriomanik (-valdaja) tasub soojuse eest üksnes talle mõõdetavalt või arvestuslikult langeva osa, on tegemist osavõlgnikega VÕS § 63 lg 1 järgi. Kui lepingu järgi võrguettevõtja sellist arvestust ei pea ja esitab tarbitud soojuse eest arveid 3(6)
korteriomanikele ühiselt või valitseja vahendusel, vastutavad korteriomanikud müügilepingu täitmise eest eelduslikult solidaarselt. Riigikohus juhtis oma otsuses tähelepanu VÕS § 68 lg 1, mille järgi ka solidaarvastutuse puhul vastutab lepingu rikkumise eest üksnes see solidaarvõlgnik, kes on lepingut rikkunud, st õiguskaitsevahendeid lisaks kohustuse täitmise nõudele saab rakendada esmajoones selle võlgniku vastu (vt Riigikohtu otsuse 3-2-1-111-04 punkt 25). Riigikohus on veel märkinud, et kui soojuse müügilepingu sõlmib enda nimel korteriühistu, vastutab ta võrguettevõtja ees ka lepingu täitmise eest. Seega jagab korteriühistu soojuse korteriomanike vahel ning nõuab vastavalt ühistu otsustele ja põhikirjale korteriomanikelt välja neile langevad osad majandamiskuludes. Sellised otsused on KÜS § 13 lg 4 järgi täitmiseks kohustuslikud kõigile korteriomanikele. Korteriühistu nõudeid võlgnikest korteriomanike vastu saab tagada mh hüpoteegiga vastavalt KÜS § 9 lg-le 1. Samas peab võrguettevõtja ka korteriühistuga sõlmitud lepingu puhul arvestama otsuse p-s 25 nimetatud põhimõtetega. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 (korteriomanike ühisus) kohaselt kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse (RT I 1995, 61, 1025; 1999, 42, 498; 2000, 88, 576) nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS § 20 lg 1 kohaselt valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. KOS § 21 lg 2 (valitseja õigused ja kohustused) kohaselt valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel: 1) korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid; 2) korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi; /---/ 5) esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et valitseja võib korteriomanikelt nõuda volikirja andmist. Volikirjale kirjutavad alla käesoleva seaduse § 18 lõikes 6 sätestatud isikud või teeb seda üldkoosoleku poolt volitatud isik. 01.07.2002. a sõlmitud koostöölepingust 2864 ja selle lisadest (tl 5-14) nähtub, et AS Kohtla-Järve Soojus (Lepingus Müüja) müüb AS-le Minu Vara Ida (keda Lepingus nimetatakse Hooldajaks) soojusenergiat, mida kasutatakse Hooldaja poolt hallatavate hoonete (hoonete nimekiri on toodud lisas 4) soojusenergiaga varustamiseks. Müüja jaotab Hooldaja poolt hallatavates hoonetes (kuhu kuulus ka xxx elamu, tl 10) tarbitud soojusenergia kogused nimetatud hoonete korteriomanike vahel (üldtingimuste punkt 2.7), Müüja teostab arveldusi müüdud soojusenergia eest vastavalt Lepingu lisa 1 (üldtingimused) peatükile 4 (punkt 2.8), Müüja esitab Hooldajale igakuiselt koondaruande eelmisel kuul müüdud soojusenergia koguste, müüdava soojusenergia eest laekunud rahasummade ja võlgnevuste kohta Hooldaja poolt hallatavate hoonete kaupa (punkt 4.10), Müüja esitab korteriomanikele arve igale arvestuskuule järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks, näidates sellel ära ka võlgnevuse eelnenud perioodi eest (punkt 4.11), korteriomanikud tasuvad Müüjale arve arvestuskuule järgneva kuu, ehk arve esitamise kuu 25-ndaks kuupäevaks (punkt 4.12), Lepingu jõustumisel osutab Müüja soojusenergia tarbimise jaotamise teenust ning Müüjaga arveldavad korteriomanikud vastavalt peatükile 4 (punkt 6.1). Lepingut saab muuta kirjaliku kokkuleppe alusel, kusjuures muutmise soovist tuleb teisele lepingupoolele teatada vähemalt üks 4(6)
