Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mai 2009.a, kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-08-52402
Tsiviilasi Hagihind
AS E hagi VMv astu võla, viivise, leppetrahvi, intressi ja kulutuste nõudes, kokku summas 28477,32 krooni. 19127,32 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS E(registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja A Nikolajenko (e- post: [email protected]);
Istungi toimumise aeg
Kostja VM(isikukood XXX, elukoht XXX). 16.03.2009.a.
Istungil osalesid
Hageja esindaja A Nikolajenko
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse Hageja nõue, põhjendused
krooni. Lepingu p 13 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summa pealt. Seisuga 23.07.2008.a moodustab tasumisele kuuluv viivis 8 520 krooni. Lepingu p 14 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 50% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Tulenevalt lepingu p 14 tuleb kostjal hagejale tasuda leppetrahv summas 1 500 krooni. Lepingu p 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 kohaselt nõudekirja, korduva nõudekirja väljastamisel ja hagiavalduse kohtusse esitamisel on hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud kulutuste hüvitamisele kostja poolt alljärgnevas ulatuses: nõudekirja väljastamine- 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamine- 350 krooni. Seega kuulub hageja sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks 1 500 krooni.
; 3) võlateatis
Kostja vastuväited
2 (6)
ise kinnitanud hagiavalduses ja see nähtub ka lepingust, et laen anti ja kostja võttis laenu tähtajaliselt, so 30 päevaks arvates laenu andmisest. Hageja väitis, et lepingu p 10.1 järgi tuleb kostjal intressi tasuda laenu väljamaksmise päevast kuni intressi, maksete ja muude kulude täiliku tasumiseni Kohus ei nõustu sellega.
Laenusumma on 3000 krooni, hageja nõuab leppetrahvi 1500 krooni. Arvestades laenu summat 3000 krooni, on kohtu arvates ebamõistlik leppetrahv 1500 krooni, kuna moodustab kõrvalkohustusena, on põhikohustusest 50% ja samas ületab üle kahe korra tasumisele kuuluva intressi suurust. Sama lepingu p 14 järgi on leppetrahv lubatav ühe või mitme kohustuse täitmata jätmise eest, st näiteks kui intress jääb tasumata, tasutakse hiljem, jäetakse osaliselt tasumata, oleks trahv ikka 1500 krooni. Ehkki hageja viitas sellele, et leppetrahvi saab nõuda alles siis, kui on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, ei tähenda leppetrahvi nõude esitamise kord seda, et selline leppetrahvi maksmise tingimus, st eelkõige kohustus maksta võlasusaldajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, oleks kehtiv. Kohtu arvates on vaidlusealuse lepingu p 14 sätestatud kostja kohustus maksta ebamõistlikult suurt leppetrahvi kohustuse rikkumise korral, ebamõistlikult kahjustav ja seega ka tühine ja seega ei ole hageja ei ole õigustatud nõudma kostjalt leppetrahvi. Viivis
Mai Grauberg Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.