Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

teatavakstegemisest (11.05.2009.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud AST(hageja) esitas 10.10.2008 maakohtule hagi AB& POÜ(kostja I) ja KKA’i (kostja II) vastu võlgnevuse 103 006.08 krooni ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.12.2005 üürilepingu nr 216-5P (leping) ning 30.11.2007 selle lisa nr 4, mille kohaselt võttis kostja I üürile korpuses 5P ruumid nr 337-341 ja 351-352. Lepingu lisa nr 4 p 3 kohaselt lepiti kokku üüritasus. Lepingust tulenevalt on hageja esitanud kostjale I järgmised arved: 1) 03.03.2008 arve nr 285-K summas 22 453.04 krooni tasumise tähtajaga 10.03.2008; arvest on tasutud 3 359.12 krooni; 2) 03.04.2008 arve nr 672-K summas 22 453.04 krooni tasumise tähtajaga 10.04.2008; 3) 10.05.2008 arve nr 938-K summas 22 453.04 krooni tasumise tähtajaga 17.05.2008; 4) 03.06.2008 arve nr 1128-K summas 22 453.04 krooni tasumise tähtajaga 10.06.2008; 5) 01.07.2008 arve nr 1149-K summas 22 453.04 krooni tasumise tähtajaga 08.07.2008; 6) 06.08.2008 esitas hageja kostjale kreeditarve summas 5 900 krooni. Nimetatud summas tasaarvestati kostja I poolt ruumidesse paigaldatud klaasukse kulutus. Seega on kokku kostja I lepingust tulenev võlgnevus hageja ees 103 006.08 krooni. Vastavalt lepingu p 3.3 on üürnik kohustatud üüri ja muude teenuste eest tasumisega viivitamisel tasuma üürileandjale viivist 0.2 % tasumisega viivitatud summast iga päeva eest. Seisuga 27.02.2009 on viivise võlgnevuseks 63 098.97 krooni ning 20.04.2009 kohtuistungil taotles hageja esindaja viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel. Hageja viitab lepingu p 4.1.3, mille kohaselt kohustub üürnik kooskõlastama üürile võetud hoonetes ja rajatistes tehtavad ümberehitused ja parendused ning lisa elektriseadmete paigalduse eelnevalt üürileandjaga. Kooskõlastus peab olema vormistatud kirjalikult. Kostja I ei ole kirjalikul kujul kooskõlastanud remondi ega parenduste tegemist. Kostjate väited, et ruumid olid kasutuskõlbmatud, hallitanud ning hädasti vajasid remonti, on alusetud ja tõendamata. 06.08.2008 sõlmiti hageja ja kostja II vahel käenduse kokkulepe (käendusleping), millega kostja II võttis endale solidaarkohustuse täita lepingust tulenevad kohustused oma vara arvelt. Kostja II saatis hageja esindajale 24.09.2008 elektronkirja, milles selgesõnaliselt on öelnud, et tunnistab võlga ja sellele vastu ei vaidle. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 103 006.08 krooni, seisuga 27.02.2009 sissenõutavaks muutunud viivis 63 098.97 krooni ning lisanduv viivis kuni nõude täitmiseni. Kostja vastuväited

Kostjad esitasid 07.11.2008 hagile vastuse. Kostjad tunnistavad hagi osaliselt. Ruumis nr 380 tegi kostja I ruumi sihtotstarbepäraseks kasutamiseks parendusi, paigaldades ruumi liugustega seina maksumusega 11 080 krooni, et varjata ruumis olevat vana riiulit, mida teisaldada ei olnud võimalik ning mille olemasolu rikkus oluliselt ruumi seisukorda ja selle kasutamist advokaadibüroo tööruumina. Samuti paigaldas kostja I omal kulu ja eesmärgiga ühendada advokaadibüroo tööruumid üheks tervikuks, ruumide vahekoridori EXCEL bürooseina koos vaheuksega kogumaksumusega 10 038 krooni. Kokku on kostja I teinud ruumides kulutusi 21 118 krooni. Korduvalt pöördus kostja I rendileandja poole palvega teha tasaarvestus selles ulatuses. Parendused jäid hageja omandis olevatesse ruumidesse. 30.11.2007 sõlmisid hageja ja kostja I lepingu muutmise kokkuleppe, millega kostja I tagastas tema kasutuses olnud ruumid, kuhu ta oli teinud parendusi ning võttis enda kasutusse ruumid nr 337-341. Vastavalt üürilepingu p 4.1.1 oli kostjal I kohustus kasutada üüritud ruume üksnes kontoripinnana. Ruumide ülevõtmisel selgus, et neid ruume ei saanud täies ulatuses kasutada kontoripinnana, kuna osaliselt oli tegemist üldkasutatava fuajeega ning ruumide nr 351-352 puhul oli tegemist väga halvas korras olevate ruumidega, mida ei saanud sihtotstarbeliselt kasutada. Kostja I pidi ruumidele tegema kulutusi. Kokkuvõttes oli remonttööde maksumus koos materjalidega u 40 000 krooni. Parenduste tegemine oli hädavajalik, kuna kõik ruumid olid nende vastuvõtmisel keskmisest halvemas seisukorras. Kostja I on kulutanud hageja omanduses olevate ruumide sihtotstarbele vastavaks kasutamiseks kordaseadmisele üle 60 000 krooni. Kostja I sai ruume kasutada vaid mõne kuu ning osades ruumides puudus elekter alates 19.06.2008. Kostja I vabastas ruumid tähtaegselt. Menetluse käik 20.04.2009 kell 11:00 toimunud kohtuistungile kostjaid ei ilmunud (t lk 91). Sellele eelnevalt, 27.02.2009 toimunud kohtuistungile samuti kostjaid ei ilmunud (t lk 70). Kostja I seaduslikul esindajal (samuti kostja II) oli mõjuv põhjus istungile ilmumata jätmiseks, mistõttu kohus uuendas asja arutamise (t lk 77, 81-83, 88). Tulenevalt TsMS § 414 lg 3 võib kohus lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kohus on andnud kostjatele piisavalt võimalusi esitada avaldusi ja tõendeid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta (t lk 60, 64). Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) Hageja ja kostja I vahel on 01.12.2005 sõlmitud üürileping nr 216-5P ning selle kokkulepped lepingu lisana (t lk 4-7, 36, 37). 2) Üürilepingu ütles hageja kostja I võlgnevuse tõttu ülesütlemisavaldusega üles ning üürileping lõppes 31.07.2008 (t lk 42-43); 3) Üüritud ruumid on kostja I poolt hagejale tagastatud. Võlaõigusseadus (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Käesolevas asjas ei vaidle kostjad vastu, et kostja I on jätnud hagejale üüri maksmata.

