Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Sirja Tooming
Määruse tegemise aeg ja koht
12.mai 2009.a. Rakvere Kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-09-553
Tsiviilasi
Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi R K’i vastu võlgnevuse 9 701 kroonija 25 senti nõudes. Hageja: Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused AS, registrikood 10625474, asukoht Maakri 44-20, Tallinn 10145, Harjumaa, volitatud esindaja A K , isikukood xxxx, asukoht xxxx Kostja: Kostja: R K, K, isikukood xxxx, elukoht xxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad Kirjalik menetlus
20.04.2009.a.
Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi R K’i K’i vastu võlgnevuse 9 701 krooni ja 25 senti nõudes osaliselt. osaliselt. Välja mõista R K’ilt K’ilt (isikukood xxxx) xxxx) AS Era Era Liisingu Inkassoteenused (reg.kood 10625474 10625474) 625474) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 1 500 (üks tuhat viissad viissada) sada) krooni krooni ning tasutud riigilõivu katteks 1 000 (üks (üks tuhat) krooni. Muus osas jätta jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse Kohtuotsuse ärakiri toimetatakse kätte pooltele. Edasikaebamise kord: kord: Kohtuotsusele usele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva Kohtuots jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7).
I. Asjaolud ja hageja nõue.
Hagiavalduse kohaselt omandas hageja R K’i vastu nõude summas 24 701 krooni ja 25 senti nõude loovutamisega OÜ SMS Laen poolt loovutamise lepingu nr. 061206 alusel. Hageja nõudis suuliselt ja kirjalikult kostjalt võlgnevuse tasumist summas 24 701 krooni ja 25 senti, kuid kostja summat ei tasunud. Nõue tuleneb SMS Laen OÜ ja R K’i vahel interneti vahendusel 12.02.2008.a. sõlmitud lepingust nr. 129539. Lepingu sõlmimine võimaldas kostjal saada 10 000 krooni kiirlaenu 90-neks päevaks intressimääraga 2 375 krooni laenu perioodiks. SMS Laen OÜ kandis 10 000 krooni kostja pangakontole 12.02.2008.a. Kostja kohustus laenusumma ja intressisumma tagasi maksma hiljemalt 12.05.2008.a. Kostja on 14.03.2008.a. sooritanud ühekordse makse 4 125 krooni, kuid ei ole laenukohustust täitnud võlausaldaja korduvatest pöördumistest ja võlateatistest hoolimata. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastus summale 20 000 krooni. Kostja maksekäsu kiirmenetluse raames tunnistas nõuet summas 15 000 krooni ega tunnustanud nõuet summas 5 000 krooni. Kostja põhiosa võlgnevus hageja ees seisuga 04.01.2009.a. on 8 250 krooni, tasumata viivis 0,5% päevas moodustab seisuga 04.01.2009.a. 9 776 krooni ja 25 senti, leppetrahv 4 125 krooni ning lisaks nõudeõigusega seonduvad kulud kokku 2 550 krooni. Kokku seisuga 04.01.2009.a. on kostja võlgnevus hageja ees 24 701 krooni ja 25 senti – 15 000 krooni (maksekäsu tunnustatud osa) = 9 701 krooni ja 25 senti, mille hageja palub kostjalt välja mõista koos hagi esitamisel tasutud riigilõivuga 2 000 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 8, 76 lg. 1, 82 lg. 7, 100, 101 lg. 1 p.d 1, 3 ja 6, § 108, § 113 lg. 1, 158 lg. 1, 164 lg. 1-2, 396 lg. 1 ja § 397 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid laenuleping, laenusumma maksekorraldus, SMSLaen nõude arvestus, nõude loovutamise leping koos lisadega, võlateatised, hoiatus, esindaja tööleping, riigilõivu tasumise dokument. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 22.01.2009.a. saabunud kirjalikus avalduses tunnistab hagi õigeks ja selgitab, et laen on võetud raskes majanduslikus olukorras. Seoses vanaisa matusega oli vaja toetada ema, siis haigestus kostja ise ja kaotas töö. Tervise halvenemise tõttu tekkis võlgnevus. Kostja esitab tõendid tervisliku olukorra kohta, palub jätta menetluskulud poolte kanda, kuna majanduslik olukord on halb. Kostja vastuhagi esitada ei soovi, leiab, et asi on võimalik lahendada kompromissiga, kui ei, siis on nõus kirjaliku menetlusega. III. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus 23.01.2009.a. saatis kostja vastuse hagejale arvamuse esitamiseks 20-ne päeva jooksul ja tegi ettepaneku lahendada asi kokkuleppel. Hageja esindaja 03.02.2009.a. kohtule saabunud vastuses on nõus kompromissi sõlmimisega ja esitas ühtlasi kostjale allkirjastamiseks maksegraafiku. Kohus 09.02.2009.a. edastas hageja saadetud kompromissi kostjale ja palus selle sobivusel allkirjastatuna tagastada viie päeva jooksul. Kostja kohtule hageja pakutud kompromissilepingut ei tagastanud, mistõttu kohus 18.03.2009.a. määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis pooltele täiendavate avalduste, taotluste ja muude dokumentide esitamise tähtajaks 10.04.2009.a. Pooled täiendavalt neile antud tähtajas midagi ei esitanud. Kohus, läbi vaadanud asjas olevad hagiavalduse, poolte kirjalikud seisukohad ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted rajanevad laenulepingul. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise
korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on laenu saanud 10 000 krooni ega ole seda tervikuna tagasi maksnud. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 164 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude üleminekul seaduse alusel kohaldatakse VÕS § 173 lg. 2 järgi nõude loovutamise kohta sätestatut. Nõude loovutamisel lähevad VÕS § 167 lg. 3 järgi uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Seega lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka kõik kõrvalnõuded. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Viivise suuruse määrab üldiselt VÕS § 113 lg. 1 ja selle sätte järgi viivis on osa üldisest intressist ehk nn viivitusintress. VÕS § 113 lg. 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg. 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on palunud tema majanduslikku seisu arvestada. Hageja nõuab summalt 8 250 krooni viivist 0,5% iga viivitatud 237 päeva eest summas 9 776 krooni ja 25 senti, mis nõutava summa suhtes on ülemäära suur ja kuulub seega vähendamisele põhinõude suuruseni ehk summale 8 250 krooni. VÕS § 158 lg. 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooltevahelise lepingu p. 14 kohaselt kasutab laenuandja õigust leppetrahvile eelkõige juhul, kui laenusaaja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud laenuandja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Laenusaaja kohustub leppetrahvi tasuma leppetrahvinõudes märgitud ulatuses ja tähtpäeval. Sellist leppetrahvinõuet ei ole hageja kostjale esitanud. Ükski 2008.a. väljastatud võlateatistest leppetrahvi nõuet ei sisalda. Seega pole leppetrahvi nõue tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata summas 4 125 krooni, kuna TsMS § 230 järgi peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Hageja soovib veel hagi võla sissenõudmise ja hagi esitamisega seonduvaid kulusid 2 550 krooni, mis on aga tõendamata. Kohtumenetluses dokumendi ärakirja ja elektroonilise väljatrüki väljastamise ja edastamise eest ei ole hageja tasunud. Kohtudokumentide väljatrükk on tehtud kohtus ja edastatud ka kohtu poolt ning hageja pole sellega seoses kulutusi kandnud. Samuti on tõendamata võla sissenõumisega seonduvad kulud. Lisatud väljatrükid võlateadete kohta ei tõenda, et need oleks kostjale edastatud ning millised on edastamise tegelikud kulud. Tulenevalt tuvastatust kohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kui kohustus oli 10 000 krooni + 2 375 krooni = 12 375 krooni ja sellest on tasutud 4 125 krooni, siis jääb tasuda 8 250 krooni. Sellele lisandub viivis 8 250 krooni ning hüvitamisele kuulub seega kokku 16 500 krooni. Kuna maksekäsu avaldust on kostja tunnistanud summas 15 000 krooni ja selles osas hagi ei ole esitatud, siis kuulub hagi rahuldamisele võlgnevuse ülejäänud summas 1 500 krooni. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 2 000 krooni, mille katteks tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista vastavalt hagi rahuldatud osale riigilõiv summas 1 000 krooni. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole.
TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 8 lg. 1- 2, 76 lg. 1, 82 lg. 7, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, § 108 lg. 1, § 113 lg. 1, 158 lg. 1, § 397 lg. 1 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 173, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Kohtuotsus jõustus 16. juunil 2009.a Nooremreferent
S.Tooming I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.