04. mai 2009.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-08-914
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ Best Voi, registrikood 10274974, asuk. Kodara 2, Silla küla, Paikuse vald, Pärnumaa, seaduslik esindaja juhatuse liige Vladimir Voitsehovski, lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti Kostja: OÜ Satis, registrikood 10380297, eluk. Kupra tee 14, Tallinn, seaduslik esindaja juhatuse liige Telman Natalinov
esindajad
Menetlustoiming
OÜ Best Voi hagi OÜ Satis vastu OÜ Satis ja OÜ Best Voi vahelise 01.12.1996.a sõlmitud rendilepingu nr 16 kehtivuse tuvastamiseks
Menetluste liitmise taotluse lahendamine, kinnitamine ja menetluse lõpetamine.
kompromissi
RESOLUTSIOON
Jätta liitmata tsiviilasjade 2-08-914, OÜ Best Voi hagi OÜ Satis vastu OÜ Satis ja OÜ Best Voi vahelise 01.12.1996.a sõlmitud rendilepingu nr 16 kehtivuse tuvastamiseks ja 2-07-6764, OÜ Best Voi hagi OÜ SATIS vastu tuvastada OÜ SATIS kohustus anda nõusolek rendilepingu kohta märke kandmiseks kinnistusraamatusse, menetlused. Kinnitada OÜ Best Voi ja OÜ Satis vaheline 01.09.2008.a kompromissleping järgmise sisuga:
KOMPROMISSI ESE:
1.Üürileping Pooled on leppinud kokku määratleda nendevahelised üürisuhted alljärgneva üürilepinguga. Artikkel 1 Lepingu sisu ja eesmärk Käesoleva lepinguga OÜ Satis (edaspidi nimetatud ka ÜÜRILE ANDJA) annab ja OÜ Best Voi (edaspidi nimetatud ka ÜÜRNIK) saab üüri tingimustel enda valdusesse ja kasutusse käesoleva lepingu järgi üüri esemeks oleva vara.
2.1.Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu muudatustest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist. Artikkel 3 Üüri esemeks oleva vara koosseis Üüri esemeks on alljärgnevalt kindlaks määratud vara: üürileandjale kuuluval kaasomandi mõttelisel osal suuruses 7197/8217 Pärnu linnas Riia mnt 129A asuv endise aiandi kuur suurusega 84 m2 (sihtotstarve äri- ja väikeelamumaa), kogupindala 8217m2, katastritunnus 62513:167:0120, mis on registreeritud Pärnu Maakohtu Kinnistusameti Pärnu linna kinnistusjaoskonnas registriosa nr 350905 all. Artikkel 4 Üüri eseme kirjeldus
4.1.Käesoleva lepingu sõlmise hetkel on üüri ese rahuldavas seisundis.
4.2.ÜÜRNIK kinnitab, et üüri eseme seisund on talle teada ning ta ei oma selles osas ÜÜRILEANDJALE mingeid pretensioone. Artikkel 5 Üürieseme üürnikule üleandmine
5.1.Pooled on leppinud kokku selles, et ÜÜRILEANDJA on andnud üüri objektiks oleva vara ÜÜRNIKU kasutusse ja valdusesse ning ÜÜRNIK on vara vastu võtnud.
5.2.Üüri objektiks oleva vara ÜÜRNIKULE üle andmise kohta ei koostata kirjalikku üleandmisvastuvõtmisakti, sest pooled kinnitavad Kompromissi allkirjastamisega, et üüri eseme valdus on läinud ÜÜRNIKULE üle varem, so. 01.12.1996.a. sõlmitud rendilepingu nr 16 alusel ning kõnesoleva vara valdus kuulub jätkuvalt ÜÜRNIKULE. Artikkel 6 Üüri eseme kasutamise otstarve üürniku poolt ÜÜRNIKUL on õigus kasutada üüri esemeks olevat vara majandustegevuseks oma äranägemisel. Artikkel 7 Üürilepingu kestus
7.1.Käesolev leping jõustub Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumise päevast ja omab tagasiulatuvat mõju pooltevahelise üürisuhte muutmiseks Kompromissi alusel alates 11.01.2008 a.
7.2.Käesolev leping on sõlmitud tähtajaga kuni 31.12.2009 a.
