Tsiviilasja number
2-07-23804
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. mai 2009, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere ja Kaupo Paal
Tsiviilasi
Ilja Panfilovi, Andrei Semkivi ja Jaan Anari hagi Urmas Kuusküll vastu 14 000 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
14 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ilja Panfilovi, Andrei Semkivi ja Jaan Anari apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ilja Panfilov (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xx-xx xxxxx), esindaja Riho Viik Hageja Andrei Semkivi (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xx-xxx xxxxxxx), esindaja Riho Viik Apellant Jaan Anari (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxxxxx), esindaja Riho Viik; Kostja Urmas Kuusküll (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx xxxxxxx), esindaja Lada Riisna
Harju Maakohtu 30.06.2008 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kahes kohtuastmes kantud menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagiavalduse asjaolud ja nõue Hagejad esitasid 25.06.2007 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 14 000 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel suuline töövõtuleping, milles pooled leppisid kokku, et hagejad teostavad Xxxxx xx, xx, xx ja xx, Tallinnas majade soklikorrustel küttesüsteemide paigaldustöid ja kostja tasub hagejatele selle eest 20 000 krooni. Hagejad töötasid objektil alates 30.01.2007 ning lõpetasid töö 06.02.2007. Peale tööde lõppu maksis kostja hagejatele 6000 krooni. Pretensioone tööde osas ta hagejatele ei esitanud. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hagejad teostasid tööd ainult osaliselt ning kuna nad vaatamata kokkuleppele töid lõpuni ei teinud, ütles kostja hagejatele veebruaris 2007 lepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 647 lg 1 ja § 196 lg 1 järgi üles. Kuna tegemist oli ilmse lepingu rikkumisega hagejate poolt, ei olnud kostja arvates mõistlik oodata hagejate poolt kohustuste edaspidist täitmist ja kostja sõlmis I. V.iga asendustehingu, mille kohaselt lasi ta hagejate poolt alustatud, kuid lõpetamata jäetud tööd lõpuni teha ja maksis viimasele 14 000 krooni vastavalt kirjalikule töövõtulepingule. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Hageja Jaak Anari osas oli kohus menetluse 30.06.2008 määrusega seoses hagist loobumisega TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetanud. Kohus leidis, et kohaldamisele kuuluvad VÕS § 76 lg 1 ja lg 3 sätted ning sama seaduse 36. peatüki sätted, mis reguleerivad töövõtulepingu erisusi võrreldes võlaõigusseaduses sätestatud üldnormidega lepingust tulenevate kohustuste rikkumiste puhuks. Vande all üle kuulatud kostja seletusega ja tunnistaja I. V.i ütlustega leidis tõendamist, et hagejad ei teinud lõpuni kõiki poolte vahel suulises töövõtulepingus kokkulepitud töid, vaid nimetatud tööd tegi lõpuni tunnistaja I. V.. Nii paigaldas I. V. Xxxxx XX,XX,XX,XX objektidel 4 trepikoja radiaatorit, 8 radiaatorit keldrites, teostas torustike survestamise ja kontrolli ning ühendas küttesüsteemi küttevõrku. Ka hageja Andrei Semkivi vande all antud seletusega leidis kohtuistungil tõendamist, et igas majas jäi paigaldamata vähemalt 1 radiaator, seega jäid tööd lõpuni teostamata. Tõendamata on hagejate väide nagu oleks nad kokkulepitud töödest teostanud vähemalt 80%. Kuna osa töödest jäi teostamata, s.o töö ei olnud lõpuni valminud, ei olnud töövõtjate ehk hagejate tasunõue töövõtulepingu alusel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud vastavalt VÕS § 637 lg 3 sätestatule. Hagejate poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud fotod tõendavad küll hagejate poolt töö teostamist, mille üle pooltel puudub vaidlus, kuid ei tõenda teostatud tööde hulka. Hagejate poolt esitatud soklikorruste plaanid tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 5 kohaselt arvestamata kui asjakohatud tõendid. Ka asjaolu, et tunnistaja P. K. peale hagejate teisi sanitaartehniliste tööde teostajaid objektil ei näinud, ei anna alust hagejate nõuet kostja vastu rahuldada. Apellatsioonkaebus Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda.
