Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 13.05.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-08-28061 Tsiviilasi OÜ Buildstar hagi OÜ Celastone vastu 153 251,08 krooni ja viivise väljamõistmiseks ja OÜ Celastone avaldus tasaarvestamiseks Tsiviilasja hind 153 251,08 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Buildstar (reg.nr 11399040, Tallinna, Kuhlbarsi 1), hageja esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik, kostja OÜ Celastone (reg.nr 11363800, Märjamaa vald, Orgita küla), kostja esindaja juhatuse liige Ralf Daum Kohtuistungi toimumise aeg 07.05.2009 Resolutsioon Välja mõista OÜ-lt Celastone 187 495,28 krooni ja alates 03.07.2008 viivis 0,15% põhivõlgnevusest päevas kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni OÜ Buildstar kasuks. Otsus pöörata täitmisele viivitamata. OÜ Celasone avaldus taganemiseks ja tasaarvestamiseks jätta läbi vaatamata. Menetluskulud jätta OÜ Celastone kasuks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem
kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. OÜ Celastone võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud 06.07.2007 sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja teostama kostja objektil Orgita külas ehitustöid, mille sisuks oli akende paigaldamine hiljemalt 06.08.2007 ja valveteenuse osutamine. 06.08.2007 sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja teostama fassaaditöid kostja objektil Orgita külas. Lepingu lisa kohaselt oli objekti kogumaksumuseks 1 143 398.- kr ning kostja kohustus nimetatud summa tasuma kuues osas. 02.02.2008 esitas hageja vastavalt teostatud tööde aktile 2007.a oktoobris osutatud valveteenuse eest kostjale arve nr 0580220, mille kohaselt kohustus kostja tasuma 16.02.2008 29 179,04 kr. Nimetatud arvet ei ole kostja käesolevaks ajaks tasunud. 02.02.2008 esitas hageja kostjale akti teostatud tööde kohta perioodil 01.09.2007 – 01.02.2008, mille kohaselt kohustus kostja tasuma töö viimase osa eest kokku 249 072,04 kr, kostja esindaja kirjutas nimetatud aktile alla. Akti alusel esitas hageja kostjale arve nr 0480219. 19.03.2008 sõlmisid pooled täiendava kokkuleppe, mille kohaselt tuli arve täielikult tasuda hiljemalt 26.03.2008. Nimetatud kuupäevaks tasus kostja 75 000.- kr ja 01.04.2008 täiendavalt 50 000.- kr, seejärel pole kostja aga oma lepingulist kohustust hageja ees täitnud. Käesolevaks ajaks võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 153 251,08 kr ja viivise. Käesolevaks ajaks on hagejale osaliselt tasumata arve nr 0480219 summas 124 072,04 kr ning täielikult tasumata arve nr 0580220 summas 29 179,04 kr. Viivisvõlgnevuse suuruseks on 02.07.2008 seisuga 34 244,20 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja palub VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 153 251,08 kr ja viivise 34 244,20 kr ning alates 03.07.2008 viivise 0,15% põhivõlgnevusest päevas kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal puudub kohustus tasuda valveteenuse eest, mida ta ei ole saanud. Valveteenust osutas OÜ xxxxxxxx, kelle valvurid olid joobes, ründasid OÜ Celastone töötajaid ning nende valve ajal kadus ehitusobjektilt ehitusmaterjale ning kütust. Tegemist ei olnud Turvaseaduse nõuetele vastava teenusega ega lepingu täitmisega. Hagejal ei ole tasunõuet. Hageja tehtud ehitustööd on puudustega. Hageja on neid puudusi möönnud, kinnitades 19.03.2008, et parandab märgitud fassaadi puudused. 03.12.2007 on hageja lubanud sokli viimistlustööd uuesti teha. Tänaseks on ehitustöödes ilmnenud hulganisti täiendavaid puuduseid, mh on sokkel lagunenud. Kostja on hagejat teavitanud. Kostja on õigustatult keeldunud hagis nõutava summa tasumisest, sest hageja ei ole lõpetanud ehitustöid, tehtud tööde
kvaliteet ei vasta nõuetele, ei ole hüvitatud tekitatud kahjusid ega parandanud praaktöid. VÕS §-de 110 lg 1 ja 111 lg 1 kohaselt võib kostja neil asjaoludel oma kohustuse täitmisest keelduda. 12.08.2008 seisuga on hoone välisdefektide osalise parandamise maksumus ca 200 000.- kr. Hageja on saanud kostjalt 155 000.