Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.2009,Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, tsiviilkantselei Tsiviilasi
IK hagi T Gvastu 96000 krooni ja P B vastu 72000 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja number
2-08-4265
Tsiviilasi, hind
Hind kokku 168000 krooni
Menetlusosalised ja nende Hageja IK Isikukood xxx xxx) esindaja O Smirnova Kostjad: esindajad I T G(xxx xxx), II P B (xxx, xxx), esindajad D Kuznetsova, S Tšerapanov Kohtuistungi aeg ja koht, 23.03.09, Tallinn Kentmanni Kohtumaja osalenud isikud
Hageja IK ja tema esindaja O Smirnova Kostjad P B ja T G ja nende esindajad S Tšerepanov
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata IK hagi T G vastu 96000 krooni ja P B vastu 72000 krooni väljamõistmiseks. Jätta rahuldamata T G ja P B taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Jätta T G ja P B menetluskulud võrdsetes osades IK kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
HAGI ASJAOLUD, NÕUE
1.14.02.2005.a. sõlmiti Tallinna notar S Velsbergi büroos kinnistu mõtteliste osade müügi ja asjaõiguslepingud, mille esemeks oli kinnistusregistrisse kantud kinnisasi nr xxx asukohaga Xxx. Hageja ja kostjad olid ülalnimetatud müügilepingutes ostjateks. Hageja IK ostis 3000/70800 mõttelise osa lepingu esemest 72 000 krooni eest. Kostja T. G ostis 4000/70800 mõttelise osa 96 000 krooni eest lepingu esemest ja P B ostis 3000/70800
mõttelise osa 72 000 krooni eest lepingu esemest (tõend: müügi- ja asjaõigusleping nr 863, tlk 8-20).
2.Kostjate eest maksis raha hageja IK, kes kandis 220000 krooni 10.02.2005 notari deposiitkontole, maksekorralduses oli järgmine selgitus: maa ostmine xxx, P.B, T.G , I. K (tõend: maksekorraldus 10.02.05, lk 21).
3.Hageja soovis osta kõik kolm maatükki, kuid talle soovitati need vormistada mitmele isikule ning selleks pöördus ta kostjate poole abi järele ja nimelt, et viimased vormistaksid kaks maatükki enda nimele, kuid et hageja maksab kõige eest. Hageja teab kostjaid umbes 10 aastat ning pidas neid väga headeks tuttavateks ja usaldas neid. Kostja P B on kostja T G poeg.
4.Hageja soovis tulevikus müüa kostjatele kuuluvaid maatükke ning saada selle eest raha, kuid kostjad hakkasid käituma pahauskselt ning omalt poolt pakkusid ainult osalist rahalist hüvitist maatüki müügist saadust. 2007.a. märtsis broneeris hageja aja notari juures, et kostjad vormistaksid kinkelepingud hageja nimele, kuid tehinguid ei toimunud, sest kostjad ei olnud sellega nõus.
5.Hagi täpsustustes (lk 29) märkis hageja, et ta tasus müügihinna kostjate eest, kuna pidas ostetud maatükki enda omaks, kuid pole vormistanud neid oma nimele, sest talle soovitati mitte vormistada kõiki maatükke oma nimele.
6.Hageja ja kostjate vahel pole sõlmitud mingit lepingut ning kostjate poolt ei ole antud mingeid volitusi hagejale. Hageja leppis kostjatega kokku, et nende nimele vormistatakse kinnistu, kuid tulevikus saadud tulu kuulub hagejale. Kolmandad isikud viisid hageja eksitusse, mille tulemusena tasus kinnistu eest hageja, kuid omandiõigus läks kostjatele, mida viimased ei nõustu vormistama hageja nimele. Kuna hageja maksis kostjate eest, siis viimased hageja esindaja arvamusel on alusetult rikastunud ja peavad saadu tagastama.
7.Hageja palub T G välja mõista 96 000 krooni ja P B 72 000 krooni ja menetluskulud palub jätta kostjate kanda.
