Tsiviilasi nr 2-07-32663
Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Tartu Maakohus Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste 8. mai 2009. a Tartu 2-07-32663 AS SEB Liising (endine ärinimi AS SEB Ühisliising) hagi OÜ Bürgerson ja Valdo Ruttas vastu 43 381,50 krooni ja viiviste väljamõistmiseks 43 381,50 krooni hageja AS SEB Liising (registrikood 10281767; asukoht Tornimäe 2, 10150 Tallinn); • hageja lepinguline esindaja Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn); • kostja 1 OÜ Bürgerson (registrikood 10687825; asukoht Koidula 10, 10125 Tallinn); seaduslik esindaja juhatuse liige Pärt Ruttas; • kostja 2 Valdo Ruttas 8. aprill 2009. a kohtuistungisekretär Sigrid Huik •
Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
Jätta rahuldamata AS SEB Liising hagi OÜ Bürgerson ja Valdo Ruttas vastu 43 381,50 krooni ja viiviste väljamõistmiseks nõude aegumise tõttu. Otsus saata menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud AS SEB Liising kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hageja ja kostja 1 sõlmisid 10.05.2001. a kapitalirendilepingu nr L01103066, mille kohaselt kostja 1 kohustus tasuma sae Giuntini T-400 ja JKF imuri SB3 eest rendimakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ning maksegraafikule. Lepingu tagatisena sõlmisid hageja ja kostja 2 samal päeval käenduslepingu vastutamaks kostja 1 võetud kohustuste täitmise eest. Kostjad ei ole lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostjate võlgnevus 31.08.2007. a seisuga on 86 762 krooni (43 381,50 krooni kahjum vara müügist ja 43 380,50 krooni viivis). Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlanõue 43 381,50 krooni ja viivitusintress 43 380,50 krooni.
Vastuse kohaselt pooled leppisid 12.09.2001. a kokku lepingu ennetähtaegses lõpetamises. Kuni selle ajani tasus kostja 1 igakuised rendimaksed (12 053,07 krooni) ja avansilise rendimakse (89 650,09 krooni) vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Kostja 1 hoiustas rendil olnud seadet omal kulul kuni 28.11.2001. a, mil seade toimetati hageja poolt näidatud aadressile ja sõlmiti selle üleandmise-vastuvõtmise akt. Kuna rendiobjekt oli tagastatud ja rendileping lõpetatud, olid poolte kohustused sellega teineteise ees täidetud ning hageja lõpetas rendiarvete esitamise. Mingeid erikokkuleppeid ei sõlmitud. Kostja 1 leiab, et hageja nõue tema vastu on aegunud ning kuna kostja 2 käendus on lõppenud, siis on hageja nõue kostja 2 vastu alusetu.
Kuna hagejale tekkinud kahju muutus sissenõutavaks 2005. aastal, siis ei ole hageja nõue kostjate vastu aegunud.
Hageja lepingulise esindaja, Eerika Erlach’i, selgituse kohaselt sõlmiti 10.05.2001. a kapitalirendileping ja selle tagamiseks käendusleping. Rendiobjekt tagastati hagejale 28.11.2001. a ja müüdi edasi 24.10.2003. a. Sellest ajast on teada vara müügikahjum. Kostjad leiavad ekslikult, et rendiobjekti tagastamisega lõppesid kostjate kohustused. 19.05.2004. a kirjas on hageja selgitanud, et 15.10.2001. a ja 15.11.2001. a renti maksma kohustavad arved on tühistatud, kuid müügikahjum koos viivistega kuulub tasumisele. Eelnev kiri saadeti 26.04.2004. a ja pankrotihoiatus 23.11.2004. a. Kuna kostja oli valesti aru saanud sellest, mida temalt nõutakse, selgitas hageja, mis kohustused on kostjal täitmata. Olles müügikahjust teadlikud ei ole kostjad kohustust kuni tänase päevani täitnud, kuigi hageja on andnud täiendavaid tähtaegu kohustuse täitmiseks. Hageja ei nõustu kostjate väitega nõude aegumisest. Hageja on pidanud kostjatega läbirääkimisi kuni hagi esitamiseni 31.08.2007. a, saates selgitavaid kirju ja arveid nõude tasumiseks. Läbirääkimisi tuleb tõlgendada laiendavalt ja sellel ajal nõude aegumine peatub. Hageja jääb oma nõude juurde ja palub hagi rahuldada. Kostja 1 seadusliku esindaja, Pärt Ruttas’e, selgituse kohaselt on kapitalirendileping lõpetatud 2001. aastal. Kuni septembri kuuni maksti rendimakseid. Hagejaga lepiti kokku selles, et kostja 1 hoiab rendiobjekti seni enda juures, kuni omanik annab teada, kuhu ja kuna saag viia. Oktoobri ja novembri kuu eest saadeti esialgu arved, kuid need tühistati poolteise kuu jooksul. Juttu oli ka sellest, et kostjal on tuttavaid, kes on saest huvitatud, kuid kostjale öeldi, et sellega pole kostjal vaja tegeleda. Kirjavahetus algas 2004. aastal. Siis hageja leidis oma kreeditarved üles ja ütles, et sellega on kõik korras. Kui müük toimus 24.10.2003. a, siis 19.05.2004. a kirjas sai kostja esimest korda teada müügikahjust. Kostja vastas hageja kirjale ega nõustunud selles tooduga, keeldudes igasugustest hüvitistest ja kokkulepetest. Kostja 1 ei kinnita hageja väidet läbirääkimiste pidamisest ja leiab, et hageja nõue on aegunud. Kostja 2, Valdo Ruttas’e, selgituse kohaselt hageja tühistas rendiarved, kui sai aru, et neil ei ole õigust rendimakseid võtta. Liisingueseme väärtus selle üleandmise hetkel ületas kõik kulutused ja kostjatesse ei puutu, et hagejal ei õnnestunud saagi müüa objekti jääkväärtuse hinnaga. Kostjatel endal oleks olnud ostja järgmisel päeval, kuid hageja ütles, et see ei ole kostja saag ja et neil on tahtjatest järjekord ukse taga. Kostjad said aru, et rendiobjekti tagastamisega lõppesid ka nende kohustused. Kostjaid hoiti teadmatuses kuni 2004. aasta mai kuu lõpuni. Poolte vahel olnud kirjavahetust ei saa pidada läbirääkimisteks.
TsÜS §-ga 144, mille järgi aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi aegumise kohaldamisega tuleb menetluskulud tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 jätta hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.