Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.05.2009.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas
Tsiviilasja number
2-08-8767
Tsiviilasi
RMEA hagi AN vastu võla nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 22.04.2009.a. Hageja: RMEA reg kood XXX asukoht: XXX, hageja seadslik Menetlusosalised ja nende esindaja V XXX, hageja lepinguline esindaja D Kimmo, telefon esindajad 56262253 Kostja AN isikukood XXX, elukoht: XXX
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud jätta täies ulatuses RMEA kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima ( TsMS § 633 lg 7).
Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2007.a. märtsis suulise koolituslepingu, mille alusel osales kostja hageja korraldatud väikelaeva juhtimise kursustel. Koolituse maksumus lepingu alusel oli 7500 krooni. Kuna kostja näol oli lepingu sõlmimise ajal tegemist hageja koostööpartneri Juriidiline büroo DMCOÜ töötajaga, valitsesid poolte vahel usaldussuhted ning leping ei olnud sõlmitud kirjalikult.
Perioodil märts 2007 kuni mai 2007 läbis kostja hageja korraldatud koolituse ning oli lubatud 10.05.2007.a eksamitele. Nimetatud eksamite tulemused on fikseeritud RMEA’i 10.05.2007.a. protokollis nr 05/10. Nimetatud eksamil oli kostja kaasatud ka eksami sekretärina. 10.05.2007.a. protokolli andmete alusel olid Autoregistrikeskuse poolt kostjale väljastatud väikelaeva juhtimise load. Koolituse läbimisel 10.05.2007.a. oli kostjale väljastatud arve nr 018/07 koolitusteenuse eest tasumiseks summas 7500 krooni. Arvel nimetatud tähtajaks ei olnud koolitustasu kostja poolt makstud. Samuti ei reageerinud kostja hageja meeldetuletusele arve tasumiseks. Vaatamata meeldetuletustele ning hageja jõupingutustele lahendada käesolev vaidlus kohtuväliselt, ei ole kostja käesoleva hetkeni oma võlgnevust likvideerinud. Seega oli hageja sunnitud pöörduma oma nõudega kohtu poole. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 7500 krooni ja viivisevõlgnevus, mis seisuga 18.08.2008 on 1039,60 krooni ja edaspidi 11 % aastas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Alates 2007.a. jaanuarist kostja töötas firmas JB DMCOÜ. Hageja faktiline asukoht on samal aadressil. Merekooli Fregatt (RMEAjuures) kursused ka toimuvad aadressil XXX. 2007.a. veebruaris leppisid pooled suuliselt kokku, et kostja teostab sekretäri kohustusi merekooli Fregatt (RMEA) eksamitel. Pooled ei sõlminud kirjalikult lepingut ülalmainitud kohustuste teostamiseks. Hageja pakkus kostjale kursustel tasuta osalemist, arvestades kestvat praktikat Defendo töötajate jaoks (samadel tingimustel osalesid kursustel Defendo endised töötajad A.L ja A.B ). Kostja teostas ülalmainitud sekretäri töö merekooli Fregatt eksamitel ajavahemikul 2007.a. veebruar – 2007.a. september. Nimetatud kohustuste hulka kuulusid: eksamiprotokollide täitmine, lõputunnistuste vormistamine, koostööpartneritega Riiast (Läti) läbirääkimiste teostamine, piduliku laua eksamikomisjoni jaoks ettevalmistamine ja vormistamine, merekooli Fregatt kursustest reklaamkuulutuste tellimine ajalehtedes, kontaktid/läbirääkimised Veeteedeametiga jne). Hagiavaldusele lisatud protokoll nr 05/10 tõendab kostja väidet sekretäri töö teostamise kohta. Kostja tegutses merekooli Fregatt sekretärina peaaegu aasta jooksul. Kostja, kursustel õppima asudes, täitis vastava avalduse vormi paberkandjal vahetult merekoolis Fregatt. Nimetatud avalduse originaali peal on olemas ka kursuste direktori A.V resolutsioon, et kostja osaleb kursustel tasuta. Kostja tasuks kursuste eest on tema töö sekretäri ametis merekooli Fregatt eksamitel ja teiste ülesannete täitmine seoses kooli tegevusega (reklaam, läbirääkimised, kontaktid jne). Hageja väide selle kohta, et pärast kursuste läbimist kostjale oli esitatud arve, on väär. Kostja töötas Defendo’s kuni 2007.a. oktoobrini ja nimetatud arve ei olnud ja ei võinud olla esitatud kostjale, kuna oli mitte ainult suuline kokkulepe, vaid ka selle kirjalik kinnitus (originaalavaldus resolutsiooniga). Kostja leiab, et käesolev hagiavaldus oli esitatud kostjale kahju tekitamiseks, kuna tööleping kostja ja Defendo vahel oli lõpetatud 2007.a. detsembris töövaidluskomisjoni otsusega (vastavalt kostja poolt esitatud avaldusele töövaidluskomisjonile). Hageja seaduslik esindaja (juhatuse liige) ja kostja endine tööandja on V S (ik XXX). Kostja väidab, et nimetatud 10.05.2007.a. arve nr 018/07 ei olnud kostjale hageja poolt esitatud 2007.a. maikuus, vaid oli vormistatud tunduvalt hiljem (hagiavalduse ettevalmistamise käigus nö tagantjärele). Seega siis, kui kostja pöördus töövaidluskomisjoni poole Defendo vastu seoses maksmata jäänud töötasu, puhkusetasu ja hüvitisega. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, tunnistaja ütlused ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning tunnistaja ütlusi ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendamata ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
