Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

23.03.2009.a. esitas AS Nestco Trading juhatuse liige avalduse hagist keeldumise kohta. Avaldusega hageja teatab kohtule oma hagist keeldumisest seoses hagi esemega seotud vaidluse lahendamisega kohtuvälises korras. Hagejale on teada hagist keeldumise tagajärjed. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Seoses sellega, et hagi esemeks olev kinnistule pandud keelumärge oli 29.12.2006 asjaõiguskokkuleppe alusel kustutatud ja tänapäeva seisuga ei ole kinnisasi aresti all, soovib hageja hagist loobuda ning menetluse lõpetada. Kohtutäitur Andrei Krek teatas kohtule, et toetab hageja avaldust hagist loobumisest ja tsiviilasjas menetluse lõpetamisest. Ta avaldas, et ei soovi menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS § 432 järgi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Vastavalt TsMS § 168 lg 5 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamise jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagejal on õigus taotleda poole tasutud riigilõivust tagastamist. Selleks peab hageja esitama kohtule riigilõivu tagastamise taotlus, mis vastab vorminõuetele. Selleks tuleb taotluses märkida Rahandusministri 29. detsembri 2006. a määruse nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ § 11 nimetatud andmed: 1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood; 2) panga nimi ja riigilõivu maksja kontonumber, millelt makse sooritati, juhul kui lõivu ei tasutud sularahas; 3) makse sooritamise kuupäev; 4) riigilõivu võtnud asutuse nimi; 5) riigilõivu laekumise koht (panga nimetus, kontonumber, viitenumber); 6) toimingu nimetus, mille eest soovitakse riigilõivu tagastamist, riigilõivu summa ja tagastamise alus; 7) riigilõivu tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood või registrikood). Kohus annab hagejale tähtaeg riigilõivu tagastamise taotluse esitamiseks 5 päeva alates käesoleva määruse kättesaamisest. TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja poolt kantud menetluskulud on tasutud riigilõiv summas 60 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus taotleda poole tasutud riigilõivust tagastamist. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 150 lg 2 p 2, 168 lg 5, 428 lg 1 p 3, 431 lg 1, 433 lg 1, 463-466.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.