2.Välja mõista VM AS E kasuks laenu katteks 3000 krooni, viivist 8520 krooni intressi 700 krooni jätta ülejäänud osas intressinõue rahuldamata ning jätta rahuldamata kulutuste nõue 1500 krooni ning leppetrahvi nõue 1500 krooni. Menetluskulud Jätta AS E menetluskulud 42,9% ulatuses VM kanda ja VM menetluskulud 57,1% ulatuses ka AS E kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse Hageja nõue, põhjendused
01.08.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ SMS Laen ja VM 07.09.2006.a laenulepingu , mille kohaselt sai kostja laenu summas 3 000 krooni 30-päevaks intressiga 700 krooni. Kostja pidi laenu tagasi maksma hiljemalt 02.01.2007.a. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustus nõuetekohaselt täitnud. OÜ SMS Laen loovutas nõude kostja vastu AS E.
2.Lepingu p 4.2.3 kohaselt moodustab 3 000 krooni suuruse laenu puhul intressimäär 0,7780% päevas. Seisuga 23.07.2008.a moodustab tasumisele kuuluv intress 13 957,32
krooni. Lepingu p 13 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summa pealt. Seisuga 23.07.2008.a moodustab tasumisele kuuluv viivis 8 520 krooni. Lepingu p 14 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 50% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Tulenevalt lepingu p 14 tuleb kostjal hagejale tasuda leppetrahv summas 1 500 krooni. Lepingu p 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 kohaselt nõudekirja, korduva nõudekirja väljastamisel ja hagiavalduse kohtusse esitamisel on hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud kulutuste hüvitamisele kostja poolt alljärgnevas ulatuses: nõudekirja väljastamine- 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamine- 350 krooni. Seega kuulub hageja sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks 1 500 krooni.
3.Kokku seisuga 23.07.2008.a oli kostja võlgnevus hageja ees 28 477,32 krooni.
4.03.10.2008.a esitas hageja hagiavalduse nõuete kohta selgituse. Hageja on esitanud kostjale leppetrahvi nõude 01.01.2007.a. Pooltel on kokkulepe, et intressi maksmise kohustus säilib ka pärast laenu tagasimaksmise kohustuse sissenõutavaks muutmist kuni laenu tagastamise kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Seega on õiguslikult põhjendatud ja pooltel kokkulepitud, et intressi arvestamine kulgeb alates laenu võtmise päevast kuni laenusaaja kohustuse nõuetekohase täitmiseni.
5.Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt.
7.12.11.2008.a esitas kostja e-kirja teel vastuse hagiavaldusele. Kostja sai summast 28 477,32 krooni teada alles hagi menetlusse võtmise määrusega. Kostja on eelnevalt saanud AS-il E võlateatise 05.02.2007.a summas 6 745 krooni. Kostja eelistab jõuda kokkuleppele väiksema nõude osas ja on nõus korvama kohtukulud. Nõue kokku ületab seitsmekordselt esialgse nõude. Nõudest sai ta teada alles hagi esitamisega. Kohtu põhjendused
8.Pooltel ei ole vaidlust selles, et SMS Laenud OÜ ja VM sõlmisid interneti vahendusel 07.09.2006.a laenulepingu , mille kohaselt sai kostja laenu summas 3 000 krooni 30päevaks intressiga 700 krooni. Kostja pidi laenu tagasi maksma hiljemalt 02.01.2007.a. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustus nõuetekohaselt täitnud. OÜ SMS Laen loovutas nõude kostja vastu AS E. Seega on tõendatud, et poolte vahel oli krediidileping, kuna laenuks anti raha, laen ei ole tähtajaks tagastatud, seega on kostja kohustust rikkunud. Vaidlus puudus selles, et laen oli antud vaid 30 päevaks ja seega ei kohaldu vaidluses VÕS 22. peatüki 2. jao sätted vastavalt VÕS § 403 lg 3 p 2 - st tarbijakrediidilepinguid reguleerivad sätteid, mis on vastavas eelmärgitud 2. jaos ja seega kohalduvad vaidluses laenu ja krediidilepingut reguleerivad sätted, aga ka võlaõigusseaduses muud lepingulise kohustuse rikkumist reguleerivad sätted.
9.VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
2 (6)
10.VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ja lg 3 alusel loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja viisil. Rahalise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p1 ja 108 lg 1 alusel. VÕS § 164 lg 1 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ja lg 2 alusel asub sellisel juhul uus võlausaldaja senise võlausaldaja asemele. VÕS § 169 lg 1 sätestab, et kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovtanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse et on kohustuse täitnud õigele isikule. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Laen
11.Kuna vaidlus puudub selles, et nõue on SMS Laen OÜ poolt loovutatud hagejale, kostja ei ole laenu tagastanud ja on kohustust rikkunud, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt tagastamata laenu tagasi. Eeltoodu alusel tuleb tagastamata laenu katteks kostjalt välja mõista VÕS § 101 lg 1, 108 lg 1 § 396 lg 1, 397 lg 1, 401 lg 1, 3 alusel 3000 krooni. Vaidluse puudumise tõttu nõude loovutamise üle, ei pea kohus ja nõude loovutamise lepingule täiendavat hinnangut andma. Intress
12.Vaidlus puudus selles, et hageja on majandus-ja kutsetegevuses tegutsev äriühing ning tegeleb laenu andmisega, mille tõttu on tal on õigus antud laenult intressi nõuda ja seda tuleb tasuda vastavalt lepingus on kokkulepitule VÕS § 76 lg 1. Kuna vaidlus puudus selles, et kostjale anti laenuks raha (VÕS § 397 lg 1 alusel võib laenuks anda ka muud kui raha ), siis on poolte vahel tegemist krediidilepinguga. Nimelt on VÕS § 401 lg 1 järgi krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt toimub krediidi andmine tasu eest, st krediidisaajal on kohustus maksta tasu saadud krediidilt, milleks ongi intress ja mis vastavalt esitatud kokku lepitud lepingu p –s 4.2.3 järgi määras 23,3% laenu perioodiks e. 700 krooni. Seega tuleb intressi tasumise kohustus nii lepingust ning seadusest. Lepingu p 4.2.3 on määratletud intressi suurus, mis on vastavalt 23,3% laenult 3000 krooni e. 700 krooni e. 0,778% päevas.
13.Hageja soovib intressi saada 598 päeva eest arvates ajast, mil laenu kostjale anti e. kokku seisuga 23.07.08 13957,32 krooni. Kohus leiab, et intressi nõue hagetavas ulatuses hagetava perioodi eest ei ole õigustatud.
14.Esitatud lepingut vaadeldes nähtub, et tegemist on tüüptingimustega lepinguga, mida ei ole hageja vaidlustanud ja seega saab rääkida sellest, et märgitud lepingu tingimused ei ole eraldi läbi räägitud ja seega ei oma tähtsust, et lepingu p 21.2 järgi on pooled kinnitanud, et on lepingust aru saanud ja see vastab tahtele. Nimetatud asjaolu ei tähenda, et tegemist oleks eraldi läbiräägitud tingimustega. Esitatud lepingust nähtub, et tingimused on koostatud erinevate võimalike laenukohustuste reguleerimiseks. Näiteks on reguleeritud, milline on intress 15 - päevase laenu puhul, 30 - päevase laenu puhul ja seda erinevalt sõltuvalt laenu suurusest (1000 krooni, 2000 krooni, 3000 krooni, lepingu p 4.1, 4.2) ja selles osas võibki nõustuda kostja poolt istungil (lk 57) väidetuga, et tegemist oleks nagu näitliku loeteluga laenu tagastamise aegadest. Samas on aga hageja 3 (6)
ise kinnitanud hagiavalduses ja see nähtub ka lepingust, et laen anti ja kostja võttis laenu tähtajaliselt, so 30 päevaks arvates laenu andmisest. Hageja väitis, et lepingu p 10.1 järgi tuleb kostjal intressi tasuda laenu väljamaksmise päevast kuni intressi, maksete ja muude kulude täiliku tasumiseni Kohus ei nõustu sellega.
