Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt: Hageja töötas 28.04.2003 töölepingu alusel kostja juures alates 01.05.2003 raamatupidaja ametikohal tööaja kestusega 4 tundi päevas, nädalas 20 tundi. Hageja keskmine palk oli 1811 krooni kuus (lisatud). Kostja 07.04.2006 käskkirjaga (töötajale tutvustatud allkirja vastu 11.04.2006) määrati hagejale distsiplinaarkaristusena märkus põhjendusel, et töötaja ei täitnud tööandja käsku ja ei esitanud tähtajaks s.o. 05.04.2006 tööandjale kirjalikult graafikut korteriühistute aastaaruande koosolekute kohta. Kostja 10.04.2006 käskkirjaga (tutvustatud töötajale allkirja vastu 11.04.2006) avaldati hagejale noomitus tööülesannetesse hooletu suhtumise eest. Käskkirja kohaselt ei ole töötaja koostanud „töötasu arvestust" 2006 aastal mitte ühegi töötaja kohta (lisatud). Kostja 11.04.2005 käskkirjaga (tutvustatud töötajale allkirja vastu 11.04.2006) avaldati hagejale noomitus hooletu suhtumise eest oma tööülesannetesse ja hoiatati teda töökohale mittevastavusest. Käskkirja aluseks oli asjaolu, et töötaja ei täitnud tööandja 2006.jaanuarikuus töötajale antud korraldust esitada maksuametile käibemaksudeklaratsioon koos selle igakuulise korrekteerimisega (lisatud). Kostja 13.04.2006 käskkirjaga (tutvustatud töötajale allkirja vastu 13.04.2006) lõpetati hagejaga tööleping TLS §86 p.6 ja p.7 alusel alates 13.04.2006 põhjendusel, et ta ilmus 11.04.2006 tööle kell 11.00, kuigi pidi asuma tööle kell 09.00. Töötaja seletuskirja ei esitanud. Käskkirja kohaselt on töötaja suhtunud oma töökohustustesse hooletult ja tööandja on kaotanud tema suhtes usalduse (lisatud). Hageja esitas 21.04.2006 töövaidluskomisjonile avalduse töövaidluse lahendamiseks, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, mõista välja hüvitis 6 kuu keskmise palga ulatuses summas 10866 krooni, mõista välja hüvitus kasutamata puhkuse eest summas 4850 krooni, tunnistada temaga tööleping lõpetatuks TLS §82 lg.l alusel, mõista välja hüvitus vastavalt TLS §82 lg.l ja välja mõista viivised lõpparve kinnipidamise eest summas 1811 krooni. Töövaidluskomisjoni 04.05.2006 otsusega mõisteti tööandjalt töötaja kasuks välja saamatajäänud lõpparve summas 5836 krooni ja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest summas 1328 krooni, kokku 7164 krooni. Ülejäänud nõuded jättis töövaidluskomisjon rahuldamata (lisatud). Hagejal on järgmised nõuded: - tunnistada hagejaga töölepingu lõpetamine 13.04,2006 käskkirjaga ebaseaduslikuks, muuta töölepingu lõpetamise alust ja lugeda hagejaga tööleping lõpetatuks töötaja algatusel TLS §79 lg.l alusel; - mõista kostjalt TLS §117 lg.2 alusel välja hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ulatuses; Vaidlustatud 13.04,2006 käskkiri töölepingu lõpetamise kohta TLS §86 p.6 ja p.7 alusel on seadusevastane ja tuleb tühistada, kuna käskkirjast ei nähtu hagejaga töölepingu lõpetamise seaduslikkus käskkirjas toodud alustel. Vastavalt TLS §103 lg.l on tööandjal õigus lõpetada TLS §86p.6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud.

Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, kuidas töötaja tegu häiris ettevõtte tööd, 9.3.Töölepingu kohaselt algas töötaja töö kell 09.00 (p.3.2) ja töö tegemise koht oli Sillamäe linn (p.2.1.2.). Kuna hageja töötas raamatupidajana, siis ei olnud tema töökohustuseks istuda kindlas ruumis, vaid ta pidi korteriühistute raamatupidamise teostamisel (tööülesanne vastavalt töölepingu, p.2.2) suhtlema ka Maksuameti, Haigekassa jt. vastavate haldusasutustega. Tööandja käskkirjast ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes asus ta seisukohale, et töötaja ei asunud tööle kell 09.00. Ametijuhendit ja töösisekorraeeskirju töötajale tutvustatud ei ole. Käskkirja väide, et töötaja ei täitnud oma töökohustusi kohusetundlikult, on tõendamata. Kuna käskkirjast ei nähtu, milles see seisnes, ei vasta käskkiri TDVS §11 lg.2 p.3 sätestatule ja on seega ebaseaduslik. Käskkkirjast ei nähtu samuti, et töötaja oleks oma töökohustusi rikkunud süstemaatiliselt, mille eest oleks temaga tööleping lõpetatud TLS 86 p.6 alusel. Käskkirjast nähtub töölepingu lõpetamise põhjusena tööle hilinemine. Vaidlustatavast käskkirjast ei nähtu, et tööandja oleks lugenud töötaja tööle hilinemist jämedaks töökohustuste rikkumiseks, mis annaks aluse lõpetada tööleping TLS §103 lg.2 alusel. Ka ei ole tööandja vaidlustatavas käskkirjas põhjendanud töölepingu lõpetamist jämeda töökohustuste rikkumisega. Vastavalt TLS §104 lg.2 alusel võib tööandja lõpetada töötajaga töölepingu usalduse kaotuse tõttu TLS §86 p.7 alusel, kui töötaja on: l)põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; 2)seadnud ohtu tööandja vara säilimise; 3)põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Vaidlustatud käskkirjast TLS §104 lg.2 sätestatud asjaolud ei nähtu. Hageja leiab, et raamatupidaja tööle asumine kell 11.00 ei anna alust töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu. Eelpooltoodud põhjendustel tuleb töötajaga töölepingu lõpetamine TLS §86 p.6 ja p.7 alusel tunnistada ebaseaduslikuks. Vastavalt TLS §117 lg.1 ja lg.2 töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja hüvitust kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Töötaja leiab, et antud juhul ei ole pooltevahelisi töösuhteid võimalik jätkata, seega tuleb muuta töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut ja TLS §117 lg.2 alusel välja mõista hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. ITLS §30 lg.2 kohaselt mõistab töövaidlusorgan hüvituse olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust. Avaldaja leiab, et tööandja lõpetas temaga töölepingu asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse alusel töölepingu lõpetamise aluseks (ITLS §28 lg.l), töötajale ei olnud tutvustatud ametijuhendit, töösisekorraeeskirju, millest tulenevalt oli tööandjal võimalus tõlgendada töökohustusi oma äranägemisel temale kasulikumalt. Vaidlus poolte vahel tekkis sellest, et töötaja soovis töölt lahkuda TLS §82 alusel, kuid tööandja ei soovinud maksta töötajale seaduses ettenähtud hüvitusi ja vormistas sihilikult töötajale mitmeid alusetuid ja põhjendamatuid distsiplinaarkaristusi eesmärgiga lõpetada töötajaga tööleping väidetavate süütegude tõttu. Samuti leiab avaldaja, et selline käitumine tööandja poolt on temale solvav ja kahjustab tema kui raamatupidaja mainet Sillamäe linnas.

