Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 05.05.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-09-16701 Tsiviilasi Krediidikassa väljamõistmiseks

AS-i

hagi

Yulianna

Filipenko

vastu

5099.-

krooni

Tsiviilasja hind 2550.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Krediidikassa AS (reg.nr 11344317, Tallinn, Jõe 3), hageja esindaja Tarvo Ilves, kostja Yulianna Filipenko ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxxxxxx x) Resolutsioon Välja mõista Yulianna Filipenkolt 5099.- krooni Krediidikassa AS-i kasuks. Menetluskulud jätta Yulianna Filipenko kanda. Välja mõista Yulianna Filipenkolt 1000.- krooni riigilõivu ja 2500.- krooni tasu õigusabi eest Krediidikassa AS-ik kasuks. Edasikaebamise kord Yulianna Filipenko võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Pooled sõlmisid 23.04.2008 laenulepingu, mille alusel sai kostja kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee laenu summas 2000.- kr. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 550.- kr tagastama hiljemalt 23.05.2008. Nimetatud kiirlaenu saamiseks pidi isik registreerima end laenu taotlejaks internetikeskkonnas www.euro24.ee ja seejärel sisestama registreerimisel valitud parooli laenuandja

internetikeskkonda www.euro24.ee, märkides kasutajatunnuseks oma mobiiltelefoninumbri. Laenusaaja täidab internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi. Ankeedi kinnitamist koos laenu taotlejaks registreerimisega käsitlevad pooled aktseptina laenu saamiseks ning laenulepingu tingimustega nõustumiseks. Laenu saamise järgmiseks tingimuseks oli isiku autentimine panga linkide kaudu. Hageja on sõlminud pankadega pangalingi lepingud, mis tähendab, et laenu taotleja nõusolekul edastatakse meile nende andmed. Autentimise eesmärgiks pangalingi kaudu on laenu taotleja isiku tuvastamine. Autentimine pangalingi kaudu toimub selliselt, et laenu taotleja suunatakse interneti keskkonnas lehele, kus on panga logodega pangalingid. Ühele neist vajutades suunatakse laenu taotleja edasi vastava panga internetipanka, kus ta sisestab oma kasutajatunnuse ja koodikaardilt/pin-kalkulaatorist koodi. Seejärel küsitakse laenu taotlejalt, kas isik soovib saata oma isikuandmed laenuandjale: kui isik seda soovib, siis kontrollitakse süsteemis, kas isiku poolt sisestatud andmed on samad, mis pangast saadud andmed. Kui andmed on samad, siis on isik tuvastatud, kui esineb erinevusi andmetes, siis isik ei ole autenditud ja ta ei saa esitada laenutaotlust. Kostja andmed laenu taotluse esitamisel olid kontrollitud ja autenditud ning hageja kandis 23.04.2008 kostja pangakontole 2000.- kr. Kostja nimelt võetud laenulepingu tingimuste p 7.3 kohaselt laenusaaja on kohustatud tagastama laenusumma ja tasuma lepingutasu nõuetekohaselt hiljemalt laenu tagastamise tähtaja viimaseks päevaks, s.o 23.05.2008. Hageja saatis kostjale 13.06.2008 teate võlast, millele kostja reageerinud ei ole. 09.07.2008 saadetu hagihoiatus, millele kostja reageerinud ei ole. 17.07.2008 saadetud hagihoiatus, millele kostja reageerinud ei ole. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale põhivõla 2000.- kr, lepingu sõlmise tasu 550.- kr, viivis 2549.- kr. Kostja on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja nõuda kostjalt viivist 0,5% kalendripäevas. Vastavalt laenulepingus kokkulepitud viivisemäärale on viivise arvestus järgmine: 2550.- kr x 324 (viivitatud päevade arv) x 0,5% = 2549.- kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja T.Ilves palub VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6; 396 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) võla 2550.- kr, viivise 2549.- kr. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 04.05.2009. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette