Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
04.mai 2009.a.kell 16.00 Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-07-3074
Tsiviilasi
E. R. hagi P. P. vastu 40 000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja:E. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx xxxxxxx Esindaja riigi õigusabi arvel: advokaat Aivar Hint, Tartu I Advokaadibüroo, asukoht Raekoja plats 13, 51004 Tartu Kostja:P. P. –isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx.x-xx xxxxx xxxxx Lepinguline esindaja: vandeadvokaaat Peeter Järv, advokaadibüroo asukoht Kesk tn.19, 63301, Põlva
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
15.aprill 2009
1.Rahuldada hagi osaliselt. 2.Mõista P. P. E. R. kasuks lepingurikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitusena välja 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades, s.o 50 % ulatuses hageja kanda ja 50 % ulatuses kostja kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 04.maist 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.02.2004.a. ostu-müügilepingu hagejale kuuluval kinnistul kasvava metsa raieõiguse kohta 865 tihumeetri ulatuses.Lepinguga oli kokku lepitud, et ostja tasub raieõiguse eest müüjale 250 000 krooni kolmes osas, saelhulgas 40 000 krooni tasumine oli kokku lepitud metsamaterjali – 50 tm metsakuiva palgi ja 50 tm toore palgi üleandmisena hageja juures tähtajaga 01.juuni 2004.a. Kostja ei ole viimatinimetatud kohustust hageja ees täitnud. Seetõttu nõuab hageja kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel kohustuse täitmise asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, sest temal oli 2004.a. kevadel varutud metsamaterjal hagejale üleandmiseks laoplatsile, kust hageja ise selle ära viia lasi. Kostja avastas metsamaterjali kaotsimineku ja tegi sellekohase avalduse politseisse, kuid kriminaalmenetlus jäeti alustamata, kuna selgus, et materjali oli realiseerinud kinnistu omanik. Hageja on juba 2004.a. pöördunud kohtu poole kahju hüvitamise nõudega kostja vastu, kuid hagist loobumise tõttu on menetlus Võru Maakohtus 28.03.2005.a. lõpetatud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud osaliselt. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat ning vastavalt VÕS § 76 3.lõikele loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist või kahju hüvitamist, osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. Vastavalt VÕS § 101 lg 3 ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.
2 (5)
Käesolevas asjas on pooltel vaidlus selle üle, kas kostja on täitnud nõuetekohaselt oma lepingulise kohustuse, anda hagejale üle kasvava metsa raieõiguse omandamise lepingust tulenevalt 100 tm ümarmetsamaterjali (palki), sealhulgas 50 tm metsakuiva ja 50 tm toorest palki, mille väärtuseks on pooled lepingus kokku leppinud 40 000 krooni. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai teatud osa materjalist enda valdusse, kuid hageja hinnagul oli see materjal, mille võrra kostja ületas lepingus kokkulepitud raiemahtu. Kostja väitel võttis aga hageja enda valdusse materjali, mille kostja pidi temale lepingu järgi üle andma. Tl.7-8 on kasvava metsa raieõiguse ostu-müügileping (edaspidi leping), milline on sõlmitud 27.02.2004.a. müüja E. R. ja ostja P. P. vahel. Lepingu kohaselt kinnitab müüja, et talle kuulub Võru maakonnas Sõmerpalu vallas Haamaste külas kinnistu, nimetusega Pangi, mille koosseisus on 8,38 ha metsamaad. Hageja on andnud lepingu p.2 kohaselt kostja sihtotstarbelisse kasutusse metsamaa, suurusega 6,4 ha raieõiguse teostamiseks koguses 865 tm. Nimetatud koguse puidu raieõiguse müügihinnaks on lepingu p.5 kokku lepitud 250 000 krooni, mille tasumine toimub kolmes osas vastavalt lepingu punktidele 5.1.