Eeltoodu tulemusena tuleb lugeda tööseadusandluse rikkumine tööandja poolt kaalukaks ja tööandjalt töötaja kasuks välja mõista hüvitus kuue kuu keskmise palga ulatuses, s.o. vastavalt töölepingule 10866 krooni. Arvestades eelpooltoodut ja juhindudes TLS § 79 lg.l, §117 lg.2, §119 lg.2 palub hageja tunnistada hagejaga töölepingu lõpetamine 13.04.2006 käskkirjaga alates 13.04.2006 ebaseaduslikuks, muuta töölepingu lõpetamise alust ja lugeda hagejaga tööleping lõpetatuks töötaja algatusel TLS §79 lg.l alusel. Mõista kostjalt TLS §117 lg.2 alusel välja hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 6 kuu keskmise palga ulatuses summas 10866 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus Kohtule esitatud kostja vastuse kohaselt ei tunnista kostja hagi järgnevatel põhjustel. 28.03.2003.a. kostja Aini Haldus OÜ, juhataja Aleksandr Hmõrov'i isikus, ja hageja M S vahel oli sõlmitud tööleping nr TL-03/005 määramata ajaks, mille kohaselt hageja oli võetud tööle raamatupidajana. Töölepingu p. 2.2. järgi oli hageja töö põhisisuks kostja teenindamisel olevate korteriühistute raamatupidamise teostamine ja raamatupidamise aruannete koostamine. Alates 2006.a. märtsikuu lõpust peatas hageja praktiliselt oma töökohustuste täitmise seoses sellega, et ta hakkas osutama tööandjale ebaausat konkurentsi. Sellest teatas 04.04.2006.a. ka KÜ Viru pst 30 juhatuse liige Jekaterina Egorovtseva oma avalduses kostjale (lisa nr 1). Kostja 07.04.2006.a., 10.04.2006.a. ja 11.04.2006.a. käskkirjadega määrati hagejale distsiplinaarkaristuseks noomitus, seoses hageja poolt oma töökohustuste korteriühistute raamatupidamise teostamisel täitmatajätmisega. Ühtlasi hakkas kostja saama korteriühistutelt, milliste raamatupidamisega tegeles Marina Sorokina ja teistelt korteriühistutelt, teateid raamatupidamisteenuste osutamise lepingute lõpetamise kohta. Ajavahemikus 31.03.2006.a. — 12.04.2006.a. sai kostja 5 avaldust selle kohta. (lisad nr 2). Korteriühistute esindajad kinnitasid suuliselt, et nad lähevad üle hagejale. Seda enam, hageja hakkas enda nimel kui füüsilisest isikust ettevõtja esitama korteriühistutele, millistega olid kostjal sõlmitud raamatupidamisteenuste osutamise lepingud, omapoolseid pakkumisi raamatupidamisteenuste osutamiseks (lisa nr 3). 13.04.2006.a. ilmus hageja tööle kell 11.00, s.o. kahetunnilise hilinemisega (töölepingu p. 3.2. järgi töö algas kell 9.00), ja teatas suuliselt, et ta lõpetas töölepingu oma algatusel seoses sellega, et ta võtab teenindamisele korteriühistud, millised loobusid kostja raamatupidamisteenuste lepingudest. Kirjaliku seletuskirja andmisest hageja keeldus. Töölepingu p. 7.1., p. 7.2. ja p. 8.1. kohaselt on hageja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal, samuti kolme aasta jooksul pärast töölepingu lõppemist hoidma kostja ärisaladusi, s.h. kostja poolt sõlmitavate lepingute sisu ning mitte osutama kostjale kõlvatut konkurentsi. Vastavalt töölepingu lisadele nr 1 ja 2 hageja sai 01.01.2004.a. töölepingu p. 7.1. ja p. 8.1. ettenähtud kohustuste täitmise eest eritasu 300 krooni ulatuses (lisa nr 4). Antud juhul hageja rikkus jämedalt nimetatud töökohustusi ja on põhjustanud klientide usaldamatuse kostja vastu ning seetõttu kaotas kostja hageja suhtes usalduse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 21. aprillil 2003.a. tsiviilasjas nr 3-2-1-46-03 tehtud otsuses väljendanud seisukohta, et TLS (Töölepingu seadus) § 104 lg 2 p 3 järgi võib tööandja usalduse kaotamise tõttu töötajaga töölepingu lõpetada, kui töötaja on põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Eeltoodut ei saa mõista nii, et lisaks töötaja tegudele,

