Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni käesoleva määruse täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250.00 krooni ja mitte rohkem kui 100 000.00 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. OÜ SMS Laen kui Laenuandja ja Andrei Kolesnikov kui Laenusaaja sõlmisid 31.oktoobril 2006.a. laenulepingu nr 29121 (tl 6-14) Laenuandja interneti koduleheküljel www.smslaen.ee. 16.jaanuaril 2007.a. esitas Andrei Kolesnikov laenutaotluse 3000.00 krooni saamiseks 30-ks päevaks. Samal kuupäeval väljastas Laenuandja Andrei Kolesnikovile 3000.00 krooni tagasimakse tähtajaga 15.veebruar 2007.a. ning tagasimakse summaga 3700.00 krooni (tl 24). Hagiavalduse kohaselt loovutas esialgne võlausaldaja, SMS Laen OÜ, lepingust nr 29121 tuleneva nõude 06.detsembril 2006.a. ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le (loovutamisleping nr 061206 (tl 20-22) . VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Hagimaterjalide kohaselt ei tagastanud kostja 30-päevase tähtaja jooksul hagejale põhivõlga 3000.00 krooni ja intresse 700.00 krooni. Tagastamise tähtajaks oli 15.veebruar 2007.a. VÕS 397 lg 1 sätestab, et majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et lepingu punkti 4.2.3. kohaselt moodustab 3000.00 krooni suuruse laenu puhul intressimäär 0,78 % päevas. Hagiavalduse kohaselt moodustab seisuga 28.juuli 2008.a. tasumiseks kuuluv intress 13 047.06 krooni. VÕS § 397 lg 3 kohaselt intresse arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Laenuintress on tasu laenu kasutamise eest. Pooled on laenulepingu punktis 4.2.3 kokku leppinud intressi määra laenulepingu perioodiks, s.t. ajaks, mil laenusaajal oli lepingust tulenev õigus raha kasutada. Kuid laenulepingu punkt 10.1 laiendab intressi perioodi, mis nimetatud punkti kohaselt algab laenu Laenusaajale väljamaksmise päeval ja lõpeb laenu koos intressi ja maksete ning muude kulude Laenusaaja poolt täieliku maksmise päeval. Kohus leiab, et Laenulepingu punkt 10.1, mis lubab võlausaldajal nõuda intressi laenult ka pärast laenu tagasimakse tähtaja saabumist ja laenu sissenõutavaks muutumist, on tüüptingimus, millega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel kokkuleppel ei ole õiguslikke tagajärgi. Laenu intress oli kokku lepitud 700.00 krooni üheks kuuks. Laenuleping lõppes 15.veebruaril 2007.a. Seega ei ole hagejal õigust nõuda suuremat intressi kui 700.00 krooni. Kostjal oleks olnud võimalik vältida intressi maksmise kohustust, kui ta oleks laenuks saadud raha koheselt tagastanud. Kostja seda ei teinud, seega tuleb tal maksta hagejale intressi tagastamisele kuuluva raha kasutamise eest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud otsuses nr 3-2-1-137-06 seisukohale, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (s.h. seadusest tuleneva viivise eest) või kahju hüvitise arvestamine. Samale seisukohale jõudis Riigikohus ka tsiviilasjas nr 3-2-2-5-06. Seega on hageja ekslikult asunud seisukohale, et laenulepingus kokkulepitud intressi tuleb laenu kasutamise tasuna maksta ka pärast laenu tagastamise aja möödumist. Intressi maksmise kohustus lõpeb laenulepinu lõppemise korral. Kui laenusaaja ei täida laenulepingu lõppemisel laenusumma tagasimaksmise kohustust, asendub intressikohustus viivise maksmise kohustusega. Seega rahuldab kohus hageja intressinõude õiguslikult põhjendatud ulatuses, s.o. summas 700.00 krooni. VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Viivise tasumises on pooled kokku leppinud punktis 13, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,5 % kalendripäevas tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Lepingu punktis 13 on fikseerinud viivise arvutamise alused. Viivise summa on hageja arvutanud viivituses olnud 529 kalendripäeva eest 0,5 % tagastamata põhinõude summalt 3000.00 kroonilt. Seisuga 28.juuli 2008.a. moodustab tasumisele kuuluv viivis 7935000 krooni (3000,00 x 529 x 0,5%), milline nõue kuulub rahuldamisele. VÕS § 158 annab õiguse tagada kohustuse täitmine leppetrahviga. Vastavalt lepingu punktile 14 määrati leppetrahvi suuruseks 50 % kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenult. Kostjal on tagastamata laen 3000.00 krooni. Hageja leppetrahvi nõue summas 1500.00 krooni

on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lisaks eelnimetatud leppetrahvile on pooled lepingu punktis 12 kokku leppinud leppetrahvi kulude hüvitamiseks juhul kui laenusaaja ei täida oma kohustusi ja laenuandja loovutab nõudeõiguse. Alapunktides 12.2.1, 12.2.2 ja 12-2.3 on ära märgitud leppetrahvi suurus, mis on vastavalt 150.00 krooni, 350.00 krooni ja 1000.00 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud Kuna kohus rahuldas hageja nõude osaliselt, peab kohus põhjendatuks TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja on taotlenud hagiavalduses riigilõivu ja õigusabi kulu väljamõistmist kostjalt, esitades ka vastavad kuludokumendid. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus tagaseljaotsuses ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles taotleb riigilõivu 1750.00 krooni ja õigusabi kulu 5900.00 krooni hüvitamist. Hageja nõude suuruseks oli algselt 26 982.06 krooni, millelt hageja tasus hagiavalduse esitamisel hagihinnalt 1750.00 krooni. Hagi rahuldati 14 635.00 krooni ulatuses, s.o. 54,24 % esialgsest summast. TsMS § 175 lg 2 alusel jätab kohus hageja nõude õigusabi kulude hüvitamiseks rahuldamata, kuna hagejat esindab temaga töösuhetes olev töötaja (tl 18 ja 20). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.