8.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Raha, mis kanti üle panga vahendusel V. G ja N. D poolt, ei kinnita kostja väiteid, sest hagejal olid omavahelised suhted nende isikutega, kuna ta oli andnud neile võlgu raha ja märgitud isikud tagastasid talle võla ja mida kinnitab V. G poolne võla tasumine 03.07.06 (tõend: hageja konto väljavõte, lk 99100).
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja hagi ei tunnista, hagi tuleb jätta hagi läbivaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, lisaks leidsid kostjad et hagi on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Hagejal ei ole õigust nõuda kostjatelt raha tagastamist, mis oli tasutud kinnistu müüjatele.
11.14.02.2005.a. oli sõlmitud notariaalne ostu-müügileping, mille kohaselt ostis kostja I 14000/70800 ja kostja II 3000/70800 mõttelise osa kinnistust asukohaga Xxx (reg.osa nr xxx). Hageja ise väidab, et kostja I ostis 4000/70800 mõttelise osa kinnistust 96 000 2 (8)
krooni eest ja kostja II ostis 3000/70800 mõttelise osa kinnistust 72 000 krooni eest. Hageja ei tasunud müügihinda kostjate eest vaid kostjate nimelt. Hageja poolt esitatud 10.02.2005.a. maksekorralduse selgituses on märgitud: "maa ostmine Jõelähtme vald, Kostivere 7, P. B, T.G , I. K". Hageja poolt esitatud 14.02.2005.a. sõlmitud notariaalses ostu-müügilepingus on selgelt märgitud, et hageja on hüpoteegiga koormatud kinnistu mõtteliste osade müügilepingus ja asjaõiguslepingutes nimetatud „Ostja Il/Hoiustaja I". Nimetatud lepingu p 3.1. ja p 3.2. on kirjas, et kostja I (Ostja I) ostab müüjalt lepingu esemest 4000/70800 mõttelist osa 96 000 krooni eest ning hageja hoiustajana kandis selle müügihinna notarikontole enne lepingu sõlmimist. Müüjad, kostja I (Ostja I) ja hageja (hoiustajana) lepivad kokku, et notar edastab hoiustatud raha müüja J L kontole kahe pangapäeva jooksul. Analoogselt p 3.5. ja p 3.6. on kirjas, et kostja II (Ostja III) ostab müüjalt lepingu esemest 3000/70800 mõttelist osa 72 000 krooni eest ning hageja hoiustajana kandis selle müügihinna notarikontole enne lepingu sõlmimist. Müüjad, kostja II (Ostja III) ja hageja (hoiustajana) lepivad kokku, et notar edastab hoiustatud raha müüja J L kontole kahe pangapäeva jooksul. Seega kinnitavad hageja enda poolt esitatud ja 14.02.2005.a. sõlmitud notariaalne ostu-müügileping ja 10.02.2005.a. maksekorralduse seda, et ta maksis raha kostjate eest.
12.Hageja ja kostjad leppisid enne tehingu vormistamist kokku selles, et nad määravad raha hoiustajaks hageja ning müügihinna tasumiseks oli vajalik summa hagejale üle antud. Enne 14.02.2005.a. müügilepingu sõlmimist andis kostja II hagejale 72 000,00 krooni ning kostja I 96 000,00 krooni sularahas üle. Hageja oli volitatud hoiustama kostjate poolt tasumisele kuuluvat müügihinda kostjate nimelt notari kontole. Kostjad on seisukohal, et nende omandiõigused hagiavalduses märgitud kinnistute mõtteliste osade suhtes on täielikult tõendatud 14.02.2005.a. sõlmitud notariaalne ostu-müügilepinguga ja hageja enda väidetega. Hageja ei ole tõendanud võlasuhte olemasolu hageja ja kostjate vahel. Kostjad leiavad, et neil ei olnud ega ole sõlmitud ei suuliselt ega kirjalikult mingeid lepinguid, mille kohaselt võlgneks kostjad hagejale raha.
13.Hageja väidab, et temale soovitati ostetavad kinnistu mõttelised osad vormistada kostjate nimele. Kui selline hageja väide oleks õige, jäävad arusaamatuks järgmised asjaolud: notariaalses lepingus ei ole ühtegi viidet sellele, et kostjad on kohustatud tagastama hageja poolt hoiustatud summasid; notariaalse lepinguga oli valdus üle antud kõigile ostjatele, sh P B ja T G 27.12.2005.a. oli sõlmitud notariaalselt tõestatud müügileping (tõend vastav leping nr xxx, lk 45), mille kohaselt ostsid hageja ja kostja II veel täiendavalt maad juurde: hageja 670/70800 mõttelise osa samast kinnistust ja kostja II 660/70800 mõttelise osa samast kinnistust (lisatud vastusele), kuid sellisel juhul ei järginud hageja hagis märgitud ja talle väidetavalt antud soovitusi või miks ta ei esita kostja II vastu mingit nõuet selle tehingu osas, kuna 27.12.2005.a. tehing suurendas vaidlusaluseks olevat maavaldust. Samas oli hagejal võimalus kasutades 27.12.2005.a. toimunud tehingut, võtta üle ka tema poolt väidetavalt „vormistatud mitmele isikule” kostjate poolt ostetud eelnimetatud kinnistu mõttelised osad. Hageja väidet ümber lükkab ka asjaolu, et P B tegeles kinnistu detailplaneeringuga (tõend: maksekorraldus 13.04.05,12.05.05 lk 51,52). Oluline on asjaolu, et kostja II maksis IK eest MTÜ liikmemaksu (tõend: maksekorraldus 09.08.07). Hageja oli kostja II tegevusega nõus. Samuti ei ole hageja kuni käesoleva ajani esitanud kostjatele ühtegi nõuet raha tagastamiseks.
14.Kostjad on seisukohal, et hageja käitub pahatahtlikult ning põhjendamatult soovib alusetult rikastuda kostjate arvelt, püüdes kasutada asjaolu, et kokkuleppel kostjatega notari kontole hoiustamiseks laekunud kostjatele kuuluvad rahasummad olid ülekantud hageja kui hoiustaja kontolt. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud 3 (8)
faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik.
15.Kinnistute ostuks oli hagejale raha üle antud osaliselt sularahas, osaliselt oli raha kantud üle ka otse hageja kontole. Nimelt 30000 krooni maksti hagejale 09.02.05 ja 10.02.05 (maksekorraldused lk 69) vastavalt tema kontole V. G ja N. D poolt (konto väljavõte, lk 70). P. B tagastas N. D ja V. G raha siis kui ta sai laenu Ühispangast (laenuleping P. Bi, T. Gja Ühispanga vahel, lk 79). M. D tagastas ta laenu 26.02.05 ja V. G vastavalt
20.02.05.Ülejäänud raha kinnistu ostmise eest maksti hagejale sularahas. T G l oli olemas raha, kuna sai sellel korteri müügist (tõend: vastava korteri müügileping, lk 106).
16.P. B tasus I. K ja T. G eest järgmiselt: 13.04.05 9369,00 krooni, 12.0605- 7368,00 krooni, 06.12.05 -4035,00 krooni, 06.09.06 – 3000 krooni, 15.05.07-3000 krooni, 09.08.07- 6000 krooni (P. B konto väljavõte)
17.Lisaks eelpool märgitule tuginesid kostjad tunnistaja V G ütlustele ja kostjate vande all antud ütlustele ja hageja esitatud tõenditele.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.VÕS 2 lg 1 järgi on võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja § 3 lg 1-6 järgi tekib lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest; muust seadusest tulenevast alusest.
19.Vaidlus puudub selles, et 14.02.2005.a. ostsid nii hageja kui mõlemad kostjad J. Lätikult kinnistu nr xxx (Xxx, pindalaga 7,08 ha) mõttelised osad, mis nähtub notariaalselt tõestatud müügi - ja asjaõiguslepingutest (lk 8-20). Hageja IK ostis 3000/70800 mõttelise osa 72 000 krooni eest, kostja T. G ostis 4000/70800 mõttelise osa 96 000 krooni eest ja P B ostis 3000/70800 mõttelise osa 72 000 krooni eest. Vaidlus puudub ka selles, et hageja IK kandis raha 10.02.2005 notar S Velsberg’i deposiitkontole summa 220000 krooni, milles oli selgitus: maa ostmine xxx, P.B, T. G , I. K, mille kohta on esitatud maksekorraldus 10.02.05 (lk 21).
