Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

2-09-6126 Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kaja kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi Pärnu Maakohtu arveldusarvele AS SEB Pank nr. 10220034799018, või AS Swedbank nr. 221013921094, viitenumber 3100057277. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

13.02.2009.a. esitas Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti kaudu maakohtule hagi J.L. vastu kuriteoga ohvrile tekitatud kahju hüvitamiseks riigi poolt väljamakstud summade tagasinõudes. Hagiavalduse kohaselt tunnistati Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 03.05.2007 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-5446 (06274000386) J.L. süüdi kuriteos karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ning teda karistati üheaastase ja kuuekuulise vabadusekaotusega. Kohus määras, et J. L.le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu, allub kriminaalhooldaja seaduslikele korraldustele ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Katseaja algust hakati lugema kohtuotsuse väljakuulutamisest, s.o 08.02.2007. Märgitud kohtuotsuse alusel on tuvastatud, et 22.10.2006 lõi J.L. Kuressaare linnas Tallinna 11 asuva Kodulinna Lokaali ees tekkinud rüseluse käigus pudeliga näkku R.K., tekitades viimasele põse, silma üla- ja alalau ning silmamuna läbistavad haavad vasakul pool näol, mis ei ole iseenesest eluohtlikud vigastused, kuid silmamuna vigastuse tagajärjel tekkis kannatanul nägemisteravuse kaotus vasakust silmast, mis põhjustas üldise püsiva töövõimekaotuse 30 protsenti. Ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) § 7 lg 1 järgi makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele. Sama seaduse § 8 lg 1 p-de 2 ja 3 mõistes on vägivallakuritegu otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatav tegu, mille tagajärg on raske tervisekahjustus või vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire. Arstliku ekspertiisi 19.02.2007.a. otsusest nr 325679 nähtub, et R.K. määrati püsiv töövõimetus (70 %) perioodiks 19.02.2007 - 29.02.2008.a. 17.04.2008.a. arstliku ekspertiisi otsusest nr 415626 nähtub, et R.K. määrati püsiv töövõimetus (40 %) perioodiks 17.03.2008 31.02.2010.a., mis on vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire ning annab seetõttu õiguse hüvitise määramiseks. Pärnu Pensioniamet tugineb kuriteoohvritele riikliku hüvitise suuruse arvutamisel ohvriabi seadusele ning Vabariigi Valitsuse 27.02.2004 määrusele nr 51 Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise kord. OAS § 15 järgi makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku ei või olla suurem kui 150 000 krooni. OAS § 8 lg 1 p 3 ja § 18 kohaselt määrati R.K. Pärnu Pensioniameti 01.06.2007. a otsuse nr 31 alusel kuriteoohvrile makstav riiklik hüvitis alates 19.02.2007.a. OAS § 10 lg 1 p 1 järgi võetakse hüvitise suuruse määramise aluseks vägivallakuriteoga tekitatud töövõimetusest tulenev kahju. Sama paragrahvi lg 3 alusel on hüvitise suurus 80 protsenti varalisest kahjust.

2-09-6126 Ajavahemikul 01.10.2007 - 31.07.2008. a on R.K. välja makstud vägivallakuriteo tagajärjel tekkinud töövõimetusest tulenevat riiklikku hüvitist kogusummas 73 808.00 krooni. OAS § 26 lg 6 alusel perioodiliselt makstavate hüvitiste puhul arvestatakse hindade ja elukalliduse muutumist korras, mille on kehtestanud Vabariigi Valitsus. OAS § 26 lg 2 alusel teeb pensioniamet riiklike toetuste ja muude maksete suuruse muutumise korral omal algatusel ümberarvutused muudatuse jõustumise päevast arvates 10 päeva jooksul. OAS § 31 lg 1 sätestab, et pärast hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Eeltoodu alusel ja juhindudes OAS § 7 lg 1, § 8 lg 1 p-dest 2-3, §-st 15, § 26 lg. 6, § 31 lg. 1 ja Vabariigi Valitsuse määrusest nr 51 „Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise kord" palub hageja J.L.ilt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks Pärnu Pensioniameti poolt R.K. välja makstud kuriteoga tekitatud kahju hüvitis perioodi 01.10.2007 - 31.07.2008.a. eest summas 73 808.00 krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 20-21, 25/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 23.03.2009.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 20-21/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud isiklikult 23.03.2009 /t.l. 25/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. 24.04.2009.a. esitas hageja maakohtule taotluse, milles palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega /t.l 26-29/. Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnistamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Eeltoodu alusel piirdub kohus tagaseljaotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ohvriabi seaduse §-de 7 lg 1, 8 lg 1 p 2 ja p 3, 15, 26 lg 6, 31 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 27.02.2004 määruse nr 51 “Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise kord“ alusel. Menetluskulud

2-09-6126 Hageja ei taotle kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Selle osas peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. TsMS § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.