- 5.3 – 24 000 krooni oli kostja poolt hagejale tasutud enne lepingu allakirjutamist, 186 000 krooni kohustus kostja tasuma kinnistu väljaostuvõla katteks Võru Maavalitsuse arvele ning 40 000 krooni väärtuses pidi kostja andma hagejale üle metsamaterjali.Üleantav puit pidi koosnema 50 tm metsakuivast ja 50 tm toorest palgist, üleandmise tähtaeg oli lepingu järgi 01.06.2004. Võru politseijaoskonna teatest kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta 02.06.2004.a. (tl.14) ja nimetatud teate pöördel olevast P. P. avaldusest Lõuna Politseiprefektuurile nähtub, et P. P. on pöördunud politsei poole avaldusega selle kohta, et 21.04.2004 avastas ta E. R. kinnistult umbes 70 tm metsamaterjali kadumise. Sellest 50 tm oli kuuse praakpalki, pikkusega 3,1 m ja 20 tm metsakuiva palki, pikkusega 5,2 m. Kadunud materjali väärtuseks on P. P. hinnanud umbes 35 000 krooni. Kriminaalmenetlus on jäetud alustamata, sest kontrollimisel on selgunud, et materjal on kasvava metsa raieõiguse müügi lepingu teise poole – E. R. – korraldusel realiseeritud, seega tegemist ei ole vargusega, vaid pooltevahelisest tsiviilõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Võru Maakohtu menetluses on olnud E. R. hagi P. P. vastu 17 940 krooni tekitatud kahju hüvitamise nõudes seoses asjaoluga, et kostja on teostanud hageja kinnistul metsaraiet üle lepinguga kokkulepitud koguse. 28.03.2005.a. on kohtumäärusega menetlus tsiviilasjas lõpetatud hagist loobumise tõttu (tl.15-17). 02.aprillil 2004.a. on OÜ Metsaekspert poolt koostatud eksperthinnang Võru maakonnas Sõmerpalu vallas Pangi maaüksusel 2004.a. teostatud raiete mahu kindlakstegemiseks (tl.3054). Hinnangu kohaselt on Pangi maaüksuselt raiutud 888 tm kasvavat metsa, millest oli võimalik saada 693 tm ümarmetsamaterjale. Tl.55 ja 56 on metsateatised, milliste kohaselt on Sõmerpalu vallas, E. R. kuuluval Pangi kinnistul 25.02.2004.a. kavandatud raiete maht olnud 864 tm. Kohus on 05.11.2008.a. toimunud kohtuistungil (protokoll tl.59-60) ära kuulanud tunnistajad, kes on kokku puutunud 2004.a. E. R. toimunud raie ja metsamaterjali äraviimisega. T. R. ütluste kohaselt pakkus P. P. talle umbes 4 aastat tagasi, kevadel müüa Sulbi kandis metsamaterjali. Tunnistaja , kes tegeles palkide lõikusega saekaatris, käis kohapeal ja vaatas materjali üle, seda oli umbes 70 tm erinevat okaspuumaterjali. Müügitehing jäi toimumata, kuna P. P. teatas T. R. , et tekkis mingi takistus.
3 (5)
T. U. on andnud ütlusi selle kohta, et tema aitas 2004.a. E. R. korraldada viimase kinnistult raitud metsamaterjali äraviimist, tellides selleks auto. Osa materjalist müüdi Valgjärvele FIE F. A. ja osa OÜ-le Lear, mis asus Roiul, viimasesse kohta läks pikem palk. Kokku viidi ära kas kaks või kolm koormat, tõenäoliselt oli kaks koormat lühikest materjali, mis oli halvema kvaliteediga ja üks koorem pikemat palki. Nimetatud puidu müügist saadud raha on pärast veokulude tasumist kõik E. R. üle antud.T. U. oli teadlik ka sellest, et E. R. kinnistult oli teostatud umbes 20 tm ulatuses üleraiet ning et P. P. müüs raieõiguse edasi. Tunnistaja L. U. , kes tegutses metsanduskonsultandina piirkonnas, kus asus E. R. kinnistu, ütluste kohaselt andis tema E. R. nõu saada kinnistu erastamiseks vajalik summa metsast puitmaterjali realiseerides.Raie lõppjärgus tekkis hagejal küsimus, kas kokkulepitud kogust ei ületata ning ta pöördus tunnistaja poole, et viimane asjatundjana hindaks raie mahtu. Tunnistaja hinnangul ei olnud üleraiutud kogus silmaga märgatav, tunnistaja teostas raiutud langil ja metsas välitööd – kändude mõõtmised, mille alusel on koostatud OÜ Metsaekspert hinnang . Mõõtmise ajal oli tee ääres äraviimata puit virnastatult, hinnanguliselt 3-4 autokoormat, enamasti 3 meetrine materjal, väike kogus ka pikemat. Hinnates kohtu poolt uuritud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus,et