20.Hageja leidis, et ta on täitnud enda arvel kostjate kohustuse tasuda nende poolt ostetud asja eest ja selle tõttu on kostjad kohustatud raha talle tagasi maksma. Hageja leidis, et tal ei ole lepingut kostjatega nende eest raha tasumiseks müüjale J. L . Kostjad leidsid, et nemad täitsid ise oma kohustuse müüja ees, neil oli selleks raha, küll aga andsid raha hagejale selleks, et viimane kannaks ka nende tasu vastavalt notari deposiitkontole ja seega ei ole neil hageja ees mingeid kohustusi. Hageja on tuginenud sellele, et tema ja kostjate vahel ei ole lepingut ja et hageja on täitnud vaid kostjate kohustuse enda arvel olemata selleks kohustatud. Seega on vaidlus selle üle, kas hageja ja kostjate vahel oli käsund (leping) või mitte. Kuna kostjad on tuginenud sellele, et nemad andsid hagejale oma raha selleks, et osa müügihinnast makstaks notari kontole, et hageja tasus kostjate nimel selle raha, st et hageja tegutses käsundi alusel, kontrollib kohus kas poolte vahel oli leping või mitte, sest alles siis saab tõusetuda küsimus lepinguvälisest võlasuhtest. Nimelt sätestab VÕS § 78 lg 1 et siis kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult ja lg 4 järgi võib kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust 4 (8)
rikastumisest või käsundita asjaajamisest.
21.Nimetatud kaalutlustel tuleb kohtul hinnata poolte väiteid ja vastuväiteid, tõendeid ja seega puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi, mis sätestab võimaluse jätta hagi läbi vaatamata kui hagis toodud asjaoludel ei ole hagejate õiguse rikkumine võimalik, ja seetõttu jätab kohus kostjate taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
22.Kohtule esitatud 14.02.2005.a. oli sõlmitud kinnisasja nr xxx müügi- ja asjaõiguslepingust nähtub, et lepingus on hagejat nimetatud lisaks sellele, et ta on ostja, ka hoiustajaks. Nimelt nähtub sama lepingu p 3.1 ja p 3.2, et kostja I (T. G ) ostab müüjalt lepingu esemest mõttelist osa 96 000 krooni eest ning hageja hoiustajana on kandnud selle müügihinna notarikontole enne lepingu sõlmimist. Veel nähtub lepingust, et müüjad, kostja I ja hageja hoiustajana lepivad kokku, et notar edastab hoiustatud raha müüja J L kontole kahe pangapäeva jooksul. Sama nähtub ka lepingu p 3.5 ja p 3.6, mille kohaselt kostja II (P B) ostab müüjalt sama kinnistu mõttelise osa 72 000 krooni eest ning hageja hoiustajana on kandnud selle müügihinna notarikontole enne lepingu sõlmimist, aga samuti nähtub, et müüjad, kostja II ja hageja hoiustajana lepivad kokku, et notar edastab hoiustatud raha müüja J L kontole kahe pangapäeva jooksul.
23.Hageja poolt kohtule esitatud maksekorraldusest 10.02.05, millele tuginesid ka kostjad, nähtub, et hageja on tasunud notari kontole 220000 krooni selgitusega : maa ostmine Jõelähtme vald, P. B, T. G ja I. K. Märgitud maksekorraldusest nähtuvalt on hageja tõepoolest raha notari kontole tasunud, et ta on tasunud kolme isiku raha, kuid see ei tõenda seda, et hageja tasus kontole raha enda raha arvelt. Et hageja on lepingus märgitud hoiustajana, tähendab see kohtu arvates seda, et tegemist on konkreetse isikuga, kes raha notari deposiitkontole kandis ehk tegi soorituse, kuid raha kandmine notari kontole ei tähenda veel otseselt seda, et ta soorituse tegemine tähendaks seda, et ta oleks täitnud müüja ees kostjate kohustuse kostjate asemel ja seda hageja enda raha arvel VÕS § 78 lg 1 tähenduses.