Pooltel puudub vaidlus selles, et perioodil märts 2007 kuni mai 2007 läbis kostja hageja korraldatud väikelaevajuhi koolituse ning oli lubatud 10.05.2007.a eksamitele. Nimetatud eksamite tulemused on fikseeritud RMEA10.05.2007.a protokollis nr 05/10. Nimetatud eksamil oli kostja kaasatud ka eksami sekretärina. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud nimetatud koolituse eest tasuma hageja poolt nõutava rahasumma 7500 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja kinnitusel oli poolte vahel sõlmitud suuline leping kostjale koolituse läbiviimiseks ja kostja kohustus tasuma koolituse eest 7500 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt pidi koolitus kostjale toimuma tasuta, kuivõrd ta osutas hagejale omapoolset teenust sekrtärina. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku(lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Vastavalt VÕS § 76 ja § 82 tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seaduse ja lepingu sätetele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik aga maksma selle eest tasu. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool tõendama neid nõudeid ja asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et hageja kohustus on oma nõuet tõendada. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtule tõendanud tema nõude aluseks olevaid asjaolusid. Mingeid tõendeid selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et kostja oleks kohustatud hagejale maksma antud koolituse eest, hageja kohtule esitanud ei ole. Asjaolu, et hageja on kostjale arve esitanud, ei tõenda vastavat kokkulepet tasumise kohta poolte vahel. Kohus leiab, et arve on raamatupidamisdokument, mis esitatakse tasumiseks, kuid ei loo iseseisvalt õigussuhet ega ole käsitletav nõude alusdokumendina. Ka kostjale adresseeritud kuupäevata nõudekiri ei tõenda pooltevahelise tasumise kokkulepe olemasolu. Lisaks eeltoodule märkis kostja, et ei ole hagiavaldusele lisatud arvet ega nõudekirja hagejalt enne hagi esitamist saanud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Seega ükski dokumentaalne tõend ei tõenda hageja poolt märgitud kokkuleppe olemasolu. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud A B ütlustega on tõendatud, et tunnistaja töötas Defendo Meritime Consulting Juriidilises Büroos juristina. Hageja juures töötas tunnistaja mitteametlikult, aitas kursuste organiseerimisel. Kursused olid oma töötajatele ja abistajatele tasuta. Tunnistaja on näinud kostja avaldust, millele kirjutas peale V , et kostjal on kursustel osalemine tasuta. See avaldus oli kostja töölaual ja ta näitas tunnistajale avaldust. Kostja töötamise ajal ei tõstatud kordagi küsimust, et kostja peaks kursuste eest tasuma. Tunnistaja rääkis kostjaga, hageja seadusliku esindajaga ja V , vestluse käigus selgus, et oma töötajatel on võimalik õppida kursustel tasuta. Tunnistaja ja kostja osalesid mõlemad kursuste ettevalmistamisel sekretäri töös.
Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja vaidlusaluste kursuste eest tasuma ei pidanud. Vastupidist pidanuks hageja tõendama, kuid hageja ei ole omapoolsete tõenditega tunnistaja ütlusi ümber lükanud. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. Tunnistaja on kohtus vandega kinnitanud tema ütluste tõesust, on teadlik valeütluste andmise eest ettenähtud vastutusest, tunnistaja ütlustes ei esinenud ka mingeid vastuolusid ega ebakõlasid, mis annaksid alust teistsugusteks järeldusteks. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi jätta põhinõudes rahuldamata. Kuivõrd hagi jääb põhinõudes rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kõrvalnõudena esitatud viivisenõue. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.