hageja N P (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja S Buldakov (Buldakovide Juriidiline Büroo, Kentmanni 18-30, 10116 Tallinn) kostja AAS (registrikood XXX, asukoht XXX), volitatud esindaja I Kikkas
Kohtustungi toimumise aeg
31.03.2009
Kohtuistungil osalesid
hageja N P hageja lepinguline esindaja S Buldakov kostja volitatud esindaja I Kikkas
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista AAS varalise kahju hüvitis summas 174 (ükssada seitsekümmend neli) krooni ja 80 senti ja mittevaralise kahju hüvitis summas 5000 (viis tuhat) krooni N P kasuks. Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud AAS 15% ulatuses välja N P kasuks. AAS-i menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud
1.07.08.2005 toimus Sõle tn ja Kolde pst ristmikul kostja süül liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai hageja tervisekahjustusi.
2.Kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud KAS-is. 05.01.2007 liikluskahju teate kohaselt otsustas KAS maksta hagejale hüvitise summas 8681,45 krooni, millest 2681,45 krooni on hüvitis kuludokumentide alusel ja 6000 krooni mittevaraline kahju (tl 13).
3.11.01.2006 edastas Põhja Ringkonnaprokuratuur hagejale teate kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (tl 20-21). 23.02.2006 jättis Riigiprokuratuur rahuldamata hageja kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale (tl 22-24). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista varalise kahju summas 3661,40 krooni ja mittevaralise kahju 30 000 krooni, kokku 33 661,40 krooni. Hageja tugineb oma nõudes PS § 25, VÕS § 127 lg 1, § 130 lg 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 1054 lg 1.
5.Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis hagejal raske tervisekahjustus, vasaku jala luumurd (tl 41) ning trauma tagajärjeks on tähtajatu invaliidsus. Luumurru paranemiseks pandi hageja jalg kipsi ning kuna murdunud varba nahale ei olnud pikka aega õhu juurdepääsu, hakkas varbal arenema ekseem, mille tagajärjel vaevleb hageja pideva sügelemise käes (tl 14-19). Seega on hageja sunnitud pidevalt käima dermatoloogi juures ja ostma kalleid ravimeid, mille tõttu on hagejal tekkinud kostja süül varaline kahju summas 661,40 krooni (tl 9-11). Politsei juurdluse ajal kasutas hageja õigusabi, mille eest ta tasus 3000 krooni (tl 12). Hageja leidis, et juristi on vaja selleks, et süüdlased tunnistataks süüdi. Hageja vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise. Hageja sai ka mittevaralist kahju, mis seisneb füüsilistes ja hingelistes kannatustes. Hagejal on seniajani valud vigastatud jalas ja peavalud ning on tekkinud hingelised kannatused seoses sellega, et hagejal tekkis äkiline liikumispiirang. Hageja soovib mittevaralise kahju hüvitamist summas 30 000 krooni.
6.Hageja leiab, et KAS poolt hagejale väljamakstud summa ei korva täielikult hagejale kostja poolt tekitatud kahju (tl 13). Hageja on pöördunud pretensiooniga kostja poole, kes jättis selle rahuldamata (tl 25).
7.Juhinduvalt kostja vastusest leiab hageja, et avarii asjaolude täpsustus ei oma kahju väljamõistmise aspektist tähtsust. Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist vahetult kahju tekitanult. Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta see rahuldamata põhjusel, et hagejale on juba hüvitatud varaline ja mittevaraline kahju.
9.Vasaku labajala pöialuu murd, pea, vasaku küünarvarre, puusaliigese ja sääre põrutus ning marrastused klassifitseeritakse sotsiaalministri 31.05.2004 määruse nr 69 kohaselt keskmise raskusega kergemate vigastuste hulka, mis vajavad haiglaravi kuni üks nädal. Hagis märgitud raske tervisekahjustus ei ole kostja väitel parema jala luumurd, vaid polüosteartroosist tingitud rasked liikumishäired ja hüpertooniatõvest tingitud väljendunud tasakaaluhäired, mille tekke põhjus ei ole seotud liiklusõnnetusega.
