Kohtulahend

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist . Hageja nõue ja põhjendused ning menetluse käik Hageja palus 28.07.2004 hagiga kohustada kostjat OÜ Beetahansa rahuldama hageja kinnisasjale seatud hüpoteegiga tagatud nõue. 10.06.2005 esitas hageja kohtule avalduse, paludes tunnustada OÜ Beetahansa ja Andrei Puzõrjovi vahel 06.07.2001 korteriomandile Tallinna Xxxxxx xxx x-x sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu tühisust ning kustutada Andrei Puzõrjovi kasuks seatud kanded: Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr 1751 kolmandast jaost kanded nr 2 ja 3 ning neljandast jaost kanne nr 1. 13.03.2006 määrusega kaasas kohus hageja taotlusel menetlusse kostjana senise kolmanda isiku Andrei Puzõrjovi, kuna hageja teine nõue on suunatud kinnistusraamatu kande kustutamisele, mis kinnistusraamatu seaduse kohaselt vajab selle isiku nõusolekut, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, selliseks isikuks on mh asjaõigust omav isik, kui tegemist on asjaõiguse kustutamisega. 17.05.2006 otsusega rahuldas Harju Maakohus Toivo Siitami hagi osaliselt ning tunnistas OÜ Beetahansa ja Andrei Puzõrjovi vahel 06.07.2001 sõlmitud Tallinna notar Mare Aarsalu tõestatud ja notariaaldokumentide registrisse nr 7922 all registreeritud kinnistu, registriosa nr 1751, asukohta Xxxxxx xxx x Tallinnas, suhtes hüpoteegi seadmise lepingu tühisust. Kohus jättis rahuldamata Toivo Siitami nõude Harju Maakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusosakonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr 1751 kolmandast jaost kannete nr 2 ja nr 3 kustutamiseks ja neljandast jaost kande nr 1 kustutamiseks, mis on tehtud Andrei Puzõrjovi kasuks. Kohus mõistis Toivo Siitamilt riigituludesse asja läbivaatamiskulud 170,75 krooni ja OÜ-lt Beetahansa Toivo Siitami kasuks riigilõivu 60 krooni ning riigituludesse asja läbivaatamiskulud 170 krooni. 17.01.2007 tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 17.05.2006 otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kustutada Harju Maakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr 175101 neljandast jaost kanne nr 1, Andrei Puzõrjovi kasuks seatud hüpoteek summas 800 000 krooni ja kohtukulude jaotamise osas ning saatis tsiviilasja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ülejäänud osas jäeti kohtuotsus muutmata. 18.03.2008 esitas hageja asjaolud, mis seonduvad A. Puzõrjovi poolt kinnistu Xxxxxx xxx x-x pahauskse omandamisega ning võiks olla Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr 175101 IV jakku kande nr 1 all sissekantud hüpoteegikande kustutamise aluseks.

2(6)

Kostjate vastuväited OÜ Beetahansa ja Andrei Puzõrjov vaidlesid hagile vastu. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas 30.06.2008 otsusega hagi ja määras kustutada Harju Maakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr 175101 neljandast jaost kanne nr 1, Andrei Puzõrjovi kasuks seatud hüpoteek summas 800 000 krooni. Kohus mõistis menetluskulu välja OÜ-lt Beetahansa 5060 krooni ja Andrei Puzõrjovilt 5060 krooni Toivo Siitami kasuks. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Kuna hageja tasus riigilõivu 120 krooni, tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista riigilõiv järgnevalt: 60 krooni OÜ-lt Beetahansa ja 60 krooni Andrei Puzõrjovilt. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Võttes arvesse hagi hinda ja asja keerukust, leidis kohus, et kostjatelt tuleb hageja Toivo Siitami kasuks välja mõista vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest alljärgnevalt: 5000 krooni OÜ-lt Beetahansa ja 5000 krooni Andrei Puzõrjovilt. Apellatsioonkaebuse põhjendused Toivo Siitam palus apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti välja mõistmata OÜ-lt Beetahansa ja Andrei Puzõrjovilt Toivo Siitami kasuks kantud menetluskulu ning välja mõista OÜ-lt Beetahansa ja Andrei Puzõrjovilt solidaarselt Toivo Siitami poolt nimetatud tsiviilasjas kantud menetluskulud täiendavalt kokku 31 940 krooni (sh riigilõiv 1940 krooni). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldub menetluskulude jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). TsMS § 46 p 1 ja 2 järgi on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamiskulud ning § 52 p 4 järgi on asja läbivaatamiskuluks advokaadikulu. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.01.2007 otsusega Harju Maakohtu 17.05.2006 otsuse mh kohtukulude jaotamise osas ja jättis kohtukulud jaotamiseks asja uuel läbivaatamisel Harju Maakohtus. Maakohus mõistis kaevatava otsusega kostjatelt OÜ Beetahansa ja Andrei Puzõrjov välja riigilõivu 120 krooni ning esindustasu 10 000 krooni. Toivo Siitam on tsiviilasja menetluses tasunud riigilõivu kokku 2060 krooni. Maakohus jättis selle tähelepanuta ega põhjendanud, miks hagi rahuldamisele vaatamata jäeti riigilõiv tasutud ulatuses välja mõistmata. TsMS § 60 lg 1järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Riigilõiv on vajalik kohtukulu, riigilõivu tasumise kohustus teatud toimingute eest tuleneb seadusest. Samuti on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, sest vastavad toimingud aitasid kaitsta Toivo Siitami õigusi. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana asjast osavõtnud advokaadi abi eest hinnaga hagi