24.Kostjate vande all antud ütluste kohaselt andsid nad raha I. K , et ta ajaks vastavaid lepingute sõlmimisega seotud asju, sj andsid nad osa raha sularahas ja P. B andis raha ka pangaülekandega, mida tegi tema eest vastavalt N. D ja V. G kokku summas 30000 krooni. P. B kinnitas vande alla, et ta sai N. D ja V. G laenu, mille ta hiljem neile tagasi maksis. Nendelt isikutelt oli laenu võtmine vajalik seetõttu, et Ühispangaga sõlmitud laenulepingu alusel laekus raha maa ostuks alles pärast tehingu tegemist. Kohtule esitatud 16.02.05 Ühispangaga sõlmitud laenulepingust kostjatega (lk 79) nähtub, et raha maksti lepingu alusel välja perioodil 17.02.05-17.03.05 (lepingu p 3.3, 7), sj anti laenu sihtotstarbelisena vaidlusaluste kinnistute ostmiseks, kuid vahetult pärast tehingu tegemit. Kostja T G kinnitas vande all, et tal oli raha olemas maa ostuks, kuivõrd oli varasemalt müünud oma korteri ja selle kinnituseks esitas ta vastava korteri müügilepingu 10.06.02 summas 380000 krooni (lk 106) ja seetõttu ei olnud tal vajadust, et hageja maksaks oma rahaga müüjale 14.02.05 ostetud kinnistu eest tasu.
25.P. Bpoolt kohtule esitatud maksekorraldustest (lk 50) nähtub, et V. G kandis hagejale üle panga vahendusel 09.02.05 ja 10.02.05 kokku 20000 krooni (a ́10000 krooni) ja N. D konto väljavõttest nähtub, et viimane maksis panga kaudu vastavalt 10.02.05 I. K 10000 krooni. Tunnistaja V. G kinnitas oma ütlustega, et P. B võttis pangalaenu maa ostmiseks, lisaks kandis tunnistaja hagejale kaks korda 10000 krooni P. B eest ja kaks korda kandis seetõttu, et ei saanud tehingut suuremas ulatuses korraga teha; lisaks andis ta veel hagejale raha sularahas, mille ta sai omakorda I. T . Nimetatud raha andis ta hagejale P. B 5 (8)
eest. Samuti ütles tunnistaja, et tema korteris koguneti, sinna tuli hageja, P. B abikaasaga ja nad arutasid seda, kuidas saada kõige kiiremini raha, sest pank oli raha andmisega nõustunud, ent selle väljamaksmine pidi toimuma pärast tehingut. Lisaks kinnitas tunnistaja, et hagejal endal oli raha oma maatüki ostmiseks ja kostjatel oli oma raha maatüki ostmiseks ja see anti hageja kätte.