kostjapoolne lepingurikkumine, mis seisnes selles, et kostja ei ole tasunud tulenevalt lepingu p.5.3 hagejale ostusummast 40 000 krooni 100 tm metsamaterjali (50 tm metskuiva ja 50 tm toorest palki) üleandmisega müüja juures tähtajaga 01.06.2004 on küll tõendatud, kuid hageja ei saa tulenevalt VÕS § 101 lg 3 sellele rikkumisele tugineda ega kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid selles osas, millises on rikkumise põhjuseks hageja enda tegevus. Käesolevas asjas on tõendatud asjaolu, et kostja oli teostanud metsaraie hagejale kuuluval kinnistul kokku 888 tm puidu ulatuses (tl.32), kuid vastavalt metsateatistele (tl.55 ja 56) ja lepingule pidi raiutava puidu kogus olema 865 tm. Seega on kostja ületanud kokkulepitud raie mahtu 23 tm võrra. Tunnistajate ütluste (tl.59-60) ja kostja avaldusega Lõuna Politseiprefektuurile (tl.14 pöördel), milline on koostatud 22.04.2004.a. ja registreeritud politsei infosüsteemis 01.06.2004.a., samuti teatega kriminaalmenetluse alustamata jätmisest (tl.14) on tõendatud, et E. R. korraldusel on tema kinnistult raiutud puidust realiseeritud ligikaudselt 70 tm palki. Hageja ise põhjendab ladustatud puidu äraviimist asjaoluga, et ta realiseeris vaid puidu, mille ulatuses oli ületatud kokkulepitud raiekogust. Kuid äraviidud puidu kogus – kuigi tõendamata on selle täpne suurus – ületab üleraiutud puidu kogust. Silmas tuleb pidada asjaolu, et vastavalt dokumentaalsele tõendile – raie mahu hinnangule (tl.32) on raiutud 888 tm kasvavast metsast võimalik saada ümarmetsamaterjale kokku 693 tm, seega 78 % raiutud kogusest. Järelikult 23 tm kokkulepitud mahtu ületavast raiutud kasvavast metsast on võimalik saada maksimaalselt 18 tm metsamaterjali. Seega on hageja korraldusel realiseeritud ka ligikaudselt 50 tm (70 tm18 tm) puitmaterjali, mille kostja eeldatavalt pidi temale üle andma. Kuna see materjal oli hageja poolt enne lepingus üleandmiseks kokkulepitud kuupäeva minema viidud, ei olnud kostjal võimalik oma kohustust nimetatud ulatuses täita. Kostja lepingurikkumine ei ole vabandatav umbkaudselt 50 tm puidu hagejale üle andmata jätmises, seega on hagejal selles ulatuses õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS §-de 101 lg 1 p 3 ja 115 alusel. Kahju suurus on tuletatav kasvava metsa raieõiguse ostu-müügilepingu (tl.7-8) p.5.3, mille rikkumine on kahju hüvitamise kohustuse aluseks. Nimetatud lepingusätte kohaselt oli kostja kohustatud hagejale tasuma ostusummast 40 000 krooni metsamaterjali üleandmisega, kokku koguses 100 tm, sealhulgas 50 tm metsakuiva ja 50 tm toorest palki. Kuna pooled ei ole tõendanud, milline oli hageja korraldusel realiseeritud puitmaterjali
4 (5)
sortiment, kuid tunnistajate ütluste põhjal on võimalik siiski teha järeldus, et selle hulgas oli nii toorest kui metsakuiva materjali, 67eeldab kohus, et hageja kahju on võrdne 1⁄2 ulatusega rahasummast, mille katteks temale metsamaterjali pidi üle antama. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohustuse rikkumisega tekitatud kahju katteks 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses üksnes menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesolevas asja tuleb vastavalt hagi rahuldamise ulatusele jätta menetluskulud 50 % ulatuses kostja kanda ja 50 % ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võivad menetlusosalised nõuda TsMS § 174 lg 1 alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagejale oli käesolevas asjas antud menetlusabi riigi õigusabi näol, õigusabi osutanud advokaadile makstav tasu ja kulud moodustavad kokku 6202,08 krooni. Nimetatud kulude väljamõistmise menetlusosalistelt määrab kohus kindlaks vastavalt TsMS § 179 lg 1 ja 2 pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.
Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.