3(6)

puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Maakohus rahuldas hagi täielikult. Hagi hind oli 800 000 krooni, mis tuleneb TsMS § 48 lg 1 p 2 järgi asjaolust, et hagetavaks kohustuseks oli hüpoteek summas 800 000 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2007 otsuse kohaselt pidi Harju Maakohus asja uuel läbivaatamisel jaotama kohtukulud. Kuivõrd ringkonnakohus tühistas maakohtu 17.05.2006 otsuse mh kohtukulude jaotuse osas, ei olnud kuni maakohtu kaevatava otsuseni kohtukulud kehtivalt jaotatud. Seega pidi maakohus kaevatavas otsuses jaotama kohtukulud, mis tulenesid käesoleva tsiviilasja kogu menetlusest. TsMS § 61 lg-st 1 tuleneb, et kohus mõistab võitnud poolele teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana asjast osa võtnud advokaadi abi eest, käesoleval juhul kuni 40 000 krooni. Viieprotsendilise määra kohaldamise aluseks on kantud kulude vajalikkus ja põhjendatus. Kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud, sest osutatud õigusabi on end õigustanud Toivo Siitami hagi on rahuldatud täies ulatuses ning menetlus on olnud pikk ja mahukas. Kulude vajalikkus ja põhjendatus lähtub ka asjaolust, et ligikaudu 4 aastat kestnud menetluse jooksul on tehtud hulgaliselt menetlustoiminguid, toimunud on mitmeid kohtuistungeid, menetlus on toimunud kahes kohtuastmes. Ei ole põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine vaid 10 000 krooni ulatuses, mis ei vasta ka riigi õigusabi eest makstava tasu määradele. Lisaks tingis hageja nõude esitamise vastavalt kohtu tuvastatule kostjate pahausksus. Apellant tõi välja kohtukulude kujunemise:

4(6)

ning kohtule esitatud kohtukulude väljamõistmine riigilõivu osas ning kulutused esindusele viie protsendi suuruses summas nõudelt põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ Beetahansa ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Andrei Puzõrjov esitas vastuväited apellatsioonikohtu istungil. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused TsMS § 651 lg1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud menetluskulude jaotus. Seega ringkonnakohus ülejäänud osas esimese astme kohtu otsust ei kontrolli. Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus menetluskulude jaotuse osas kuulub osalisele tühistamisele alljärgnevatel põhjendustel. Harju Maakohtu 30.06.2008 otsusega rahuldati hageja Toivo Siitami hagi OÜ Beetahansa ja Andrei Puzõrjovi vastu. Hageja esitas kohtule taotluse kostjatelt menetluskulude väljamõistmiseks. Maakohus on põhjendatult menetluskulude väljamõistmisel juhindunud enne 01.01. 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi kohus mõistab kohtukulud selle poole kasuks, kelle kasuks on otsus tehtud. Käesolevas tsiviilasjas oli hageja Toivo Siitam õigustatud nõudma kohtukulude väljamõistmist kostjatelt. Kehtinud TsMS § 46 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, asja läbivaatamiskulud ja kassatsioonikautsjon. Vastavalt TsMS § 52 p-le 4 on asja läbivaatamiskuludeks ka õigusabikulud. Hageja taotles kostjatelt menetluskulude väljamõistmist kokku 49 066,76 krooni, millest riigilõivu summaks oli 2060 krooni (II kd. lk. 162-169). Maakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks välja riigilõivu 120 krooni, kuid jättis põhjendamata, miks ta ei rahulda hageja taotlust riigilõivu väljamõistmiseks täies ulatuses. Toimikus olevatest tõenditest ilmneb, et hageja on maksnud vaidlusaluses tsiviilasjas riigilõivu 10.06.2005- 60 krooni ( I kd. lk.. 69), 16.06.2006- 120 krooni ( II kd. lk. 12), 17.06.2006-1880 krooni (II kd. lk. 120). Seega on hageja tõendanud riigilõivu tasumist 2060 krooni osas ning oli õigustatud nõudma selle hüvitamist kostjate poolt täies ulatuses. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha õigusabikulude osas. Kehtinud TsMS § 61 lg 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osalt. Kohtuotsusega kustutati kostja Andrei Puzõrjovi kasuks seatud hüpoteek summas 800 000 krooni Seega TsMS § 61 lg 1 järgi oli hageja õigustatud nõudma õigusabikulude tasumist maksimaalselt 40 000 krooni, millises ulatuses oli ka hageja taotluse esitanud. Maakohus leidis, et vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks saab lugeda 10 000 krooni. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus ei ole arvesse võtnud, et tsiviilasja menetlus kestis pikka aega, mille kestel toimusid mitmed kohtuistungid, milleks tuli esindajal ette valmistada ning osaleda kohtuistungitel. Hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamine eeldab menetlusosalise ja tema esindaja koostööd, milleks samuti kulub aeg. Apellant on välja toonud kohtukulude kujunemise, millele ei ole vastustajad esitanud sisulisi vastuväiteid. Vastustajate vastuväidete kohaselt esitatud õigusabikulu tõenditest ei ilmne nende seos vaidlustatud tsiviilasjaga. Kolleegium nõustub vastustajatega osaliselt.