15.Poolte vahel oli tähtajaline laenuleping - 30 päeva ja laenu tagasimakse tähtaeg saabus nagu hageja ise esile tõi 02.01.07. Seega, kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppinud kokku intressi laenu kasutamise eest lepingu p–s 4.2.3 vastavalt laenu perioodiks on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul VÕS § 401 lg 1 tähenduses. Seega kui laenu kokkulepitud ajaks võlgnik ei tagastanud, kaotab seega laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest, so hageja poolt viidatud 02.01.07, kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi saab rääkida üksnes viivise nõudest. Eeltoodu alusel ei saa hageja nõuda intressi lepingu p 10.1 järgi. Tegemist on sellise tüüptingimusega, mis on vastuolus sama pooltevahel sõlmitud kokkuleppega – tagastada laen 02.01.07 ja saadud laenult tasuda intressi laenu perioodi eest, st 30 päeva eest. VÕS § 39 lg 1 järgi tuleb tüüptingimusi tõlgendada nii nagu teine lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma ja kahtluse korra tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Lepingu p 4.2.3 tulenevalt on selge, et laen anti tähtajaliselt, laenu periood ehk laenu kasutamise periood oli 30 päeva, laen muutus sissenõutavaks 02.01.07 ning et laenu perioodi eest on intress 23,3% laenus summalt ehk kokku selle perioodi eest 700 krooni. Kostjalt kui tarbijalt ei saa eeldada, et ta mõistaks intressi tasumise kohustust teisti, kui selliselt, et ta peab tasuma intressi laenu perioodi eest, milleks on 30 päeva ehk teisisõnu ei ole mõistlik eeldada, et kostja peaks saama aru, et intressi tasutakse mingi muu perioodi eest kui laenu periood. Viidatud lepingu p 4.2.3 sätestatud tingimuse lõpuosas on märgitud, et intress on laenu perioodiks 23,3% laenusummalt (0,78% päevas) ehk laenu õigeaegsel tagasimaksmisel laenusaaja poolt laenuandjale vastavalt 700 krooni. Seda, et pärast laenu tähtaja lõppemist peab veel tasuma intressi, tegelikult samast sättest ei nähtu ja see, et p 10.1. kohaselt on intressi tasumise tähtaeg muu kui lepingu p 4.2.3 kokkulepitud laenu periood (st muu periood kui laenu periood), ei ole võimalik kostjal üheselt mõista ega oleks kooskõlas intressi olemusega. Nii tuleb kohtu arvates VÕS § 39 lg 1 tulenevalt tõlgendada intressi tasumise kohustust hageja kahjuks ja selliselt, et kostjal tuleb tasuda intressi laenu perioodi e. 30 päeva eest - antud juhul kuni 16.03.07 kokku 700 krooni. Selline tõlgendus on kooskõlas ka VÕS § 401 lg 1 tulenevaga - st et lepingu lõppedes tuleb tasuda ära laen ja intress. Seega on intressinõue vaid osaliselt põhjendatud ja hageja ei sa nõuda intressi rohkem kui lepingu p 4.2.3 ettenähtud aja eest ja seda kuni kohustuse täitmise sissenõutavaks muutumiseni ning eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 700 krooni laenu perioodi eest, st 30 päeva eest. Leppetrahv
16.Vaidlus puudus selles, et vaidlusaluse laenulepingu puhul on tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga ja et kostja on märgitud võlasuhtes tarbija. VÕS § 45 lg 3 p 5 alusel on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, kus pooleks on tarbija, selline, kus nähakse ette, et kohustuse rikkumise korral peab tingimuste kasutajale maksma ebamõistlikult suurt leppetrahvi ja lg 1 alusel on selline tingimus tühine. Lepingu p 14 järgi on võlausaldajal õigus nõuda leppetrahvi lepingust või seadusest tuleneva kohustuse ühe või mitme kohustuse täitmise rikkumise korral kuni 50% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Samast sättest tulenevalt saab võlausaldaja nõuda leppetrahvi juhul kui laenusaaja ei ole kohustusi täitnud laenuandja poolt täiendava tähtaja jooksul. 4 (6)
