lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-933/15

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 20.05.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-933/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1179
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-933

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.mai 2009. a Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-933

Tsiviilasi

J S hagi A N, R V, P P ja I G vastu 4820 krooni nõudes 4820 krooni

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalesid: Hageja J S ( ) Kostja I A N ( Kostja II R V ( k) Kostja III P P ( k) Kostja IV I G ( ) 29.aprill 2009.a.

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi kostja A N vastu.
2.Välja mõista A Nult J S kasuks 4820 krooni.
3.Jätta hagi rahuldamata kostjate R V, P P ja I G vastu. Kohtukulude jaotus
1.Hageja J.S menetluskulud jätta kostja A.N kanda.
2.Kostjate R.V, P.P ja I.G menetluskulud jätta hageja J.S kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

1.05.01.2009.a. esitas J S maakohtule hagi A N, R V, P P ja I G vastu 4820 krooni nõudes.

2-09-933

2.Hagiavalduse kohaselt viis hageja 28.03.2006.a. K külla X tallu tammepuu postid, millest kostjad A.N ja R.V pidid hagejale tegema 460 traataia posti. Lepiti kokku, et ühe posti valmistamine maksab 7 krooni ja kogu töö 3220 krooni. Töö tegemiseks andis hageja kostjatele A.Nule ja R.Vle 340 krooni ettemaksuna bensiini ostmiseks. 7.04.2006.a. helistas hagejale A.N kostja I.G mobiiltelefonilt ning palus 1000 krooni P.Pi arveldusarvele kanda. 9.04.2006.a. kandis hageja ülejäänud 1880 kr. Mõni päev pärast raha maksmist läks hageja poste vaatama, siis olid osadel veel otsad teravaks tegemata. Hageja palus töö lõpetada ja postid virnastada, et saaks need üle lugeda. Kui hageja postidele järele läks, olid postid kellegile kolmandale isikule maha müüdud. Peale seda hageja kostjatega A.Nuga ja R.Vga enam kontakti ei saanud. Hageja on pöördunud Kuressaare politseijaoskonda 2-el korral- algul suuliselt, siis kirjalikult 22.01.2008.a. Asjaga tegelenud politsei vaneminspektor N.-E.Tennmani juuresolekul sõlmis hageja kostja A.Nuga rahamaksmise kokkuleppe, kuid hageja ei ole raha saanud. Politsei palus pöörduda kohtu poole. Hagejale tekitatud kahju koosneb: postide materjalide maksumus 1000 krooni, materjali transport 600 krooni, postide tööraha 3220 krooni, kokku seega 4820 krooni. Hageja palub kostjatelt temale tekitatud kahju ja kohtukulud välja mõista. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde /t.l. 52 pöördel/.

KOSTJATE PÕHJENDUSED

3.Kostja A.N võttis kohtuistungil hagi õigeks /t.l. 52/ kinnitades, et kokkuleppe postide tegemiseks sõlmiti hageja ja tema vahel ning tema on ka kogu hageja makstud raha postide tegemiseks endale saanud. Teised kostjad ei ole A.Nu sõnul asjas süüdi ja tema müüs postid edasi J Kle. Kostja I seletuse kohaselt jääb ta 27.02.2008.a. hagejaga sõlmitud kirjaliku kokkuleppe juurde ja on valmis seda täitma ning hagejale raha tagasi maksma, niipea kui tööd saab.

4.Kostja R.V vaidleb hagile vastu ning peab hageja eest vastutavaks isikuks A.Nut /t.l. 25/. Kostja II vastuväidete kohaselt käis tema ainult A.Nul abiks poste tegemas ega tea nende kadumisest midagi. Kohtuistungil jäi kostja II oma vastuväidete juurde ja kinnitas, et ei ole hagejaga ühtegi kokkulepet postide osas sõlminud ega temalt raha saanud /t.l. 52-53/.
5.Kostja P.P vaidleb hagile vastu /t.l. 24/. Kostja III vastuväidete kohaselt ei ole tema asjaga seotud muul moel, kui et lubas A.Nule, et hageja makstav raha laekuks tema pangakontole, kuna A.Nu enda konto oli mingil põhjusel suletud. Kohtuistungil jäi P.P oma vastuväidete juurde ja kinnitas, et tema andis kontole laekunud raha kohe edasi A.Nule. Postide valmistamisel ega kokkulepete sõlmimisel ta ei osalenud /t.l. 5253/.
6.Kostja I.G vaidleb samuti hagile vastu /t.l. 26/. Kostja IV vastuväidete kohaselt ei ole temal hagejaga mingit lepingulist või lepinguvälist suhet. Seda ei tekita ka asjaolu, et hagejale helistamiseks on A.N kasutanud väidetavalt tema telefoni. Kohtuistungil jäi kostja I.G oma vastuväidete juurde ja kinnitas, ei ole hagejaga ühtegi kokkulepet postide tegemiseks sõlminud ega ole neid ka teinud ja raha saanud. Selle asja eest peaks kostja IV hinnangul vastutama A.N /t.l. 53/.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2-09-933