mis võivad põhjustada usaldamatuse tööandja vastu, peab tööandja tõendama ka seda, et mõnel tarbijal, kliendil või äripartneril on usaldamatus tekkinud. Kolleegium leidis, et tööandja võib töölepingu TLS § 104 lg 2 p 3 alusel lõpetada ka siis, kui töötaja teod on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse, st töötaja on käitunud viisil, mis tekitaks tööandja mõistlikus kliendis, tarbijas, või äripartneris usaldamatust tööandja vastu. Kui tööandja peaks tõendama ka usaldamatuse tekkimist, siis muutuks, vaatamata töötaja süülisele teole, temaga töölepingu lõpetamine tõendamisraskuste tõttu tööandja jaoks äärmiselt raskeks või isegi võimatuks. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse eelmiseid distsiplinaarkaristusi, lõpetas kostja 13.04.2006.a. käskkirjaga töölepingu TLS § 86 p 7 alusel. Seega on kostja seisukohal, et tööleping on lõpetatud seaduslikult ning hageja nõuded töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise 6 kuu palga ulatuses 10 866 krooni saamiseks on alusetud ja need tuleb jätta rahuldamata. Hageja oma hagiavalduses väidab, et Aini Haldus OÜ juhataja 13.04.2006.a. käskkiri on ebaseaduslik, kuna see ei vasta vorminõuetele. Oleme seisukohal, et käskkiri oli vormistatud vastavalt TDVS (Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse) § 11 nõuetele. Samuti peame vajalikuks pöörata kohtu tähelepanu sellele asjaolule, et hageja poolt esitatud 13.04.2006.a. käskkiri on võltsitud. Tegelikult hageja keeldus nimetatud käskkirjale tunnistajate: kostja töötaja I P, isikukood xxx, ja Geoloogia 8/2 KÜ juhatuse esimehe Tamara Namitova, isikukood xxx, juuresolekul allakirjutamisest (lisa nr 5). Samuti hageja väidab, et kostjal puudus põhjus töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 6 alusel, s.o. seoses töötajapoolse töökohustuste rikkumisega. Peame vajalikuks selgitada, et meie firma töö klientidega on ülesehitatud selliselt, et korteriühistute esindajatel oleks võimalus igal ajal tööpäeva jooksul pöörduda kostja kontorisse neile vajalikku teenuse saamiseks, samuti omada juurdepääsu vastavale dokumentatsioonile. Kostja juures töötasid kaks raamatupidajat, kelle tööülesannete hulka kuulus eelnimetatud võimaluse tagamine klientidele. Nimelt sel eesmärgil oli koostatud töögraafik, mille kohaselt hageja oli kohustatud töötama, viibides oma töökohal kostja kontoris teisipäeviti ja neljapäeviti kella 09.00 kuni 18.00 lõunavaheajaga kella 13.00 kuni 14.00, ja reedel kella 09.00 kuni 13.00. Seega, hageja kohalolek kontoris oli tema otseseks kohustuseks. Samas on hageja unustanud, et teda oldi juba varem 07.04.2006.a., 10.04.2006.a. ja 11.04.2006.a. käskkirjadega distsiplinaarkorras karistatud. Hageja viiteid sellele, et ta justkui oli kohustatud suhtlema erinevate asutustega, peame üksnes tema ürituseks vastutusest kõrvale hoiduda seetõttu, et ei olnud hagejal vajadust isiklult nimetatud asutustes ilmuda. Hageja poolt nimetatud asutustega suhlemist teostati telefoniside, faksi või interneti teel. Näiteks, Maksu- ja Tolliametiga hageja suhtles ainult telefoni ja elektroonilise teel, kasutades selleks Interneti teenuste paketti e-Maksuamet korteriühiste volituste alusel (lisa nr 6). Seoses sellega lisame ka meie avalduse Maksu- ja Tolliametile hageja juurdepääsu kostja klintideie blokeerimiseks (lisa nr 7). Peale selle, töötaja oli igal juhul kohustatud informeerima tööandjat kontorist lahkumise vajadusest. Ka oma hagiavalduses ei soovinud hageja märkida, millega ta 13.06.2006.aastal kella 9.00 kuni 11.00 tegeles ja kus viibis. Samas soovime osutada sellele, et kuigi hageja rikkus jämedalt oma ametikohustusi, tööleping temaga lõpetati TLS § 86 p 7, mitte aga p.6, alusel. Hageja väide, et teda töösisekorraeeskirjade ja ametijuhendiga ei tutvustatud, ei vasta samuti tõele.