- kr ettemaksuna, kuid ei ole lubatud töid teinud. Seega on kostja poolt kinnipeetud summa väiksem, kui see, milleks antud asjaoludel kostja oleks minimaalselt õigustatud. Ekspertarvamuse kohaselt on kostja võimalikud kulutused puuduste kõrvaldamisele tõenäoliselt palju suuremad. Kostja ei ole ka VÕS §-dest 110 lg 1 ja 111 lg 1 tulenevalt viivituses. Acto Consult OÜ 04.02.2009 ekspertiisiaktiga on tõendatud järgmised hageja tehtud ehitusvead: vahtpolüstürool on osaliselt paigaldatud seinale väikese õhuvahega, mille tulemusel suureneb seina soojusjuhtivus; hoone sokli soojustus on paigaldatud reljeefse kujuga soklitala küljele. Selle tulemusel ei liibu sokli soojustus tihedalt vastu konstruktsiooni, mis põhjustab sokli soojusjuhitavuse suurenemise; soklit kattev tsementkiudplaat on paigaldatud tihedalt vastu soklisoojustust ja kinnitatud horisontaalsetele roovidele. Sellise paigalduse puhul ei ole võimalik soklist niiskuse väljakuivamine välisõhku. Sokliplaadid tuleb paigaldada vertikaalsetele roovidele tagades sokliplaadi ja soojustuse vahele ja sokliplaadi ja soklipleki vahele min 20 mm õhuruumi; sokliplaat on paigaldatud mustade nn kipsplaadi kruvidega mis ei sobi kasutamiseks välistingimustes ja mis ei valmsita endale ette lõtkuga ava võimaldamaks tsementkiudplaadil termoliikumist. Selle tulemusel on mitmetes kohtades sokliplaat sisepingete tulemusel purunenud; soklipleki ja seina soojustuse vahel on 10-30 mm laiune pragu, mis tekitab ilmselge külmasilla. Vahe tuleb tihendada montaaživahuga; kogu hoone sokliplekk on paigaldatud kõveralt ja ebaühtlaselt, plekk on tugevalt kriimustatud ja paljude ebakvaliteetsete värviparandustega, ei ole tagatud õhu pääsemine fassaadipleki taha ja õhu pääsemine välja sokliplaadi tagant; sokliplekk ei ole piisavalt kinnitatud ja on ebaühtlase kalde all. Soklipleki omavahelised ühendused on neetühendustest lahti tulnud; fassaadi profiilpleki kinnituskruvid on liialt kõvasti kinni pingutatud ja selle tulemusel on plekk mõlki tõmmanud ja näeb inetu välja; seinaplekil on tehtud mitmeid ebakvaliteetseid värviparandusi, mille tulemusel näeb seinaplekk visuaalselt ebakorrektne välja; avade palede ümbrused ja akna alusplekid kogu hoone ulatuses vormistatud ebakorrektselt, puudulikult kinnitatud, paljude värviparandustega ning määrdunud tihendushermeetikuga. Tulemus on visuaalselt ebakorrektne ajas mittepüsiv ning ei ole veetihe; seinapleki jätkud on vormistatud ebakorrektselt ja visuaalselt ebaloogilistes kohtades; ei ole tagatud õhu pääsemine soklist pleki taha ning õhu pääsemine pleki tagant välja akende alt ja rääsast. Fassaadipleki tagust tuulutust mittevõimaldav teostus on lubamatu; katuse parapettide ja seinaosade liitumised on vormistatud ebakorrektselt ja ei ole veetihedad. Mitmel pool on kasutatud külmi mastikseid, mis ei ole ette nähtud katusetöödeks. Käesolevaks hetkeks on ilmnenud katuse läbijookse parapetisõlmedes. Ekspert on asunud seisukohale, et Orgita plokitehase fassaadi ja sokli ehitustööde nõuetele vastavaks tegemiseks tuleb senine paigaldatud fassaadikate ja sokliviimistlus eemaldada ja teostad uuesti. Vastavate tööde maksumus 1 010 108.- kr või 1 098 491.kr. Hageja on ettemaksuna saanud 281 000.- kr ja tema töövõtu lõpetamiseks ning praagi parandamiseks peab kostja täiendavalt kulutama va 1,1 miljonit krooni. Nimetatud summad on hageja rikkumisest põhjustatud kostja kahju. Kostja taganeb hageja poolt 03.12.2007 aktis nr 071203-01 võetud kohustuse ja 19.03.2008 akti nr 080202-01 lisas võetud kohustuse suhtes. Hageja on oluliselt võetud kohustusi rikkunud, sest kostja on korduvalt palunud kohustused täita, hagejale on kohustuste täitmise eest olulises osas ettemaks tasutud, kohustuste täitmise takistused puuduvad –
kuid hageja ei ole võetud kohustusi ligi aasta jooksul täitma asunud ning ilmselt ei kavatsenudki seda teha. Hagi rahuldamise korral tasaarvestada hageja nõue rahuldatud summa osas vastava osaga kostja tagasitäitmise nõude ja kahju hüvitamise nõude summast ( 1 381 000.- kr). Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hageja andis kohtuistungil nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Hageja esindaja vandeadvokaat J.Leppik palub kohtuotsuse pöörata täitmisele viivitamata. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega ning kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Kostja avaldus taganemiseks ja tasaarvestamiseks kuulub jätmisele läbi vaatamata TsMS § 412 lg 2 alusel, kuna kostja eelistungile ei ilmunud. Eelistungi toimumise aeg oli kostja esindajale allkirja vastu teatavaks tehtud. Kostja ei esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks ega asja arutamiseks ilma tema osavõtuta. Kostja ei ole kohtule esitanud mõjuvaid põhjuseid tema mitteilmumise kohta. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.