kuu ette, lepingut saab muuta ühepoolselt kui nimetatud võimalus ja selline Lepingu muutmise kord on Lepingus otseselt ette nähtud (punktid 6.4 ja 6.5). 01.10.2004. a sõlmisid AS Kohtla-Järve Soojus ja AS Minu Vara Ida (lisatud nimekirjas nimetatud korteriühistute ja lisatud nimekirjas nimetatud elamute majavalitseja nimel) kokkuleppe soojuse ostu-müügilepingu 2864 juurde (tl 12). Kohtule hageja kokkuleppes mainitud lisatud nimekirju esitanud ei ole. Kokkuleppest nähtub, et pooled leppisid kokku, et 01.07.2002. a sõlmitud Lepingu kohaselt on soojuse ostjaks lisatud nimekirjas nimetatud korteriühistud ja nimekirjas nimetatud elamute korteriomanike nimel majavalitseja (lepingu ülevõtmine); alates 01.09.2004. a ostetud soojuse eest esitab Müüja arve lisatud nimekirjas nimetatud korteriühistutele ja arve koopia AS-le Minu Vara Ida ning elamute osas, kus on valitud majavalitseja – majavalitsejale; ostetud soojuse eest esitatud arvete tasumise eest vastutavad: elamute osas, kus on moodustatud korteriühistu – korteriühistu, elamute osas, kus on valitud majavalitseja – korteriomanikud; arve mittetasumisel ettenähtud tähtajaks on AS-l Kohtla-Järve Soojus õigus nõuda viiviseid 0,07% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kokkuleppest ei nähtu, et AS Minu Vara Ida tegutses kokkulepet sõlmides muuhulgas Vahe 4 korteriomanike nimel korteriomanikelt saadud volituste alusel. Samuti puuduvad asjas igasugused tõendid selle kohta, et AS Minu Vara Ida on 01.07.2002.a soojuse ostu-müügilepingut nr 2764 sõlmimisel tegutsenud xxx korteriomanike nimel. ISS Eesti AS oli elamu xxx valitseja ajavahemikul 01.09.2003 – 31.12.2006.a (tl 55). Kohtule esitatud xxx korteriomanike üldkoosoleku protokollist 2002 (tl 33) ei nähtu, et korteriomanikud oleksid arutanud ning otsustanud volituste andmist valitsejale korteriomanike nimel tehingu tegemiseks AS-ga Kohtla-Järve Soojus (lepingu muutmiseks arvete esitamise korra osas) vastavalt KOS § 21 lg 2 p 1. Eeltoodut arvesse võttes võib kokkuvõtvalt öelda, et käesolevas asjas ei ole solidaarvastutuse kohaldamine võimalik, kuna see ei tulene otseselt seadusest ning hageja ja korteriomanike vahel puudub leping, mis oleks aluseks solidaarvastutuse kohaldamiseks. Solidaarvastutuse kohaldamisel tuleb arvestada ka VÕS § 68 lg 1 sätestatut, mille järgi solidaarvastutuse puhul vastutab lepingu rikkumise eest esmajoones lepingut rikkunud solidaarvõlgnik. Seega vastutavad soojuse müügilepingu rikkumise eest üksnes need solidaarvõlgnikud, kes lepingut rikkusid, s.o kes jätsid tarbitud soojusenergia eest hagejale tasumata. Kohtule ei ole tõendeid, mis võimaldaksid mingilgi moel kindlaks teha hagejale, esitatud.
kostja võlgnevuse
Hagejal on võimalik esitada nõue võlgniku vastu alusetu rikastumise sätete (VÕS 52. peatükk) alusel. Hageja on sellist liiki nõudeid tavapäraselt kohtule esitanudki. Eeltoodust lähtudes jätab kohus hagi rahuldamata. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 435, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hagimenetluse kulud täies ulatuses hageja kanda.
5(6)
Vastavalt TsMS §-ile 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Helgi Vinni Kohtunik:
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.