7.3.ÜÜRNIKULE jääb Lepingu lõppedes uue ÜÜRILEPINGU sõlmimise eesõigus. Artikkel 8 Üürilepingu erakorraline ülesütlemine
2 (8)
2-08-914
8.1.Kumbi pool võib üürilepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva lepingu p. 8.3.; 8.4. ja 8.6 sätestud alustel.
8.2.Kui ÜÜRNIKUL ei ole ÜÜRILEANDJAST tuleneval põhjusel võimalik üüritud vara kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on ÜÜRILEANDJALE andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutuse võimaldamiseks ning ÜÜRILEANDJA ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud ÜÜRNIKUL vara kasutada. ÜÜRNIK võib üürilepingu erakorraliselt üles öelda ka muul mõjuval põhjusel. ÜÜRNIK ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt ÜÜRILEANDJALE tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku ÜÜRNIKULE ülesütlemist põhjustanud asjaolu tõttu enam huvi.
8.3.ÜÜRILEANDJA võib üürilepingu üles öelda, kui: 1) ÜÜRNIK ÜÜRILEANDJA eelnevast hoiatusest hoolimata jätkuvalt ei kasuta vara hoolikalt või vastavalt selle sihtotstarbele või rikub muul viisil oluliselt lepingut; 2) ÜÜRNIK olulisel määral või tahtlikult ei kasuta vara hoolikalt või vastavalt selle sihtotstarbele või rikub muul viisil oluliselt lepingut; 3) ÜÜRNIK on viivituses kolmel (3) üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri ja/või kõrvalkulude maksmisega; 4) võlgnetava üüri summa ületab kahe (2) kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa;
8.4.ÜÜRILEANDJA võib üürilepingu käesoleva lepingu punktis 8.3. nimetatud alustel üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 30 päeva. Kui ÜÜRNIK või allkasutaja kahjustab vara tahtlikult, ei pea seda ülesütlemistähtaega järgima.
8.5.Pooled on leppinud kokku selles, et käesoleva lepingu p. 8.3. alusel tehtud ülesütlemine on tühine, kui ÜÜRNIK täidab oma kohustused või kõrvaldab ülesütlemise aluseks oleva rikkumise enne ülesütlemisavalduse esitamist.
8.6.Kui kuulutatakse välja ÜÜRNIKU pankrot, võib ÜÜRILEANDJA nõuda tulevase üüri ja kõrvalkulude maksmise tagatist. ÜÜRILEANDJA peab andma tagatise andmiseks mõistliku tähtaja. Tähtaja andmise teade peab olema kirjalikult taasesitatavas vormis. Kui ÜÜRILEANDJALE ei anta tema poolt antud tähtaja jooksul tagatist, võib ta lepingu ülesütlemistähtaega järgimata üles öelda.
8.7.Üürilepingu ülesütlemine toimub ülesütlemisavaldusega, mis tuleb esitada kirjalikult taasesitatavas vormis. Ülesütlemisavaldus peab vastama Võlaõigusseaduse § 325 sätestatud nõuetele. Artikkel 9 Üüritasu suurus ja üüri maksmise tingimused
9.1.Pooled on leppinud kokku selles, et käesoleva lepingu järgi ÜÜRNIKU poolt tasumisele kuuluv üüritasu on 6 500.- (kuus tuhat viissada) krooni kuus. Üüritasule lisandub käibemaks.
9.2.Üüritasu maksab ÜÜRNIK jooksva kuu eest iga kuu 20. kuupäevaks ÜÜRILEANDJA pangakontole nr 221019417531 Hansapangas vastavalt esitatud arvetele. Arve üüri eest tuleb ÜÜRILEANDJAL ÜÜRNIKULE esitada vähemalt 14 kalendripäeva enne tasumise tähtaega.
9.3.Üürilepingu kehtivuse aja vältel saab üüritasu suurust muuta ainult käesolevas lepingus kindlaks määratud alusel ja korras.
