Ehitus Service OÜ hagi Interfor Group OÜ ja Martin Gasman ́i vastu solidaarselt võlgnevuse välja mõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.12.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ehitus Service OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Ehitus Service OÜ (registrikood 10636638, asukoht Peterburi tee 64 Tallinnas), lepinguline esindaja Jürgen Kirsis
Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav ja Tiit
Vastustaja Interfor Group OÜ (registrikood 10981683, asukoht Koskla t 2-30 Tallinnas), seadusjärgne esindaja Martin Gasman Vastustaja Martin Gasman (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xx-xx xxxxxxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 03.12.2008 otsus Ehitus Service OÜ hagis Interfor Group OÜ ja Martin Gasman ́i vastu solidaarselt võlgnevuse välja mõistmiseks jätta muutmata ja Ehitus Service OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta Ehitus Service OÜ kanda.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.23.04.2008 esitas Ehitus Service OÜ (edaspidi hageja, apellant) hagi Harju Maakohtusse Interfor Group OÜ (edaspidi kostja I, vastustaja) ja Martin Gasman ́i (edaspidi kostja II, vastustaja) vastu viivise suuruses 4500.77 krooni ja sissenõudekulude suuruses 4078.62 krooni väljamõistmiseks.
2.Hageja ja Interfor Group OÜ vahel sõlmiti 12.12.2006 krediiditingimustega müügileping nr 2939. Lepingu oluliseks osaks olid hageja krediiditingimustega müügilepingu üldtingimused. Leping reguleeris kauba tellimist hagejalt ning selle eest maksmist. Lepingu p 4.2 sätestas hageja õiguse nõuda viivist 0,15 % päevas arvesaatelehest tuleneva makse tähtaegselt tasumata jätmise eest iga viivitatud päeva eest kuni faktilise tasumiseni. Lepingu p-s 6.2 kohustus kostja maksetähtaja ületamisel tasuma hagejale viivitatud summa sissenõudmiseks hageja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud kulutused, kui hageja vastava nõude esitab.
3.Hageja ja M.Gasman sõlmisid 30.05.2007 käenduslepingu, mille p 1.1 kohaselt kohustus kostja hageja ees vastutama 12.12.2006 krediiditingimustega müügilepingust nr 2939 ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest solidaarselt Interfor Group OÜ-ga, kuid mitte suuremas ulatuses kui 150 000.00 krooni.
4.Kostja I jättis tähtaegselt tasumata hageja poolt väljastatud arved nr 2071110472 summas 32 884.91 krooni maksetähtajaga 17.09.2007, nr 2071161452 summas 2092.84 krooni maksetähtajaga 27.09.2007 ja nr 2071235975 summas 11 654.54 krooni maksetähtajaga 18.10.2007. Kuna kostja I arveid ei tasunud, esitas hageja nõuded sissenõudmiseks Attend Õigusbüroo OÜ-le. Selle peale tasus kostja põhivõlgnevuse, kuid sissenõudekulusid ja viivist ei tasunud. 29.11.2007 seisuga oli viivise summa 4500.77 krooni. Samuti esitas hageja kostjale I arve nr 2007490208, millest osa, summa 4078.62 krooni, oli võlgnevuse sissenõudmise teenuse tasu. Attend Õigusbüroo OÜ nõudis kostjatelt ka viivise ja sissenõudekulude maksmist, kuid viimased seda ei teinud.
Kostjate vastuväited
5.Kostjad hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei teinud hageja võimalikuks arvete tasumist, olles sisuliselt vastuvõtuviivituses. Nimelt ei toimetanud hageja arveid kostjale I nõuetekohaselt – hoolimata kostja I korduvatest nõudmistest andsid hageja esindajad arved üle objektil väidetavalt kauba vastu võtnud isikutele, kes ei olnud kostja poolt volitatud ei kaupu ega arveid vastu võtma.