Vastavalt TLS § 40 lg 2, töösisekorraeeskirju ei nõuta tööandjalt, kellel on alla viie töötaja. Niisugune tööandja võib töösisekorra määrata iseseisvalt, arvestades töö iseärasusi ja töösisekorrale harilikult esitatavaid nõudeid. Vaatamata sellele, et meie firmas oli ainult 4 töötajat ja seadus ei nõudnud töösisekorraeeskirju, sellised eeskirjad oli välja töötatud. Eeskirjad on paigutatud kostja kontoris nähtavale kohale ja iga töötaja võis nendega igal ajal takistamatult tutvuda (lisa nr 8). Mis puudutab ametijuhendeid, siis need on loomulikult samuti olemas ja nendega tutvustatakse iga töötajat tööle võtmisel. Hageja vihjed sellele, et, olles töötanud kostja juures üle 3 aasta, ta ei olnud oma ametikohustustest teadlik, panevad hämmelduma. Kostja vastuväiteid kohtu poolt asja menetlusse võtmise vastu ei omaja tal puudub alus taotleda hagi läbivaatamata jätmist või asjas menetluse lõpetamist. Antud menetlusstaadiumis kostja vastuhagi esitada ei soovi. Kostja arvates ei ole võimalik asja kompromissiga või muul viisil kokkuleppel lahendada. Kostja soovib läbivaatamist kohtuistungil. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §§ 162 lg 2, 338, 394 palub kostja jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud kostjale kanda. Hageja arvamus kostja vastusele Kohtule esitatud hageja arvamuse kostja vastusele kohaselt kostja viide 10.04.2006 ja 11.04.2006 käskkirjadele distsiplinaarkaristuste määramise kohta ei ole asjakohane, kuna hageja on nimetatud käskkirjad vaidlustanud ning nad asuvad antud hetkel Viru Maakohtu menetluses. Kostja väide selle kohta, et ta sai korteriühistutelt teateid raamatupidamise teenuse osutamise lõpetamise kohta, ei ole asjakohased. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et raamatupidamisteenustest loobusid korteriühistud hageja tegevuse tõttu. Vastusele lisatud 5 avaldust seda ei tõenda. Kostja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, kellele konkreetselt ja millal hakkas hageja esitama omapoolseid pakkumisi raamatupidamisteenuse osutamiseks. Hageja ei ilmunud 13.04.2006 tööle kell 09.00 nagu väidab kostja. Tööle ilmumist 11.04.2006 kell 11.00 on hageja kajastanud oma hagiavalduse p.-s 9.3, kuid rõhutab veelkord, et töötegemise kohaks oli Sillamäe linn ning oma töökohustuste tõttu pidi hageja suhtlema nii Maksuameti, Haigekassa, kui ka teiste haldusasutustega. Hageja alustas 11.04.2006 tööd kell 9.00 nagu töölepingus oli ette nähtud. Hageja leiab, et kuna kostja tunnistab töölepingu lõpetamist 13.04.2006 TLS §86 p.7 alusel ja osutab ühemõtteliselt sellele, et tööleping lõpetati just sel alusel, siis igasugused väited tööle hilinemise kohta ei ole enam asjassepuutuvad. Seoses sellega juhib hageja kohtu tähelepanu asjaolule, et töölepingu lõpetamise käskkirjast tulenevad töölepingu lõpetamise põhjusteks märkis tööandja tööle ilmumise 11.00 ja keeldumise seletuskirja kirjutamisest. Hageja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine TLS §86 p.7 alusel ei ole tööandja suvaotsustus. Kostja on väitnud, et hageja põhjustas klientide usaldamatuse kostja vastu, kuid töölepingu lõpetamise käskkirjast ei nähtu, missuguste klientide usaldamatuse hageja põhjustas. Kostja viitab Riigikohtu vastavale lahendile, kuid ei põhjenda ka oma vastuses, missugused hageja konkreetsed teod on põhjustanud konkreetsete klientide usaldamatuse ning millega see oli töölepingu lõpetamisel tõendatud ja kuidas see oli vormistatud.

