Tsiviilasi nr 2-08-81031
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.mai 2009a Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-08-81031
Tsiviilasi
AS EMT hagi Rxxxx Nxxxx vastu võlgnevuse 1494,86 krooni ja viivise 1493,86 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, Tallinn 19095) Hageja esindaja: Tarvo Ilves, AS Julianus Inkassso OÜ( registrikood 10686553, asukoht Jõe 3 Tallinn 10151) Kostja: Rxxxx Nxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
AS EMT hagi Rxxxx Nxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Rxxxx Nxxxxxx AS EMT kasuks 2988,72( kaks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaheksa) krooni 72 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast 1494,86 krooni moodustab põhivõlg ja 1493,86 krooni viivis. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus: Kõik kohtukulud jätta kostja kanda. Mõista välja Rxxxx Nxxxxxx AS EMT kasuks 250( kakssada viiskümmend) krooni tasutud riigilõivu katteks ja 1000 ( üks tuhat) krooni õigusabikulude katteks ning kohtutäituri tasu 413 krooni. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. 1 (3)
Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 05.maiks 2009a. Kostjale saadetu tagastati kohtule postiasutuse poolt hoiutähtaja möödumisel. Hageja taotles, vastavalt TsMS § 315 lg 1, kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamist kohtutäituri vahendusel Hagimaterjalid on kostjale edastatud kohtutäituri vahendusel, kes on jätnud kohtu poolt saadetu kostja elukohta postkasti 02.aprillil 2009, kuna kedagi kodus ei olnud. Eelnevalt ja TsMS § 326 lg.2 alusel on püütud hagimaterjale kostjale kätte toimetada 29.detsembril ja 25.märtsil. TsMS § 326 lg 1 ja 3, § 314 lg.8 kohaselt loeb kohus kostjale saadetud hagiavalduse koos lisadega ja kohtumääruse kättetoimetatuks 07. aprillil 2009. Kohus on määranud asja lahendamiseks kirjalikus menetluses vastavalt hagis sisalduvale ettepanekule. Kohus menetleb asja lihtsustatud korras ja teatas TsMS § 405 lg 2 kohaselt kostjale, et tal on võimalus ära kuulatud saada. Kostja ärakuulamise võimalust ei kasutanud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg 3 alusel. Kostja on kasutanud hageja poolt pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid, kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulud 2500 krooni mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on tasunud ka kohtutäituri tasu 413 krooni (tl.30), mis kuulub TsMS § 143 p.4 alusel kostjalt väljamõistmisele. Kohus leiab, et põhjendatud on välja mõista kostjalt hagilt tasutud riigilõiv 250 krooni (mille kohta on esitatud tõend tl.6). TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 10000 krooni sissenõutava kulu maksimaalseks suuruseks 5000 krooni. Hageja esindaja on 2 (3)
taotlenud õigusabikulude väljamõistmist kostjalt summas 2500 krooni ja esitanud selle kohta tõendid (tl.4,5). Kohus leiab, et tasu õigusabi eest selles asjas summas 2500 krooni ei ole ei põhjendatud ega ka vajalik. TsMS § 175 lg.1 on sõnastatud, et „... kohus mõistab esindaja ... kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses“. Seega tuleb kohtul hinnata mitte nõude suurust (ja selle alusel tabelis märgitud tasu piirmäära), vaid asjas põhjendatud ja vajalikku töömahtu. Põhjendatud ja vajalik töömaht sõltub asja õiguslikust keerukusest, tõendite hulgast ja tõendamiskoormisest, menetluse käigust jm. sellistest asjaoludest, millest sõltub esindaja töö hulk, keerukus. Neist asjaoludest sõltuvad ka esindaja tasu ja muud kulud, s.t. kui suure tasu maksmine ja kui suurte kulude tegemine oli põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et lahendatud asi oli minimaalse töömahuga ja minimaalse keerukusega: hagi saabus kohtu menetlusse 01.12.2008 ja saab lahendi tagaseljaotsuse näol 18.05.2009. Seega oli asi kohtumenetluses 5 kuud ja kohtumenetluse käigus tuli hageja esindajal teha üks menetlustoiming: teatada kohtule andmed kostja kohta, mis võimaldaksid menetlusdokumentide kätteandmist kostjale. S.t. et ei tulnud ümber lükata kostja vastuväiteid, esitada täiendavaid tõendeid jms. Hagiavaldus põhineb pooltevahelisel kirjalikul lepingul ja tüüptingimustel. Seega on ka hagiavalduses sisalduv nõue õiguslikult minimaalse koosseisuga ja minimaalsete asjaoludega. Õigusvaldkonnas on esindaja töö n.ö. korduvkasutatav ehk üks kord juba kasutatud teadmisi (või ette valmistatud materjale) on võimalik kasutada ka järgmistel kordadel, mis oluliselt vähendab tegelikku töö mahtu. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks lepingulise esindaja tasu välja mõistmist taotletud ulatuses – 2500 krooni – ja mõistab tasu välja summas 1000 krooni, mis moodustab põhinõudest 67%. Kohtutäiturile tasu väljamaksmise kohta on koostatud määrus. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.3, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 173, § 1741; § 407 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436.
Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.