Maakohus on tõendeid valesti hinnanud ning seadust valesti kohaldanud. Tööde osas oli valdavalt tegemist torude montaažiga, millele lisandus suhteliselt väikesemahuline radiaatorite paigaldus ja surveproov. Hagejad on teinud esimese ehitusetapina (torude montaaž) mahus ülekaalukalt valdava enamuse kompleksi kuuluvatest vajalikest ehitustöödest. Järelikult on neile lõpetatud esimese etapi töö eest kokkulepitud summast 20 000 krooni vaid 6000 krooni tasumine ebaõiglane ja see ei vasta samuti õigusliku ootuse printsiibile. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas ta jõudis veendumusele, et tööd jäid lõpuni tegemata hagejate süül. Samuti väidab kohus, et ta ei nõustu hagejate väidetega nagu oleks nad kokkulepitud töödest teostanud vähemalt 80%. Põhjust pole kohtu poolt otsuses toodud ja samuti pole antud hinnangut, kui suures mahus siis ikkagi töid teostati. Järelikult on kohus lähtunud sisuliselt radiaatorite arvust, s.t mitu radiaatorit paigaldati, nii palju sai tööst ka tehtud. See ei vasta tööde tegelikule etapilisele iseloomule ega mahule ja on ebaõiglane tasu arvutamise alus. Tegelikult tehtud tööde sisus pooltel vaidlust pole ja tööde iseloomu järgi ei saanuks olla vaidlust ka mahus, sest torude montaaž on ehituses üldteadaolevalt oluliselt suurema mahuga töö kui radiaatori paigaldamine ehk monteeritud torude külge kruvimine. Ka on töid lõpetanud I. V.i lepingus kirjas vaid osa töödest. Kohus on vääralt lähtunud VÕS § 637 lg-st 3, tegelikult tulnuks kohaldada sama paragrahvi lg 4. Hagejate poolt teostati kõik esimese etapi tööd ja teostamata jäid tööd, millele polnud tööfronti aluspind oli veel kolmandate töötajate poolt ette valmistamata. Seega jõuti teostada vaid esimene kõige mahukam etapp - torude montaaž. Pärast seda tuli tööd katkestada ja seda kostja heakskiidul, sest mõttetut tööd ta ei nõudnud ja ümbertegemist samuti mitte. Seega aktsepteeris kostja tööde etapi teostamist (torud olid monteeritud täielikult ehk üldisest tööde mahust oli valdav maht esimese etapina teostatud pluss osaline radiaatorite paigaldamine). Kostja oli nõus vaheajaga kuni tööfrondi ettevalmistamiseni, et siis järgmise etapina radiaatorite paigaldamist jätkata. Hagejad ei ole süüdi, et järgmisele etapile neid ei kutsutud või et kutse pärale ei jõudnud, sest nemad käisid vastavalt tunnistajate ütlustele kohal sageli, s.h ka I. V.i poolt tööde teostamise ajal. Tasumine pidanuks toimuma vastavalt teostatud etapi mahule, sest kostja oli otsustanud mingil põhjusel ülejäänud etappide tellimisest loobuda ja anda need I. V.ile teha. Mingeid olulisi etteheiteid torude paigaldamise osas hagejatele ei olnud ega saanudki olla, sest muidu ei oleks saanud torutöö kogemusteta I. V. nii kiiresti töid lõpetada. Uute monteeritud torude mõnest ühenduskohast läbijooksu leidmiseks surveproovi tehaksegi ja pisidefektide parandus ei saanud olla töömahukas. Kuna V.i lepingus on küll kirjas torude remonttööd, s.t survekontrollil ilmnenud vajalikud võimalikud parandused, kuid torude paigaldust pole, siis tegid selle töö eelmisel etapil hagejad. Seega oli eelnev etapp lõpetatud hagejate poolt, kellel on õigus õiglasele tasule. Kuna aga poolte vahel etappide konkreetses hinnas kokku ei olnud eelnevalt lepitud, siis tuleks aluseks võtta VÕS § 637 lg 1. Kuna tegemist pole mingit eriti kõrget loovust või kvalifikatsiooni nõudvate tööde vaid pigem masstööga, siis on õiglaseks aluseks võtta ajatasu ehk maksta tasu vastavalt teostatud tööde tavalisele mahule. Kohus pole seda etapilisust arvestanud ja on tööde kompleksi alusetult vaadelnud vaid ühe katkematu etapina, s.t arvanud need hagejate süül lõpuni tegemata tööks, mis ei võimaldavat nõuda töö eest tasu. Hagejad olid neljakesi tööl esimese etapi täitmisel nädal aega ja seda pole kostja vaidlustanud. Kokku tuleb 6 tööpäeva, s.o 24 inimpäeva. Seega oli etapi lõpetamise hetkeks tehtud tööd 24 inimpäeva ja seejärel järgmisi etappe tehti V.i enda sõnul üksi veel ühe nädala jooksul. Kogu töömaht oli koos torude montaaži, radiaatorite paigalduse ja surveproovide ning vajalike pisiparandustöödega kokku 24+6=30 inimpäeva. Seega jäi tegemata teise ja kolmanda etapina 20% tööde üldmahust ning hagejad tegid tööde kogumahust vähemalt 80% ja neil on õigus ka vähemalt