3 (8)
2-08-914
9.4.Pooled on käesolevaga kokku leppinud, et ÜÜRNIKULE kasutuses oleva üüritava vara faktilise valduse üleandmisest/omamisest kuni 01.06.2008 a. esitatakse koondarve ÜÜRNIKULE summas 20 000.- (kakskümmend tuhat) krooni, millele lisandub käibemaks. Pooled kinnitavad Kompromissi allakirjutamisega, et hageja on tasunud kostjale käesolevaks ajaks ülalnimetatud summa. Artikkel 10 Kokkulepe üüritasu suurendamise kohta
10.1.Pooled on leppinud kokku selles, et käesoleva üürilepingu esimesel jooksval aastal (2008 a.) ei ole ÜÜRILEANDJA õigustatud üüritasu suurendama.
10.2.Arvates 01.01.2009 a. on ÜÜRILEANDJAL tingituna inflatsiooni toimest õigus ühepoolselt üüritasu suurendada jooksvale aastale eelneva aasta tarbijahinnaindeksi, selle mitteavaldamisel muu riikliku inflatsiooninäitaja, muutumise võrra. ÜÜRILEANDJA peab üüritasu suurendamisest ÜÜRNIKULE ette teatama vähemalt 1 (üks) kuu. Teade tuleb esitada kirjalikus taasesitatavas vormis. Üüritasu suurendamisel ei ole tagasiulatuvat mõju. Artikkel 11 Üüri esemeks oleva vara kasutamisega seonduvad kõrvalkulud
11.1.Pooled on leppinud kokku selles, et lisaks üürile võtab ÜÜRNIK enda kanda tema poolt üüritud varaga kasutamisega seotud kulud (kõrvalkulud). Kõrvalkuludeks on tasud ÜÜRILEANDJA või kolmanda isiku teenuste eest, mis on seotud ÜÜRNIKU poolt üüritud vara kasutamisega.
11.2.ÜÜRNIK kannab üüri eseme kasutamisega seonduvaid kõrvalkulusid ÜÜRILEANDJA vahendusel tarbitud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ja tegelikele kuludele või selliselt, et tasub nende eest vahetult vastava teenuse osutajale vastavalt viimasega sõlmitud lepingule. ÜÜRILEANDJA peab ÜÜRNIKU nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega.
11.3.Üüri esemega seonduv maamaks ei ole kõrvalkuluks ja selle tasub ÜÜRILEANDJA. Artikkel 12 Valuuta
12.1.Kõik käesolevas lepingus nimetatud maksed teostatakse Eesti Vabariigis kehtivas valuutas.
12.2.Juhul kui lepingujärgse makse tegemise päevaks ei eksisteeri kehtiva valuutana Eesti kroon, sooritatakse ümberarvestus läbi kehtivuse kaotanud valuuta vahetuskursi kehtivuse kaotanud valuutat asendavasse valuutasse. ÜÜRILEANDJAL õigus nõuda ja ÜÜRNIKUL kohustus ÜÜRILEANDJA nõudel muuta kõigi lepingu kohaselt ÜÜRILEANDJALE tasumisele kuuluvate maksete suuruseid, viies need eesti kroonide absoluutväärtuses vastavusse lepingu sõlmimise päeval kehtinud eesti krooni ja uue valuuta vahetusvääringuga Eesti Panga kursi alusel. Tasumisele kuuluv summa arvutatakse järgmiselt: lepingu kohaselt tasumisele kuuluv summa jagatakse lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga poolt kehtestatud ühe uue valuuta hinnaga Eesti kroonides ning saadud jagatis korrutatakse makse sooritamise päeval Eesti Panga poolt kehtestatud uue valuuta väärtusega Eesti kroonides. Saadud tulemus, mis ei või iseenesest tuua kaasa üüri suuruse sisulist muutmist, võetakse aluseks lepingujärgse makse suuruse arvutamisel.
