Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on laenu saanud 10 000 krooni ega ole seda tervikuna tagasi maksnud. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 164 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude üleminekul seaduse alusel kohaldatakse VÕS § 173 lg. 2 järgi nõude loovutamise kohta sätestatut. Nõude loovutamisel lähevad VÕS § 167 lg. 3 järgi uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Seega lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka kõik kõrvalnõuded. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Viivise suuruse määrab üldiselt VÕS § 113 lg. 1 ja selle sätte järgi viivis on osa üldisest intressist ehk nn viivitusintress. VÕS § 113 lg. 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg. 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on palunud tema majanduslikku seisu arvestada. Hageja nõuab summalt 8 250 krooni viivist 0,5% iga viivitatud 237 päeva eest summas 9 776 krooni ja 25 senti, mis nõutava summa suhtes on ülemäära suur ja kuulub seega vähendamisele põhinõude suuruseni ehk summale 8 250 krooni. VÕS § 158 lg. 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooltevahelise lepingu p. 14 kohaselt kasutab laenuandja õigust leppetrahvile eelkõige juhul, kui laenusaaja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud laenuandja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Laenusaaja kohustub leppetrahvi tasuma leppetrahvinõudes märgitud ulatuses ja tähtpäeval. Sellist leppetrahvinõuet ei ole hageja kostjale esitanud. Ükski 2008.a. väljastatud võlateatistest leppetrahvi nõuet ei sisalda. Seega pole leppetrahvi nõue tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata summas 4 125 krooni, kuna TsMS § 230 järgi peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Hageja soovib veel hagi võla sissenõudmise ja hagi esitamisega seonduvaid kulusid 2 550 krooni, mis on aga tõendamata. Kohtumenetluses dokumendi ärakirja ja elektroonilise väljatrüki väljastamise ja edastamise eest ei ole hageja tasunud. Kohtudokumentide väljatrükk on tehtud kohtus ja edastatud ka kohtu poolt ning hageja pole sellega seoses kulutusi kandnud. Samuti on tõendamata võla sissenõumisega seonduvad kulud. Lisatud väljatrükid võlateadete kohta ei tõenda, et need oleks kostjale edastatud ning millised on edastamise tegelikud kulud. Tulenevalt tuvastatust kohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kui kohustus oli 10 000 krooni + 2 375 krooni = 12 375 krooni ja sellest on tasutud 4 125 krooni, siis jääb tasuda 8 250 krooni. Sellele lisandub viivis 8 250 krooni ning hüvitamisele kuulub seega kokku 16 500 krooni. Kuna maksekäsu avaldust on kostja tunnistanud summas 15 000 krooni ja selles osas hagi ei ole esitatud, siis kuulub hagi rahuldamisele võlgnevuse ülejäänud summas 1 500 krooni. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 2 000 krooni, mille katteks tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista vastavalt hagi rahuldatud osale riigilõiv summas 1 000 krooni. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 8 lg. 1- 2, 76 lg. 1, 82 lg. 7, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, § 108 lg. 1, § 113 lg. 1, 158 lg. 1, § 397 lg. 1 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 173, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 16. juunil 2009.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.