samas proportsioonis õiglasele palgale. Kokku oli 100% mahu eest lepitud 20 000 krooni ja seega 80% mahu palk oleks 16 000 krooni. Selle arvestuse järgi oleks hagejatel saada veel 10 000 krooni. Kostja ei vaielnud vastu, et tehti mujal lisatöid, s.h mahukat toruvedu. Hagejad hindasid lisatööde mahtu kokku 4000 kroonile, kostja vastu ei ole vaielnud. Seega on tööde kogumahu maksumuseks 20 000 krooni. Hagejad paluvad asja juurde võtta Holmeko OÜ hinnapakkumise samasugustele töödele. Põhilise mahuga on sellistes töödes veetrasside torude montaaž, mis moodustab keskmiselt 70-80% tööde mahust, s.o antud juhul 20 000 kroonist on see 14 000-16 000 krooni. Poolte vahel pole olnud vaidlust, et torude montaaži tegid hagejad. Lisaks toimus teise etapi algusena radiaatorite paigaldus, kus keskmiselt on ühe radiaatori paigaldamise hinnaks kujunenud 250 krooni. Ka siin pole poolte vahel vaidlust, et hagejad paigaldasid vähemalt 6 radiaatorit, s.o arvestuslik tasu oleks 1500 krooni. Kolmanda etapina torustiku survestamise tasu on tavaliselt 1200 krooni korra eest ja siin pole vaidlust, et seda tööd hagejad ei teinud. Selle arvestuse järgi kuulunuks tasumisele 15 200 – 17 200 krooni, mitte kõigest 6000 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kaevatav otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei põhjenda ringkonnakohus oma otsust, sest nõustub esimese astme kohtu põhjendustega. Maakohus hindas tõendeid õigesti. Kohus kuulas tunnistajate kõrval ära ka hageja Andrei Semkivi ja kostja Urmas Kuuskülli, kes andsid seletuse vande all (kohtuotsuse põhjenduste alguses on märgitud seletuse andnud kostja nimeks ekslikult Jaak Anari). Kuna pooled ei vaielnud selle üle, et lepingujärgne töö jäi lõpetamata, tuvastas kohus õigesti, et tasunõue ei olnud muutunud sissenõutavaks. Apellantide poolt VÕS § 637 lg-le 4 antud tõlgendus ja tehtud järeldused ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Nimetatud säte reguleerib tasunõude sissenõutavaks muutmist, seostades selle töö vastuvõtmisega tellija poolt, kui see oli kokku lepitud või kui see on tavaline: tasunõue muutub sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Sama lõike teise lause kohaselt, kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on määratud samuti ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ei võimaldanud teha järeldust, et töö oleks antud juhul vastu võetud või seda saaks lugeda vastuvõetuks. Kolleegium ei nõustu kaebuses sisalduva väitega, et tööde eest tasumine oleks pidanud toimuma vastavalt teostatud etapile. Sellise kokkuleppe sõlmimise kohta tõendeid kohtule ei esitatud. Pealegi ei olnud tegemist suuremahulise tööga, mille olemusest võiks tuleneda vajadus võtta töö vastu etapiviisiliselt. Kostja seletuse kohaselt oli tööde eelnev valmidus (torutööde osas) erinev, mistõttu ei määratud lepingutasu kindlaks ka majade kaupa eraldi, vaid lepiti kokku tööde kogumaksumus. Kostja Urmas Kuuskülli seletuse kohaselt helistas ta töö lõpetamise suhtes Jaak Anarile, kes oli kõne ajal ebakaine, kuid lubas tulla kohale. Kohtule esitatud tõenditega on kinnitamist leidnud, et töid jätkas ja lõpetas I. V., kes kuulati tunnistajana kohtus ka üle. Apellatsioonkaebuse väited töö valmiduse vähemalt 80%-lise mahu kohta on paljasõnalised. Kohtul ei olnud võimalik seda tuvastada. TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas
menetlusosalise väide on tõendatud või mitte, kusjuures reeglina ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi rahuldamiseks tuli hagejatel oma väiteid tõendada. Apellantide poolt kaebusele lisatud hinnapakkumist ei ole ringkonnakohtul võimalik arvestada, sest töö üldmahus ei olnud poolte vahel vaidlust, pealgi oli tasus kokku lepitud. Kuna ringkonnakohus jätab hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud hagejate kanda.
Ü. Jänes
R. Allikvere
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.