26.Hinnates 1) tunnistaja V. G ütlusi, et ta andis P. B eest raha hagejale sularahana, samuti V. G poolt raha ülekandmist hagejale 20000 krooni P. B eest, samuti seda, et ühiselt arutati kiiremaid rahasaamise võimalusi tehingu tegemiseks enne kui pank raha üle kannab, hinnates 2) P. B vande all antud seletusi selle kohta, et ta laenas V. G ja N. D raha selleks, et tehingu tegemise ajaks oleks ostetava asja müügihinna tasumiseks raha olemas, 3) samuti kõrvutades nende seletusi ja ütlusi omavahel selles, et asjaajamist pidi toimetama hageja ja et deposiiti tasutava raha katteks anti hagejale raha ning Ühispangast pidi raha laekuma pärast tehingu tegemist ja et tehing tehti 14.02.05, samas kui V. G ja N. D olid raha hagejale kandnud vahetult tehingut, arvestades 4) et N. D kandis raha vahetult enne tehingut raha hagejale 10000 krooni, ja 4) hinnates T G ütlusi selles, et tal oli endal raha olemas, kuna oli varemalt raha saanud oma korteri müügist, mille kinnituseks ka vastav leping kohtule esitati, siis leiab kohus, et mõlemad kostjad on tõendanud, et neil oli endal olemas raha selleks, et maksta 14.02.05 sõlmitava lepingu järgi oma ostetava asja eest ostuhinna ning mille nad andsid vastavalt hageja üle selleks, et hageja märgitud raha kannaks vastavalt notari deposiitkontole. Seda asjaolu, et P. B sai tuttavatelt enne pangast raha laekumist, laenu, et 14.02.05 tehing teha ning et vastav rahasumma ka hageja poolt deposiiti makstaks, kinnitab P. B enda pangakonto väljavõte, mille järgi ta tasus V. G ja N. D võla ära 20000 kr 25.02.05 (lk 72), N. D 26.02.05 10000 krooni (lk 72), kuna samad summad olid enne tehingut nende isikute poolt ära tasutud vahetult hagejale. Samade tõendite alusel on kohtu arvates kostjad on tõendanud, et neil oli hagejaga suuline leping selle kohta, et hageja korraldab ära raha tasumise notari kontole ja milleks andsid kostjad raha hagejale üle. Nimetatud leping on käsund VÕS § 619 lg 1 järgi, mille kohaselt kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seda, et hagejale käsundi täitmiseks antud rahasumma ka notari kontole kanti, kinnitab hageja enda poolt kohtule 10.02.05 esitatud maksekorraldus, millele tungisid ka kostjad, ja mis kinnitab seda, et hageja täitis kostjatelt saadud ülesande e. täitis käsundi. P. B vande alla antud seletustest nähtub, et sularaha andmise kohta hagejale vormistati ka vastav kirjalik dokument, mille hageja sai tagasi siis, kui tehingud olid tehtud. Kohtul puudub alus kahelda märgitud seletustes, kuivõrd selline käitumine on kooskõlas ka VÕS § 96 lg 1, 3 sätestatud põhimõttega, mille järgi tagastatakse võlgnikule (kelleks oli hageja, kes sai kostjatelt raha) võladokument pärast kohustuse täitmist.
27.Kostja P. B esitas kohtule maksedokumendid, mille kohaselt ajas ta maatükkidega seonduvaid detailplaneeringute toiminguid ja tasus ka hageja eest mitmeid makseid, küll aga ei tõenda need otseselt vaidlusaluse tehinguga seotud müügihinna tasumiseks vajamineva raha üleandmist hageja kasutusse vastava käsundi täitmiseks, sest need on tasutud hiljem kui tehing tehti ja võivad kinnitada pooltevahelisi teisi suhteid, sj suhteid muude asjaajamiste korraldamiseks.
28.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna poolte vahel oli leping (käsund), mille täitmiseks andsid kostjad vastavalt hagejale raha ja et hageja ka selle käsundi täitis, siis ei ole tegemist hageja poolt tema enda arvel ja kulul ja nimel kostjate kohustuse (müügihinna tasumine müüjale /J. L / ja notari kontole raha kandmine) täitmisega VÕS 78 lg 1 tähenduses ning seetõttu ei ole tal VÕS § 78 lg 4 järgi õigust nõuda kostjatelt kas 6 (8)
käsundita asjaaamise või alusetu rikastumise alusel nimetatud müügihinna ulatuses kulutuste hüvitamist. Kostjad väitsid, et mingeid tasu või muu maksmise kokkuleppeid neil hagejaga ei olnud, hageja ei ole seda ka ise väitnud, seega ei saa hageja nõuda kostjalt ka käsundilepingu enda järgi hagetava raha tasumist.
29.Hageja väitis, et tal oli tunnistaja V. G mitmeid rahalisi suhteid, mida ei eitanud ka V. G ja mille kinnituseks esitas hageja enda pangakonto väljavõtte 5000 krooni saamise kohta V. G , ent märgitu on tasutud alles 03.07.06 (lk 100), so rohkem kui aasta pärast 14.02.05 sõlmitud lepingut ning kohtu arvates ei tähenda märgitud rahasumma saamine ja ka 09.02.05 ja 10.02.09 (kokku 20000 kr) V. G poolt raha tasumist hagejale üksnes V. G ja hagejavahelisi võlasuhteid. Tunnistaja kinnitas oma ütlustega, nimetatud pangaülekanded tegi ta P. B eest selleks, et viimane saaks kinnistu ostu eest raha ära tasuda ja hageja raha notari kontole kanda.
30.Hageja väitis, et ta vormistas vaidluse aluse lepingu alusel ostetud kinnistu muud mõttelised osad kostjate nimele ja kostjad pidid vastavad mõttelised osad hiljem hagejale kinkima/müüma, millest nad keeldusid ja et hageja soovis saada hiljem oma osade müügist tulu. Esiteks ei kinnita kostjad selliste kokkulepete olemasolu, hageja ei ole selliseid väiteid tõendanud, teiseks ei ole selliseid kinnisasjade võõrandmise ja asjaõiguslikke kokkuleppeid sõlmitud notariaalselt, kuna kinnisajas võõrandamise kokkuleppe ja vastav asjaõigusleping, samuti peaks sellise lepingu eelleping olema notariaalselt tõestatud VÕS § 33 järgi, vastasel korral on tehing tühine ega oma õiguslikku tagajärge. Nimelt sätestab TsÜS AÕS § 119 lg 1 peab olema tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 2 järgi siis kui seadusest tulenevalt peab leping olema sõlmitud teatud vormis, peab ka eelping olema sõlmitud samas vormis. Seega peab kinnistu müügileping kui ka eelleping müügiks olema notariaalselt tõestatud. TsÜS § 83 lõike 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
31.VÕS § 1028 lg 1 järgi siis kui isik /saaja/ on teiselt isikult /üleandja/ saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli kostjatega kokkulepe, et viimased võõrandavad talle 14.02.05 sõlmitud lepingu alusel kostjate poolt ostetud kinnisaja mõttelised osad hagejale, mis oleks seadusele sätestatud vorminõuete rikkumise tõttu tühine. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta väidetavalt märgitud tulevikus müüdava asjade eest oleks andnud kostjatele vastavalt raha ja viimaste korraldusel kandud selle raha kolmandale isikule. Vastupidiselt leidis kinnitust, et kostjad andsid hagejale raha üle selleks, et viimane kannaks raha notari kontole eesmärgiga, et kostjad saaksid endale osta mõttelise osa kinnistust. Kostjad esitas kohtule J. L ja K. L ja hageja ning P. Bvahelise sama kinnistu nr xxx02 (uus registriosa number) müügilepingu 27.12.05 (lk 45), millega hageja ostis järjekordselt sama kinnistu mõttelise, kostja P. B ostis samuti mõttelise osa ning mitmed teised isikud samuti mõttelise osa sellest kinnistust. Nimetatud lepinguga on kostjad tõendanud kohtu arvates seda, et nii hageja kui kostjad on J. Lätikult ostnud samast kinnistust mõttelisi osi ja seega ei ole veenvad hageja väited soovist vormistada nn 14.02.05 lepinguga ostetud kinnistud kostjate nimele eesmärgiga need hiljem kas kostjatelt osta või saada kingiks, sest sellisel juhul saanuks ta mõistlikult võttes märgitud osad koheselt osta esimese lepingu (14.02.05) alusel. Seega ei ole tegemist vaidluses olukorraga, kust kostjad oleksid saanud hagejalt raha mingi tühise tehingu järgi, mille tagastamise kohustus oleks neil hagejale VÕS § 1028 lg 1 alusel. Eeltoodu alusel jääb hagi rahuldamata. 7 (8)
Menetluskulud
32.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Hagi jäi rahuldamata ja kostjate menetluskulud jäävad hageja kanda vastavalt kummagi kostja suhtes võrdsetes osades.
Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.