10.Kostja ei jätnud hageja pretensiooni lahendamata, vaid edastas selle kindlustusele. KAS on hagejale kahjud hüvitanud ja kahjude hüvitamise aluseks on võetud vigastused raske astmena. KAS
2-07-11132/34 on nõustunud tasuma hagejale kõik tõendatud ravikulud ning tasunud seaduses sätestatud suuruses 6000 krooni mittevaralise kahju. Hageja ei ole vaidlustanud KAS otsust.
11.Kostja märgib, et kostjale kuuluv autobuss ei sõitnud hagejale otsa, vaid buss sooritas vasakut pööret ja bussi esiosa oli hagejast möödunud, kui hageja bussi keskosale otsa astus. Samuti märgib kostja, et hageja on hagi aluses võtnud parema jala luumurru, kuid diagnoositud on vasaku jala IV metatarsaalluu ja vasaku I varba baaslüli murd.
12.Kostja leiab, et ekseemi tekkimisel puudub põhjuslik seos õnnetusega, kuna selleks, et ekseem edasi areneks, pidi ekseem hageja nahal olema enne õnnetusjuhtumit ning kohtule esitatud tasudokumendid ravimite eest ei ole seotud liiklusõnnetusega põhjustatud terviserikete raviks. Kohtuotsuse põhjendus
13.Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada alljärgnevatel põhjustel.
14.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 15.VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal.
16.Poolte vahel ei ole vaidlus, et 07.08.2005 toimus Sõle tn ja Kolde pst ristmikul liiklusõnnetus, mille tulemusena sai hageja tervisekahjustuse. Samuti ei ole pooltel vaidlust, et õnnetuses tunnistati süüdi kostja bussijuht EK, kelle suhtes Põhja Politseiprefektuur tegi väärteoasjas nr 231405023266013 süüdimõistva otsuse ja millega karistati bussijuhti liiklusseaduse § 7417 alusel rahatrahviga 3000 krooni (tl 20). Kahju tekitaja peab kahju hüvitama juhul, kui sündmus, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et kahju võib vastutuse liiki arvestades pidada sündmuse tagajärjeks (põhjuslik seos). Kostja on isik, kes pidevalt kasutab teist isikut oma majandustegevuses, seega vastutab VÕS § 1054 lg 1 sätte kohaselt. Vaidlust ei ole, et kahju põhjustati suurema ohu allikaga (VÕS § 1056 lg 1). VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et puudub vaidlus selles, et hagejale kahju tekitamine on õigusvastane ja kostja vastutab juhtunu eest.
17.VÕS § 1056 lg 1 sätestab, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul oli kostjal tulenevalt liikluskindlustuse seadus (LKindlS) § 2 kohaselt tsiviilvastutuse kindlustus. Poolte vahel ei ole vaidlust, et KAS tasus 2007. aastal hagejale hüvitist liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kehavigastuste ravile tehtud kulutuse hüvitamiseks summas 2681,45 krooni ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 6000 krooni, seega kokku 8681,45 krooni (tl 13).
2-07-11132/34
18.Hageja leiab, et KAS poolt hüvitatud summa ei ole piisav. Hageja on seisukohal, et peale traumat hakkas arenema hagejal ekseem, mille tulemusena peab hageja käima pidevalt dermatoloogi juures ja ostma kalleid ravimeid. Kostja leiab, et ekseemi tekkimisel puudub põhjuslik seos õnnetusega, kuna selleks, et ekseem edasi areneks, pidi ekseem hageja nahal olema enne õnnetusjuhtumit. Hageja on kohtule esitanud arstitõendid, mille kohaselt on arstid leidnud, et ekseem vasakul jalal on 07.08.2005 saadud trauma tagajärg (tl 14-19). Hageja viibis haiglas ajavahemikus 21.03.200603.04.2006 ravil diagnoosiga infektsioonne ekseem (tl 16). Sellele eelnes alates kipsi äravõtmisest kuni haiglasse minekuni pidev taastusravi vigastada saanud vasakule jalale. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja jalg oleks liiklusõnnetuses saadud vigastusest paranenud enne 21.02.2006 st enne haiglasse paigutamist. Kostja ei ole esitanud ka tõendeid millest nähtuks, et hagejal oleks ekseem vasakule jalale sellises ulatuses tekkinud juhul kui liiklusõnnetust ei oleks toimunud ja hageja ei oleks vigastada saanud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et augustis liiklusõnnetuses saadud vigastuse ja hagejal tekkinud ekseem vasakul jalal on põhjuslikus seoses. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo väljavõttest nähtuvalt on määranud arst hagejale raviks T. Duracef 500mg x2 7p, T. Cetirizini 10mg x1, Sol. KMn04 mähised vasakule säärele 3p, Ung. Sibicorti näole, Ung. Futcidini 9p x2 vasakule säärele, Ung. Fucicorti alates 30.03 x2, ZN. Loksuti küünarvartele ja rinnale 2p, Ung. Ftorocoti pähe, Sol Brilj.gryni vasakule säärele ja vaseliinõlikreemi kehale alates 31.03. Kohtule esitatud maksekorraldustest (tl 9-11) nähtuvalt on hageja ostnud arsti ettekirjutuse kohaselt Fucicorti CR 15G/Betamethason+acidum fusidicum 174,80 krooni + käibemaks, mille eest on hageja õigustatud saama kahju hüvitist. Ülejäänud ostetud ravimid ei ole arsti poolt ettenähtud ravimid ning seega ei ole hageja tõendanud, et hageja on ostnud seoses õnnetusejärgse traumaga. Kohus on seisukohal, et ravimid, mis on hagejale väljastatud seoses hüpertooniatõve ja südamepuudulikkusega (amlocard/amplodinum) ei ole seotud liiklusõnnetuses saadud traumaga. Eeltoodu seisukoht on ka 23.02.2006 Riigiprokuratuuri määruses, millega viimane jättis rahuldamata hageja kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (tl 22-24). Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele varalise kahju hüvitis 174,80 krooni.
19.Kohtuistungil selgitas hageja, et ta palkas juristi selleks, et süüdlane saaks kindlasti süüdi mõistetud. Kuna hageja leidis, et bussijuhi karistus oli liiga väike, siis ta vaidlustas Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata jätmise. 23.02.2006 jättis Riigiprokuratuur rahuldamata hageja kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale (tl 22-24). Hageja maksis juristile 3000 krooni (tl 12). Kohus leiab, et hageja kulutused juristile lootuses, et bussijuht saaks karistuse sellise, millega hageja oleks rahule jäänud, on vabatahtlik kulutus. Politsei juurdlust viivad läbi politseiuurijad ning seega puudus hagejal vajadus maksta õigusabi eest selleks, et süüdlane saaks karistada. Liiklusõnnetuse põhjustaja oleks saanud karistada sõltumata sellest kas hageja oleks kasutanud juristi teenust või mitte. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostja ei ole kohustatud hüvitama hagejale ebavajalikke kulutusi. Seega nõue 3000 krooni osas ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
20.TsMS § 130 lg 2 alusel isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kuna kostjal oli tsiviilvastutus KAS-is, siis kindlustus maksis hagejale mittevaralise kahju summas 6000 krooni. Kindlustus tugines hüvitise suuruse määramisel Sotsiaalministri 31.05.2004 määrusest nr 69 „Liiklusõnnetusega seotud mittevaralise kahju hindamise kord”. Kohus leiab, et mittevaralise kahju suuruse määramisel ei ole kohus seotud eeltoodud määruses sätestatuga. Hagejal diagnoositi vasaku jala IV metatarsaalluu ja vasaku I varba baaslüli murd ja lisaks peaajupõrutus ja rindkere põrutus (tl 19). Kohtule esitatud arstitõenditest (tl 14-19) nähtub, et hageja jalg vajas pikaajalist taastusravi pärast kipsi eemaldamist. Hageja liiklusõnnetuses vigastatud vasak jalg ei saanud enne ekseemi diagnoosi saamist terveks st kuni ekseemi diagnoosimiseni toimus hageja jala taastusravi. Seega hageja igapäevane elu ja elukvaliteet oli häiritud liiklusõnnetusest saadud
2-07-11132/34 vigastusest pikema aja vältel. Kohus on seda meelt, et paistes valutav jalg, millel ekseem on takistuseks liikumisel. Kohus leiab, et kipsi äravõtmine ei ole samastatav terve jalaga st jala seisundiga enne õnnetust. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks liiklusõnnetuse tagajärjel määratud tähtajatu invaliidsus. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et hagejale ei ole hüvitatud mittevaralist kahju piisavas suuruses, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista 5000 krooni. Hageja soovitud suurust ei pea kohus põhjendatuks. Menetluskulud
21.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu ja kulud õigusabile 15% ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.