Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Pärnu Maakohus

Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

8. mai 2009.a, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Kohtukoosseis

kohtunik Toomas Talviste

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-08-56250

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused, lepinguline esindaja Aleksei Nikolajenko Kostja R.N.

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi R.N. vastu võla, intressi, viivise, leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kulude nõudes summas 25 563.48 krooni. Jätta kõik menetluskulud hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused kanda v.a tasutud riigilõiv, mida hageja saab TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel esitatava taotlusega tagasi nõuda. Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi R.N. vastu võla, intressi, viivise, leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kulude nõudes summas 25 563.48 krooni

Sisulised asjaolud Kohus 2-08-56250 kirjaga selgitas hagejale, et käesolevat tsiviilasja saab Eesti kohtus menetleda üksnes vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 105 sättele. Kostja on välisriigi aadressilt materjalid isiklikult kätte saanud, kuid ei ole hagile vastanud ja hageja hagist loobumise ega tagasivõtmisega ei soostu. Eeltoodu põhjal pidas kohus vajalikuks määrata asja edasiseks lahendamiseks kohtuistungi. 05.05.2009.a kohtuistungile kostja ei ilmunud, kuigi on kohtukutse isiklikult kätte saanud. Ka ei ole kostja kohtule teatanud istungile mitteilmumise põhjustest.

Kohtu põhjendused

Tsiviilasi nr 2-08-56250

Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel, kuna kohus ei ole kohtualluvuse sätete järgi pädev asja lahendama. Nimelt on käesoleval juhul poolte vahel tegemist tarbijalepinguga EL Nõukogu määruse nr 44/2001 artikli mõttes. Kostja on välisriigi aadressilt asja materjalid ja kohtukutse isiklikult kätte saanud, mistõttu tuleb see aadress lugeda tema elukohaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 mõttes. Pealegi on tegemist tema viimati registreeritud aadressiga rahvastikuregistris. Üldine kohtualluvus hagides füüsilise isiku vastu on vastavalt TsMS § 79 lõikele 1 tema elukoha järgi. Hageja on küll oma viidanud üldise ja valikulise kohtualluvuse sättele, ent kohus on seisukohal, et nimetatud normid saavad kõne alla tulla vaid juhul, kui rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite ehk kohtualluvuse üldsätete järgi oleks Eesti kohus asja lahendamiseks pädev (TsMS § 70 lg 1). Seega kirjalikus menetluses ja Eesti kohtus asja lahendada ei ole võimalik. Samuti on hageja tuginenud kohtualluvuse kokkuleppe kohaldamisele, kuna laenulepingu punktist 25 tulenevalt on poolte vahel sõlmitud kokkulepe vaidluse korral asja arutada Harju Maakohtus. TsMS § 104 lg 1 järgi võib kohus tõepoolest kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata juhul, 1) kui kohtualluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või 2) kui leping on seotud ühe majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Nimetatud tingimused konkreetse vaidluse puhul aga täidetud ei ole, mistõttu poolte vahel sõlmitud laenulepingu punkt 25 ei ole kehtiv TsMS § 71 mõttes, sest ei vasta kehtivale menetlusseadusele. Seega tuleb asja Eesti kohtus menetlemise võimalikkuse selgitamiseks pöörduda rahvusvahelise kohtualluvuse sätete poole, mida vastavalt TsMS § 70 lg 4 reguleerib Euroopa Liidu (EL) Nõukogu määrus nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades. Määruse artikli 3 kohaselt saab isikuid, kelle alaline elukoht on EL liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes määruse 2.-7. jaos sätestatud korras. Sellist alust nimetatud jagude sätted aga ei anna, sest antud asjas on haginõude aluseks OÜ SMS Laen ja kostja vahel 01.01.2007.a sõlmitud laenuleping, mille sisuks oli nimetatud äriühingu poolt kostjale laenu andmine ning seetõttu on tegemist tarbijalepinguga määruse 4. jao (artikkel 15 p 1 ap c) tähenduses. Vastavalt määruse artikkel 16 p 2 võib tarbija vastu teine lepinguosaline aga menetluse algatada üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse art 26 p 1 kohaselt peab kohus omal algatusel deklareerima oma mittepädevust juhul, kui ühes liikmesriigis alalist elukohta omav kostja kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse. Eeltoodu põhjal saabki asja menetleda Eesti kohus üksnes vastavalt TsMS § 105 sätetele. Kuna kostja kohtuistungile aga ei ilmunud, jätab kohus käesoleva hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, kuna Eesti kohus (sh Pärnu Maakohus) ei ole pädev asja lahendama. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda, v.a tasutud riigilõiv, mida hageja saab TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel esitatava taotlusega tagasi nõuda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.