4 (8)
2-08-914
Artikkel 13 Üürnik on kohustatud
13.1.kasutama üürile antud vara lepinguga kindlaks määratud otstarbel ja heaperemehelikult;
13.2.tagastama üürile antud vara ÜÜRILEANDJALE lepingu lõppemisel lähtuvalt käesoleva lepingu tingimustest;
13.3.tasuma ÜÜRILEANDJALE üüri ja teisi käesoleva lepinguga määratud makseid üüri esemeks oleva vara kõrvalkulude katteks vastava teenuse osutajale õigeaegselt;
13.4.majandama üüri esemeks olevat vara omal kulul;
13.5.hoidma üürile antud vara korras ja tegema omal kulul rendi esemeks olevale varale vastavalt vajadusele remonti. ÜÜRNIK on kohustatud tegema remonti vähemalt määral, et sellega oleks tagatud üüri objektiks oleva vara säilimine seisundis, millises see oli Kompromissi sõlmimise päeval arvestades normaalset kulumist;
13.6.teatama viivitamatult ÜÜRILEANDJALE tulekahjust jt. õnnetustest ning avariidest, mis toimusid seoses renditud varaga;
13.7.ÜÜRNIK vastutab vara kasutamisel kõigi seadusega ettenähtud ohutusnõuete täitmise ja vara nendega vastavusse viimise eest;
13.8.järgima üüritava vara osas keskkonnakaitsealaseid nõudeid ja vastutama oma tegevusega keskkonnale tekitatud kahju eest. Artikkel 14 Üürnikul on õigus
14.1.iseseisvale ja ÜÜRILEANDJAST sõltumatule majandustegevusele;
14.2.ÜÜRILEANDJA kirjalikul nõusolekul anda üüri esemeks olevat vara allüürile või muul alusel kasutusse;
14.4.teha üüri esemeks olevale varale igasugust remonti, mis on talle vajalik üüritud vara üürilepingujärgseks sihipäraseks kasutamiseks, ilma ÜÜRILEANDJAGA kooskõlastamata. Artikkel 15 Üürileandja on kohustatud
15.2.täitma teisi seadusest ja käesolevast lepingust tulenevaid üürileandja kohustusi.
15.4.ÜÜRILEANDJA on kohustatud kindlustama renditava hoone koos sinna kuuluvate päraldistega. Artikkel 16 Üüürileandjal on õigus
16.1.saada üüri ja teisi käesoleva lepinguga määratud kõrvalkulude makseid, kui need ei kuulu tasumisele vastava teenuse osutajale;
16.2.saada käesoleva lepingu lõppemisel vara tagasi sellises seisundis nagu see oli Kompromissi sõlmimise päeval arvestades vara normaalset kulumist ning teisi käesolevas lepingus vara seisukorra ja parendamise kohta käivaid sätteid.
16.3.lõpetada leping ainult käesolevas lepingus kindlaks määratud alustel ja korras. Artikkel 17 5 (8)
2-08-914 Lepingu muutmine
17.1.Käesoleva lepingu tingimusi võib muuta mõlema poole kokkuleppel ja kirjalikul nõusolekul, kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Seejuures peab kokkulepe käesoleva üürilepingu muutmise kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Artikkel 18 Üüritud vara parendamine
18.1.ÜÜRNIKUL on õigus teha üüri objektiks olevale varale kapitaalse iseloomuga parendusi ja ümber- või juurdeehitusi ÜÜRILEANDJA kirjaliku kooskõlastuse alusel.
18.2.Kapitaalse iseloomuga parendused ja ümber- või juurdeehituse tingimused on ÜÜRNIK kohustatud eelnevalt ÜÜRILEANDJAGA kooskõlastama. Kooskõlastamisele kuuluvad tööde iseloom, parenduste maht, kasutatavad materjalid ja parenduste maksumus. Artikkel 19 Üüri esemeks oleva vara tagastamine
19.1.Lepingu lõppemisel on ÜÜRNIK kohustatud üüritud vara ÜÜRILEANDJALE tagastama.
19.2.ÜÜRNIK on kohustatud renditud vara ÜÜRILEANDJALE tagastama koos sellele tehtud parendustega, mida ei saa üüri esemest eraldada ilma neid kahjustamata.
19.3.Üüri esemeks olev vara tuleb ÜÜRILEANDJALE tagastada vähemalt seisundis, milles ÜÜRNIK need sai arvestades normaalset kulumist. Artikkel 20 Poolte vastutus
20.1.Lepingu kohaselt tasumisele kuuluvate üüri- või muude maksete tasumisega viivitamisel on maksmisega viivitanud pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,1 % tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Artikkel 21 Teated
21.1.Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus taasesitatavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
21.2.Teade loetakse kätteantuks, kui: 1) teade on üle antud allkirja vastu; 2) teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva.
21.3.Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni, telefaksi jne. kaudu. Artikkel 22 Lepingu tagatised Üüritud vara omandiõiguse üleminekul ÜÜRILEANDJALT teisele isikule jääb käesolev leping
6 (8)
2-08-914 jõusse ka uue omaniku suhtes, kui Eesti Vabariigi seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Artikkel 23 Muud tingimused
23.1.Poolte vahel käesoleva lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimise teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele Pärnu Maakohtus.