7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vaid kostja A.N vastu ja kostjate R.V, P.P ja I.G vastu jätab kohus hagi rahuldamata.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega lepivad töövõtulepingu sõlmimisel pooled eelkõige kokku tehtavas töös ja saadavas tasus. Sama paragrahvi 3.lõike kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Kohtuistungil leidis muuhulgas ka poolte seletustega tuvastamist, et kokkulepe postide tegemiseks sõlmiti 28.03.2006.a. suuliselt vaid hageja ja kostja A.N vahel ning et 340 krooni ettemaksu tasus hageja samuti samal päeval A.Nule. Selle kokkuleppe kohaselt kohustus A.N hageja 460 tammepuust aiaposti teravaks tegema ja hageja kohustus selle töö eest A.Nule maksma kokku 3220 krooni (1 posti tegemine 7 krooni). R.Vga ei ole hageja töö tegemiseks kokkulepet sõlminud, viimane pidi vaid A.Nut töö juures aitama ning sai ka selle töö eest viimase käest töötasu. Ka kostjate P.P ja I.Giga ei ole hageja postide tegemiseks kokkuleppeid sõlminud. P.Pi arvele kandis hageja A.Nu palvel 07.04.2009 ja 09.04.2009 vaid töö raha kokku 2880 krooni /t.l. 5-6/, mille P.P andis edasi A.Nule.
9.22.01.2008.a. on hageja esitanud Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonda avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks A.Nu, R.V, P.P ja I.G suhtes ja nende vastutusele võtmiseks /t.l. 7, 8/. 27.02.2008.a. on hageja ja kostja A.N sõlminud kirjaliku kokkuleppe raha maksmise kohta /t.l. 9/. Nimetatud kokkuleppe kohaselt on osapooled kokku leppinud, et võlasumma 4820 krooni laekub J.Si arvele pangas järgmiselt: 15.03.2008 – 1205 kr; 15.04.2008 – 1205 kr; 15.05.2008 – 1205 kr ja 15.06.2008 – 1205 krooni. Kostja A.N ei ole seda kokkulepet täitnud, mistõttu pöördus hageja kohtusse. Kohtuistungil kinnitas hageja, et sõlmis eelnimetatud kokkuleppe A.Nuga põhjusel, lootes raha A.Nult tagasi saada ega pidanud vajalikuks seda seetõttu teiste kostjatega sõlmida. Kostja A.N kinnitas kokkuleppe sõlmimist ja avaldas tahet seda täita, kui tema varaline seis seda võimaldab.
10.Kohus asub seisukohale, et eelnimetatud hageja ja kostja A.Nu vaheline kokkulepe on õiguste ja kohustuste fikseerimise ning nende olemasolu tunnustamise osas õiguslikult olemuselt käsitatav võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 tähenduses. Kõnealuses kokkuleppes tunnustas kostja A.N hageja kõnealust nõuet, võlatunnistus on kehtiv, seda ei ole vaidlustatud. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi kostja A.N vastu, kes on kohustatud hagejale maksma 4820 krooni ning jätab kaaskostjate suhtes hagi rahuldamata.
11.Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

2-09-933 Kuivõrd antud asjas rahuldas kohus hagi vaid A.N vastu ja jättis teiste kostjate vastu hagi rahuldamata, peab A.N kandma hageja menetluskulud ja hageja J.S kostjate R.V, P.P ja I.G menetluskulud.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja