Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused V.A.S. Investments OÜ (hageja) esitas 21. juunil 2006 Harju Maakohtule hagi Oleg Burdeinõi (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 679 170 krooni 95 sendi suuruse kahjuhüvitise. Menetluse kestel vähendas hageja nõuet ning tema lõplikuks nõudeks jäi 29. novembri 2007. aasta kohtuistungil 287 953 krooni 21 senti. Maakohus rahuldas 6. veebruaril 2008 määrusega kostja taotluse ja kaasas menetlusse hageja endise juhatuse liikme Sergei Busseli. Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja juhatuse liige 26. juunist 2001 kuni 26. juunini 2004. Äriregistris oli kostja märgitud kui hageja juhatuse liige ajavahemikus 26. juuni 2001 kuni 28. september 2005. Kuigi kostja ei olnud 26. juunist 2004 alates enam hageja juhatuse liige, tegi ta 31. jaanuarist 28. septembrini 2005 hageja pangakontolt väljamakseid sõiduauto Toyota Land Cruiser liisimise ja ekspluatatsiooni katteks kogusummas 274 590 krooni 25 senti. Need väljamaksed ei olnud tingitud hageja majandustegevusest ning ei olnud talle vajalikud. Selle tõttu, et kostja esitas tõendid, mille kohaselt ei saanud hageja kahjuks olla väljamaksed 27 384 krooni 12 senti, vähendas hageja 29. novembri 2007. aasta kohtuistungil oma nõuet, paludes kostjalt välja mõista 247 206 krooni 13 senti. Samuti tekitas kostja hagejale kahju, kui võõrandas 2005. aasta septembris hageja autoteenindusseadmed. 3. oktoobril 2003 sõlmitud müügilepingu kohaselt ostis hageja AS-ilt V.A.O. Invest 727 139 krooni 33 sendi eest seadmeid. Lepingu kohaselt oli AS-il V.A.O. Invest õigus seadmed kolme aasta jooksul nende tagasiostu hetkel kehtiva raamatupidamisliku jääkväärtusega tagasi osta. Tagasiostuõiguse teostamise avalduses kinnitas kostja hageja nimel, et

2(7)

hageja juhatuse liikmeteks alates 26. juunist 2001 kuni 28. septembrini 2005. Nad olid ühtlasi hageja asutajad ja osanikud. Kuigi nende formaalne juhatuse liikme tähtaeg oli möödunud, täitsid nad ka pärast selle tähtaja möödumist juhatuse liikme kohustusi. See toimus osanike teadmisel ja nõusolekul. Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine on osanike pädevuses. Osanikel oli kokkulepe, et kummalgi juhatuse liikmel on õigus kasutada hageja ja liisingufirma vahel sõlmitava lepingu alusel oma ülesannete täitmiseks sõiduautot. Liisingulepingud sõlmiti kolme sõiduauto kasutamiseks. Hageja ning kolmas isik olid sellest teadlikud ning nõustusid sellega. Kostja ei ole tegutsenud õigusvastaselt. Kostja esitas iga kuu hageja raamatupidajale aruanded majandusrahade kasutamise kohta. Kõik maksed, millele hageja viitab, on tehtud lepingute ja maksekorralduste alusel. Kostja ei ole teinud ühtegi väljamakset teise juhatuse liikme ja osaniku teadmata ning raamatupidamise alusdokumendita. See, kas väljamaksed on tehtud ettevõtlusega seotult või mitte, võib mõjutada hageja maksukohustust, kuid ei tekita hagejale veel vältimatult kahju. Seadmete ostmise leping sõlmiti 2003. aastal tingimusel, et müüjal on teatud aja jooksul õigus seadmed tagasi osta. Samuti on lepingus säte, et omandiõigus ei lähe ostjale üle enne müügihinna täielikku tasumist. Kostja täitis tagasimüügil hageja seadusliku esindajana hageja sõlmitud lepingut. Arvestades, et hageja ei ole tõendanud seadmete omandiõigust ning seda, et tagasiostu tingimused ei vastanud turuhinnale, on alusetu väita, et kostja on tekitanud hagejale kahju. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik nõustus hageja seisukohtadega. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis 20. märtsi 2008. aasta otsusega hagi rahuldamata. Maakohus tuvastas, et kostja ja kolmas isik said hageja juhatuse liikmeteks 26. juunil 2001 ja nende volituste tähtaeg lõppes 26. juunil 2004. Nii kostja kui kolmas isik olid juhatuse liikmed äriregistri andmetel kuni 28. septembrini 2005. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed järgima omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Hageja ei ole käitunud heauskselt. Hageja talus kostja ja kolmanda isiku faktilist tegutsemist juhatuse liikmetena. Hageja ega kolmas isik ei ole esitanud kostja tegevusele vastuväiteid. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et kostja ei osalenud majandustegevuses sõiduauto Toyota Land Cruiser liisimise ajal 7. märtsil 2005 ja pärast seda. Kostja on pärast nimetatud tehingut sõlminud lepinguid, teinud ülekandeid ja allkirjastanud aruandeid äriregistrile. Tegutsemist juhatuse liikmena jätkas ka kolmas isik, kes allkirjastas aruandeid äriregistrile ja tegi erinevaid tehinguid. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 (kuni 18. novembrini 2005 kehtinud sõnastuses) sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kahju tekitamine ja kohustuse rikkumine ei ole vaadeldavas asjas tõendatud. Hageja nõue, mille aluseks on kostja alusetud väljamaksed 247 206 krooni 13 senti, tuleb jätta rahuldamata. Juhatuse liikmetel oli kokkulepe, et rohkem autosid ei liisita. Juhatuse liikmete kokkuleppe alusel said mõlemad juhatuse liikmed enda kasutusse kaks sõiduautot. Nende väidete kinnitamiseks täiendavaid tõendeid esitatud ei ole. Küll on aga ajavahemikus 11. aprill 2002 kuni 10. aprill 2003 liisitud kolm sõidukit, millest kahe kohta sõlmis liisingufirmaga lepingu kolmas isik ja ühe kohta sõlmis lepingu kostja. Asjas on tõendamata, et kostja tegi alusetuid makseid.

3(7)

Vaidlusalused väljamaksed tulenevad sõiduauto Toyota Land Cruiser liisimisest 7. märtsil 2005, samuti selle kindlustamisest ja ekspluatatsioonikuludest. Väljamaksed on tehtud alusdokumentide alusel (majandusrahade kasutamise aruanded, tšekid, lepingud, maksekorraldused). Asja materjalidest ei nähtu, et kostja volitusi äriühingu esindamisel oleks piiratud. Puudub seadusesäte või äriühingu organi otsus, mis oleks keelanud kostjal makseid teha. Seega puudub kostja teos kahju tekitamise kohustuse tekkimiseks vajalik eeldus – tema tegevuse õigusvastasus. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõue, mis puudutab seadmete müüki 40 747 krooni 8 senti alla raamatupidamisliku väärtuse. Hageja ja AS V.A.O. Invest sõlmisid 3. oktoobril 2003 müügilepingu, mille kohaselt oli müüjal AS V.A.O. Invest kolme aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest tagasiostuõigus müügi päeval kehtiva raamatupidamisliku jääkmaksumusega. 1. septembril 2005 esitas AS V.A.O. Invest tagasiostu avalduse. Samal päeval on esitatud AS-ile V.A.O. Invest arve 181 804 krooni 69 sendi tasumiseks. Seadmeid ei ole müüdud alla raamatupidamislikku väärtust. Põhivahendite inventeerimisnimestiku andmetel on autoteeninduse seadmete jääkväärtus seisuga 31. detsember 2004 359 479 krooni 77 senti. Põhivara andmiku kohaselt oli amortisatsioon kuus 25 676 krooni. Andmiku järgi oli seadmete jääkmaksumus 31. august 2005 seisuga 154 071 krooni 77 senti, millele arvel lisandus käibemaks 18%, s.o kokku 181 804 krooni 69 senti. Hageja on oma arvutused teinud aga tuginedes 2004. aasta kulumile. Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palub kohtuotsuse tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata sõiduauto ekspluatatsioonikulude 247 206, 13 krooni nõude. Hageja palub kostjalt välja mõista uue otsusega 247 206,13 krooni. Autoteenindusseadmete võõrandamisel põhineva kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist hageja ei vaidlustanud. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud seadust. Hageja nõue põhineb lepinguvälisel suhtel, sest kostja pani talle ette heidetavad teod toime pärast juhatuse liikme ametiaja lõppu. Nõustuda ei saa kohtuga, et kulud ei ole „alusetud”, kuna need on tehtud alusdokumendi alusel. Hageja leiab, et nii ei oleks äriühingul oma endise juhatuse liikme vastu võimalik kahjunõuet esitada ja see ei ole õige. Kohus pidi hindama, kas tehtud kulutus oli äriühingule vajalik või mitte. Kulutuse otstarbekust tuleb aga hinnata olenemata sellest, kas juhatuse liige on äriühingu raamatupidamisele kulutuste alusdokumendid esitanud või mitte. Asjakohatu on kohtu seisukoht, et asja materjalidest ei nähtuvat, et vastustaja volitusi oleks äriühingu esindamisel piiratud. Kostja poolt tehtud kulud ei olnud hageja majandustegevusega seotud. Kostja ei ole põhjendanud, et kulud olid vajalikud. Kostja on ainult paljasõnaliselt väitnud, et tal oli apellandi teise juhatuse liikmega kokkulepe, et ta võib Toyota Land Cruiseri liisida. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-123-05 kohaselt õigusrikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eeldusena peab hageja tõendama kostja käitumise õigusvastasuse (VÕS §-d 1043 ja 1045), kahju tekkimise ning põhjusliku seose kostja käitumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-144-05 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Puudub vaidlus, et kostja tegi hageja arvel seoses sõiduauto liisimise ja ekspluateerimisega 247 206,13 krooni ulatuses kulutusi, millega tekitas hagejale kahju. Kui kostja ei oleks kulutusi teinud, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Kostja peab tõendama, et ta pole süüdi. Hageja palub kostjalt välja mõista 247 206,13 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata. Kolmas isik seisukohta apellatsioonkaebuse suhtes ei esitanud.

4(7)

Vahepealne menetluse käik Ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse eelnevalt läbi vaadanud ja 19. septembri 2008 otsusega jätnud maakohtu otsuse muutmata. Riigikohtu 25. veebruari 2009 otsusega ringkonnakohtu otsus tühistati ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse lõppjärelduse tühistamiseks, küll aga tuleb muuta TsMS § 657 lg 1 p 2 1 järgi maakohtu otsuse põhjendusi. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mille kohaselt on kostja pärast hageja juhatuse liikmeks oleku lõppemist tekitanud hagejale kahju seoses hageja arvelt auto liisingumaksete, kindlustusmaksete ja ekspluatatsioonikulude tasumisega. Kostja vaidles hagile vastu ja selgitas, et ta tegutses hageja juhatuse liikmena ja äriühingu huvides. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja ja kolmas isik olid hageja juhatuse liikmed alates 26. juunist 2001. ÄS § 184 lg 2 järgi valiti juhatuse liige kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei nähtud ette teisiti. Hageja põhikiri ei reguleerinud juhatuse liikme ametiaega seadusest erinevalt. Seega kostja ja kolmanda isiku juhatuse liikmeks olek lõppes kolme aasta möödumisel ehk 26. juunil 2004. Pärast

5(7)

ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine). Kiites heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isiku ametiseisundit. Hageja osanikud olid kostja ja kolmas isik (I köide lk 170), kes olid ka hageja juhatuse liikmed. Kolleegium leiab, et osanike otsusena, millest saab järeldada, et osanikud on heaks kiitnud kostja ja kolmanda isiku jätkamise juhatuse liikmena, on käsitletavad hageja 2004. aasta majandusaasta aruande juurde lisatud dokumendid: juhatuse deklaratsioon (I köide lk 153), tegevusaruanne (I köide lk 153) ja osanike nimekiri (I köide lk 170). Majandusaasta aruandele ja selle saatesõnale on alla kirjutanud kostja. Aruande lisadena on esitatud juhatuse deklaratsioon, tegevusaruanne ja osanike nimekiri, millele on alla kirjutanud kostja ja kolmas isik. Tegevusaruandes on antud ülevaade hageja eelneva perioodi tööst ja märgitud ära suunad edaspidiseks tegevuseks. Kuna kostja ja kolmas isik on nii hageja juhatuse liikmed kui ka osanikud, siis on kolleegiumi arvates eeltoodud dokumendid käsitletavad osanike otsusena, milles on kostja ja kolmas isik osanikena heaks kiitnud juhatuse tegevuse ja tunnustanud juhatuse tegevust pärast 26. juunit 2004. Deklaratsioon kannab kuupäeva 03. märts 2005 ja majandusaasta aruanne on esitatud äriregistrile

6(7)

kulutuste olulisust ei mõjuta ainuüksi see, kas nende tegemiseks olid olemas alusdokumendid ja maakohus pidi hindama, kas kulutused olid vajalikud. Samas aga asjaolu, et kulutused ei olnud seotud majandustegevusega, pidi tõendama hageja ja eelnevalt on kolleegium leidnud, et hageja seda teinud ei ole. Ebaõige on apellandi väide, et kostja kohustus oli tõendada, et kulutused olid äriühingule vajalikud. Apellant leidis kaebuses, et kostja poolt hagejale kahju tekitamine tuleb lahendada VÕS § 1043 alusel. Kolleegium leiab, et seoses eelpool tuvastatuga, mille kohaselt oli kostja hageja juhatuse liige ka pärast 26. juunit 2004 ja liisingumaksete ning ekspluatatsioonikulude tasumisel käitus kostja vastavuses juhatuse liikmele esitatavate nõudmistega, siis ei anna samad asjaolud alust nõude rahuldamiseks VÕS § 1043 alusel. Kolleegium märgib, et juhatuse liikme deliktiõiguslik vastutus saab tekkida ainult väljaspool äriühingu ja juhatuse liikme lepingulist suhet ja selle aluseks peab olema deliktilise vastutuse koosseis. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid esile toodud ei ole. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta apellandi kanda.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Malle Seppik

Kohtulahend parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2009 määrusega

RESOLUTSIOON

Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2009 tsiviilasjas nr 2-06-15497 tehtud otsuses viga ja asendada otsuse resolutsioonis esimeses lauses sõna „rahuldamise “ sõnadega „rahuldamata jätmise “.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.