5(6)

Hageja poolt esitatud tõendite kohaselt on hageja maksnud käesolevas tsiviilasjas õigusabi eest 18.01.2006- 6018, krooni, 27.04. 2006 – 4012 krooni, 30.01.2008 -5000 krooni, 05.03.2008 -5000 krooni, 23.05.2008 -5000 krooni ( II kd. t.lk. 163- 169). Toimikus olevad maksedokumendid sisaldavad otsest viidet vaidlusalusele tsiviilasjale. Nende tõendite põhjal on hageja maksnud kokku õigusabikulu 25 030 krooni. Vastustaja Beetahansa OÜ vastuväidete kohaselt maksekorraldus nr 18 ja nr 442 ei sisalda selgitust, mille eest on see tasutud. Kolleegium nõustub vastustajaga, et nimetatud tõendid on vormistatud puudulikult: puudub viide tsiviilasjale. Samas on võimalik teiste toimikus olevate tõendite abil tuvastada õigusabikulu seos käesoleva tsiviilasjaga. Maksekorralduse nr 18 järgi maksis hageja 02.05.2005 õigusabi eest 12 036 krooni ja maksekorralduse nr 442 järgi 14.09.2005 3000 krooni Advokaadibüroole Arvo Junti (II kd. lk. 165). Hageja esitas kohtukulude väljamõistmise taotluse ka enne Harju Maakohtu 17.05.2006 otsuse tegemist, lisades eelnimetatud tõendid õigusabikulu kandmise kohta. Seega on hageja tõendeid esitades põhjendanud, et need on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kostja mingeid vastuväiteid tõendite vastuvõtmise kohta sel ajal ei esitanud. Kolleegiumil puudub alus kahelda apellandi väidetes, et nimetatud menetluskulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Vastupidist tõendatud ei ole. Vastustaja Andrei Puzõrjovi väidetel kassasissetuleku orderist nr 41, millega hageja maksis õigusabi eest 27.07.2007 1770 krooni, ei ilme seos käesoleva tsiviilasjaga. Ka selle tõendi esitas hageja kohtule enne Harju Maakohtu 17.05.2006 otsuse tegemist (I kd. lk. 159). Kolleegium leiab, et ka nimetatud menetluskulu on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Maksekorraldus sisaldab viidet, et tasutud on õigusalase konsultatsiooni eest tsiviilhagi küsimustes. Asjaolu, et tegemist oleks mingis teises tsiviilasjas antud konsultatsiooniga, ei ole tõendamist leidnud. Küll aga nõustub kolleegium vastustaja Andrei Puzõrjoviga selles, et maksekorraldusest nr 308 ei ole võimalik tuvastada osamakse seos käesoleva tsiviilasjaga. Apellant ei ole esitanud maksekorralduses viidatud arvet nr 62, mille põhjal võiks tuvastada, mida kujutab endast osamaks 3000 krooni osas. Seega loeb kolleegium tõendatuks hageja õigusabikulusid käesolevas tsiviilasjas kokku 42 836 krooni. TsMS § 61 lg 1 kuuluvad väljamõistmisele vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kolleegium, võttes arvesse käesoleva tsiviilasja keerukust, kohtumenetluses kulutatud aega, loeb põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 38 000 krooni, milline kuulub väljamõistmisele kostjatelt solidaarselt. Toimiku materjalide kohaselt on OÜ Beetahansa maksnud esindajale õigusabi eest üle 37 000 krooni (I kd.148-154, II kd lk.170-172). Seega on ka eelnimetatud menetlusosaline pidanud vajalikuks õigusabikuluks summat, mis ületab 37 000 krooni. Kolleegium ei tuvastanud alust menetluskulude vähendamiseks kostja Andrei Puzõrjovi osas. Samuti ei tuvastanud hageja käitumises pahatahtlikkust ega menetluse venitamist. Arvestades eeltoodut, kuulub otsus menetluskulude jaotuse osas osalisele tühistamisele ning kostjatelt tuleb välja mõista solidaarselt kokku 40 060 krooni, so 2060+ 38 000 krooni. Apellandi väidetel on ta kandnud apellatsioonkaebuse esitamisel kulutusi. Toimikus oleva tõendi kohaselt on apellant maksnud riigilõivu 1000 krooni. Kolleegium leiab, et otsuse vaidlustamisel, mis puudutab üksnes menetluskulude jaotust, ei tule riigilõivu maksta. Apellant on õigustatud esitama taotluse riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg-s 4 sätestatud korras.

Mare Merimaa

Urmas Reinola

Imbi Sidok

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.