Kostjad on vastuses väitnud, et ruumid ei vastanud nende sihtotstarbele kasutada neid bürooruumidena, mistõttu oli kostja I poolt kulutuste tegemine ruumidele vajalik. Kohtu hinnangul ei anna nimetatud väide õiguslikku alust hagi rahuldamata jätmisele. Tulenevalt VÕS § 277 lg 1 kui üürileandja ei anna asja üle kokkulepitud ajal või annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral, võib üürnik lepingust taganeda. Käesolevas asjas kostja I nimetatud õiguskaitsevahendit kasutanud ei ole. Samuti ei ole kostjad nimetatud väitest tulenevalt esitanud hageja vastu nõudeid, mis välistaksid hageja hagis märgitud nõude rahuldamise. Kostja I väidab, et on ruumide sihtotstarbele vastavaks kasutamiseks kulutanud 60 000 krooni. Osaliselt on kostjad esitanud kulutuste osas kuludokumendid (t lk 38-41). Nimetatud väitest tulenevalt võib aru saada, et nimetatud osas kostjad hageja nõuet ei tunnista. Samas on hageja esitanud kohtule 24.09.2008 elektronkirja kostja II poolt, kus nõuet tunnistatakse (t lk 53). Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p 4.1.3 kohaselt kohustub üürnik kooskõlastama üürile võetud hoonetes ja rajatistes tehtavad ümberehitused ja parendused ning lisa elektriseadmete paigalduse eelnevalt üürileandjaga. Kooskõlastus peab olema vormistatud kirjalikult. Kuna käesolevas asjas ei ole kostja I teinud ruumidele parendusi üürileandja nõusolekul, oleks kostja I saanud nõuda üürileandjalt kulutuste hüvitamist vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule. Tasaarvestuse avaldust ega vastuhagi pole kostja I käesolevas menetluses esitanud. Seega puudub kohtul vajadus tuvastada ja hinnata kostja I võimalikku rahalist nõuet hageja vastu, mis välistaks hageja nõude rahuldamise. Üürilepingu p 3.3 kohaselt üüri ja muude teenuste eest tasumisega viivitamisel on üürnik kohustatud tasuma üürileandjale viivist 0.2 % tasumisega viivitatud summast iga päeva eest. Seisuga 27.02.2009 on hageja arvestanud viivise suuruseks 63 098.97 krooni ning taotlenud viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni (t lk 91). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seisuga 11.05.2009 on sissenõutavaks muutunus viivise suuruseks (63 098.97+15 038.89) 78 137.86 krooni. Hageja ja kostja II vahel on sõlmitud käenduse kokkulepe (käendusleping), mille kohaselt kostja II võtab endale kohustuse käendada kostja I võlgnevust hageja ees summas 103 006.08 krooni. Lisaks on käenduse kokkuleppes viide VÕS § 145 lg 2 sättele (t lk 15). VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus leiab, et hageja nõue kostja II vastu on õiguslikult põhjendatud ning kostja II, kes on kostja I juhatuse liige, vastutab hageja ees hagiavalduses märgitud põhivõlgnevuse ning viivise ulatuses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate kanda TsMS § 162 lg 3 alusel. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.