23.2.Käesolev leping lõpetab kõik poolte vahel lepingu objektis oleva vara rendile/üürile andmist puudutavad varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped. Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise vastu ülalnimetatud üürisuhtest tulenevaid varalisi nõudeid.
2.Asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus
2.1.Pooled on leppinud kokku kanda sisse Osaühing Best Voi (registrikood 10274974) kasuks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 350905 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale märge osaühingule SATIS (registrikood 10380297) kaasomandina kuuluva 7197/8217 kinnistu mõttelise koormamiseks käesoleva kompromissiga sõlmitud üürilepinguga kuni 31.12.2009.a. Pooled avaldavad soovi ülalnimetatud õigusmuudatuse kinnistusraamatusse kandmiseks. Pooled käsitlevad ülaltoodud kokkulepet asjaõiguslepinguna. Eelnimetatud kandelt nõutava riigilõivu tasub hageja.
3.Kompromissi muud tingimused
3.1.Pooled on leppinud kokku, et kannavad oma menetluskulud tsiviilasjades I ja II ise ilma neid jaotamata (TsMS § 168 lg 3).
3.2.Pooled, juhindudes TsMS §-dest 433 ja 661, on leppinud kokku, et lühendavad tsiviilasjas menetluse lõpetamise määrusele esitada lubatava määruskaebuse esitamise tähtaja 30-lt päevalt kolmele (3) päevale arvates Kompromissi kinnitava kohtumääruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest.
3.3.Pooled esitavad allakirjutatud Kompromissi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale kinnitamiseks esimesel võimalusel.
3.4.Pooled kinnitavad käesoleva kompromissilepingu allkirjastamisega, et poolte esindajate volitused on kehtivad, ei ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning poolte esindajatel on kõik õigused ja kooskõlastused käesoleva kompromissilepingu lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
3.5.Pooled kinnitavad, et kompromissi sõlmimine on nende vaba tahte avaldus ning kompromissi pole tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse ja/või vägivalla mõjul. Pooltele on teada kõik kompromissi sõlmimise asjaolud ja tingimused ning peale kompromissi sõlmimist ja viimase täitmist ei oma nad teineteise suhtes mitte mingisuguseid täiendavaid varalisi või mittevaralisi nõudeid ja/või pretensioone seoses kompromissiga reguleeritavate õigussuhtega kui kompromissist ei tulene teisiti.
3.6.Kompromissiosalised kinnitavad käesolevaga, et nad on teadlikud TsMS §-des 430 – 433
7 (8)
2-08-914 sätestatud põhimõtetest ja tsiviilasja menetluse Kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, s.h. sellest, et Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromiss üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib kompromisse kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas 3 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Kohtu põhjendused 03.09.2008.a esitasid pooled kohtule tsiviilasjade nr 2-08-914 ja 2-07-6764 menetluste liitmiseks ning poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu kinnitamiseks ja tsiviilasjade menetluste lõpetamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 374 kohaselt kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Kohus on seisukohal, et menetluste kiirema ja selgema lahendamise huvides ning arvestades siinkohal ka menetlusosaliste enda poolt kohtule esitatud hilisemaid seisukohti, tuleb esitatud menetluste liitmise taotlus jätta rahuldamata. Mõlemas menetluses on lahendatud tsiviilasju juhindudes poolte erinevatest taotlustest, näiteks on tsiviilasjas 2-07-6764 kohaldatud hagi tagamist ning käesoleval juhul on tsiviilasja nr 2-07-6764 menetlus peatatud kuni tsiviilasjas 2-08-914 menetluse lõppemiseni, mistõttu ei ole kohtu hinnangul otstarbekas liita käesolevaid menetlusi ning lahendada kõiki poolte taotlusi ühe määrusega. Ka ei ole menetluse liitmise vajalikkust põhistavaid seisukohti välja toodud esitatud taotluses. Küll aga leiab kohus, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest tulenevalt TsMS § 432. Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 sätetest on pooled leppinud kokku käesolevale määrusele kompromissi kinnitamise osas edasikaebetähtaja lühendamises kolme päevani. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Rein Pokk Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.