Laenusumma on 3000 krooni, hageja nõuab leppetrahvi 1500 krooni. Arvestades laenu summat 3000 krooni, on kohtu arvates ebamõistlik leppetrahv 1500 krooni, kuna moodustab kõrvalkohustusena, on põhikohustusest 50% ja samas ületab üle kahe korra tasumisele kuuluva intressi suurust. Sama lepingu p 14 järgi on leppetrahv lubatav ühe või mitme kohustuse täitmata jätmise eest, st näiteks kui intress jääb tasumata, tasutakse hiljem, jäetakse osaliselt tasumata, oleks trahv ikka 1500 krooni. Ehkki hageja viitas sellele, et leppetrahvi saab nõuda alles siis, kui on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, ei tähenda leppetrahvi nõude esitamise kord seda, et selline leppetrahvi maksmise tingimus, st eelkõige kohustus maksta võlasusaldajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, oleks kehtiv. Kohtu arvates on vaidlusealuse lepingu p 14 sätestatud kostja kohustus maksta ebamõistlikult suurt leppetrahvi kohustuse rikkumise korral, ebamõistlikult kahjustav ja seega ka tühine ja seega ei ole hageja ei ole õigustatud nõudma kostjalt leppetrahvi. Viivis
17.VÕS § 113 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral viivist ja seda lepinguga kokkulepitud määras. Seda, et kostja kohustust tähtaegselt ei täitnud, vaidluse all ei ole, mis lubab võlausaldajal nõuda kostjalt viivist. Vastavalt lepingu p-le 13 on viivis 0,5% kalendripäevas kui võlgnik ei tee laenu tasumakset tähtaegselt. Lepingu järgi arvestatakse viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust ja see algab laenu tagastamise tähtpäevale järgnevast päevast ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Vaidlus puudus selles, et kohustus muutus sissenõutavaks 02.01.07 ja seega on kostja viivituses 23.07.09 seisuga vastavalt 568 päeva ning viivis on kokku lepingu p 13 järgi vastavalt 8520 krooni (0,50% *568 * 3000) võlalt. Eeltoodu alusel on hageja nõue viiviste saamiseks põhjendatud. Viivise vähendamist ei ole kostja taotlenud. Kulutuste hüvitamine
18.Hageja palus välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulude katteks 1500 krooni vastavalt lepingu p-le 12.2.1, 12.2.2, 12.2.3, milleks on nõudekirja väljastamine kostjale 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamine 350 krooni, hagiavalduse esitamine kohtusse 1000 krooni, kokku 1500 krooni. Hageja on esitanud kohtule 05.02.07 kostjale saadetud lepingu märgitud aadressil (t lk 15, p 2) XXX, Tallinn. Kostja on märkinud, et ta on saanud teatise 05.02.07 (lk 33) summas 6745 krooni. Seega leiab kohus, et sisuliselt ei ole kostja eitanud seda, et hageja on kohtuväliselt kostjat nõudest teavitanud ehkki teistsuguses ulatuses ja seega on hageja tõendanud esmase kirjaga 04.01.07 (lk 34) seotud kulude kandmist aga ka 05.02.07 saadetud kirja ning hagiavaldusega seotud kulude kandmist lepingu p-de 12.2.1, 12.2.2, 12.2.3 järgi kokku 1500 krooni ulatuses ja mida võib vaadelda kui võlausaldaja e. hageja kahju. Eelnimetatud kulutuste hüvitamise kohustus on kostjal pooltevahelisest lepingust ja seondub kostjapoolse kohustuse rikkumisega, mille tagajärjena pidi ta ette nägema märgitud kulude tekkimist hagejal vastavalt VÕS § 128 lg 3, 128 lg 3 (põhjuslik seos lepingulise kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju, milleks on võla sissenõudmisega seotud kulud). VÕS § 115 lg 1 ja 76 lg 1 võimaldab võlausaldajal nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist. Samas ei saa jätta tähelepanuta VÕS § 113 lg 5, millele tugines ka kostja, et kuivõrd viivisenõue on suur, siis saab võlausaldaja nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Kuna hagi esitamise seisuga on viivis 8520 krooni, siis katab nõutav viivis igal juhul kahju (kulud) ja kohtu arvates ei ole hagejal õigust nõuda märgitud ja tõendatud 1500 krooni kui kulutuste näol tekkinud kahju ja märgitud ulatuses jääb nõue rahuldamata. 5 (6)
19.Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada osaliselt: välja mõista kostjalt hageja kasuks laenu katteks 3000 krooni, intressi 700 krooni, viivist 8520 krooni ja jätta kulutuste hüvitamise ja intressinõue rahuldamata. Menetluskulud
20.TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldatud ja/rahuldamata jäetud osale kummagi poole kanda. Hagi kuulus rahuldamisele /12220 : 28477,32*100/ 42,9% ulatuses. Eeltoodu alusel jäävad hageja menetluskulud 42,9% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 57,1% ulatuses hageja kanda. Tsiviilasja hind
21.TsMS § 133 lg 2 ja § 133 lg 1 järgi on hagi hind arvestades põhinõuet ja põhinõuet ületavate kõrvalnõuet summat vastavalt 19127,32 krooni.
Mai Grauberg Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.