Kostja vastuse viide, et ta arvestas töölepingu lõpetamisel eelnevate distsiplinaarkaristustega, ei ole õige. Töölepingu lõpetamise käskkirjas puudub viide eelnevatele karistustele. Kostja väide võltsimise kohta ei ole asjassepuutuv. Hageja on kohtule esitanud tööandjalt saadud töölepingu lõpetamise käskkirja. Hagejal on vastuväide järgmiste kostja poolt esitatud tõendite lisamisele: l)J.F avalduse koopia; 2)avalduste koopiad raamatupidamisteenuste lepingute lõpetamise kohta 5-1 lehel; 3)FIE M S lepingu eelnõu raamatupidamisteenuse osutamiseks koopia; 4)13.04.2006 käskkirja koopia, põhjendusel, et nimetatud tõendid ei ole esitatud vastavas protsessivormis. Vastavalt TsMS §33 lg.l kui menetlusosalise poolt kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eesti keeles, võib kohus nõuda tõlget. Kui menetlusosaline kohtu määratud tähtpäevaks tõlget ei esita, võib kohus jätta dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Hageja leiab, et tulenevalt eelpoolnimetatud sättest ei saa ta anda hinnangut tõenditele, mis ei ole vastavas protsessivormis ning mille kohta ei ole teada, kas kohus tõendi tsiviilasja materjalide juurde lisab. Kuna osa kostja poolt esitatud tõendeid ei ole vastavas protsessivormis ja neid ei saa käsitleda tõenditena, siis ei pea hageja vajalikuks käesoleval hetkel esitada nende suhtes ka oma seisukohta. Arvestades eelpooltoodut palun hagiavaldus rahuldada. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus, ära kuulanud kostja seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 05.05.2009 toimunud kohtuistungil palus hageja esindaja hagi rahuldada täies ulatuses ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja lepinguline esindaja palus jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda. Kohus tuvastas, et hageja töötas 28.04.2003 töölepingu alusel kostja juures alates 01.05.2003 raamatupidaja ametikohal tööaja kestusega 4 tundi päevas, nädalas 20 tundi. Hageja keskmine palk oli 1811 krooni kuus. OÜ Alni Haldus 13.04.2006 käskkirjaga lõpetas hagejaga tööleping TLS §86 p.6 ja p.7 alusel alates 13.04.2006 põhjendusel, et ta ilmus 11.04.2006 tööle kell 11.00, kuigi pidi asuma tööle kell 09.00. Töötaja seletuskirja ei esitanud. Käskkirja kohaselt on töötaja suhtunud oma töökohustustesse hooletult ja tööandja on kaotanud tema suhtes usalduse. Vastavalt TLS §104 lg.2 alusel võib tööandja lõpetada töötajaga töölepingu usalduse kaotuse tõttu TLS §86 p.7 alusel, kui töötaja on: l)põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; 2)seadnud ohtu tööandja vara säilimise; 3)põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Vaidlustatud käskkirjast TLS §104 lg.2 sätestatud asjaolud ei nähtu. Kohus leiab, et hageja tööle asumine kell 11.00 ei anna alust töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu.

Töölepingu seadusega ja töötajate distsiplinaarvastutuse seadusega on kindlaks määratud töölepingu lõpetamise protseduur ja töölepingu lõpetamise dokumendi sisu. Kostja rikkus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11, § 21 sätteid. Kohtul on alust tunnistada töölepingu lõpetamine TLS §86 p.6 ja p.7 alusel 13.04.2006 käskkirjaga alates 13.04.2006 ebaseaduslikuks. Vastavalt TLS §117 lg.1 ja lg 2 töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja hüvitust kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Töötaja selgitas, et antud juhul ei ole pooltevahelisi töösuhteid võimalik jätkata. Seega tuleb muuta töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut ja TLS §117 lg 2 alusel välja mõista hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Hageja palub mõista kostjalt välja hüvitus 6 kuu keskmise palga ulatuses summas 10866 krooni. Hageja selgitas kohtule, et et töötab FIEna alates 01.05.2006. Ta on registreeritud MTA-s alates 22.02.2006. Kohus arvestab töölepingu lõpetamise asjaolusid ja seaduserikkumise iseloomu ja leiab, et tuleb müista kostjalt välja hageja kasuks hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 1811 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § §§ 434-436, §§ 438- 442,§ 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.