6.Objektidel olid mitmete firmade töötajad, kes võisid näidata, kuhu kaup maha panna, kuid kellel ei olnud volitust arveid vastu võtta ning kes pahatihti arveid kostjani I ei toimetanud. Selleks, et arvet tasuda, tuleb see toimetada arve saajani, hageja seda ei teinud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 119 lg 2 järgi vastutab võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Arvestades kostja I poolt erinevate kaupade ja teenuste tellimise mahtu erinevatelt ettevõtjatelt, ei ole mõistlik eeldada, et kostja I oleks arvete esitamist pidanud ise jälgima ja tegema hagejale selle kohta päringuid.
7.Hageja ei ole tõendanud kellele ja millal ta arved on üle andnud. Hagimaterjalidega on tõendatud üksnes see, et hiljemalt 29.11.2007 sai kostja I arved kätte ja kuivõrd kogusumma tuli kostjale mõnevõrra ootamatult, siis palus ta tasumise tähtaja pikendust. Alles märgitud hetkest saadik oleks hagejal olnud alus viiviste nõudmiseks. Samas nähtub lisatud viiviste arvestusest, et hageja on viiviseid arvestanud kuni 29.11.2007 – hilisemalt pole hageja enam viiviseid nõudnud ning käesoleval hetkel ei saa hageja enam neid ka nõuda. Kuni 29.11.2007 oli hageja ise vastuvõtuviivituses, millest tulenevalt ja juhindudes VÕS §-st 119 ei ole kostjad märgitust eelneval perioodil viiviste eest vastutavad.
8.Enne 29.11.2007 ei olnud kostjal I võimalik arveid tasuda hageja vastuvõtuviivituse tõttu, mistõttu ei ole kostjad andnud hagejale alust pöörduda kolmandate isikute poole võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlast ja arvete suurusest said kostjad teada Attend Õigusbüroo OÜ vahendusel, kuivõrd kostja endine juhatuse liige Meelis Eesoja suhtles vastava probleemiga seoses e-kirja aadressil xxxxxxxxxxxxx.xx. Seega oli hageja oma hooletusest tulenevalt ise vastuvõtuviivituses ja ilma ise mõistlikult asju ajamata andis „võla” menetlemiseks Attend Õigusbüroo OÜ-le. Kostjatesse ei puutu Attend Õigusbüroo OÜ ja hageja vahelised suhted ja arveldused. Attend Õigusbüroo OÜ ja hageja ei saa omavaheliste toimingutega tekitada kohustusi kostjatele. Hagiavaldusest ei nähtu, millisest VÕS §-s 3 toodud alustest on kostjatel tekkinud hageja ees selline võlasuhe, mille alusel saaks hageja nõuda sissenõudekulude summas 4078.62 krooni hüvitamist. Hageja on vabatahtlikult vastava summa tasunud Attend Õigusbüroo OÜ-le – kostjad ei ole seda otsust mõjutanud ega oma tegudega selleks põhjust andnud. Kostjad ei ole tekitanud hagejale mingit kahju, et hageja võiks vastava summa väljanõudmisel tugineda näiteks VÕS § 128 lg-le 3. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks ise püüdnud probleemi lahendada ning kuna see ei olnud tulemusrikas, siis pöördus õigusabi saamiseks Attend Õigusbüroo OÜ poole.
9.Kuivõrd hageja nõue on täies ulatuses alusetu, ei saa vastavaid nõudeid mitte üheski osas esitada ka solidaarselt M. Gasmani vastu. Esimese astme kohtu otsus
10.03.12.2008 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja esitanud kostjate vastu nõude krediiditingimustega müügilepingu ja käenduslepingu alusel müügilepingust tulenevate kohustuste tähtaegselt täitmata jätmisega seoses viiviste ja võla
sissenõudekulude solidaarselt väljamõistmiseks. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Eeltoodust tulenevalt on hagi rahuldamise eelduseks, et kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud ja rikkumist ei ole põhjustanud hageja enda käitumine.
12.Vaidlust ei ole selles, et arvetel näidatud tähtaegadeks Interfor Group OÜ arveid nr 2071110472, 2071161452 ja 2071235975 ei tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja toimetas arved kostjale kätte ja tegi sellega võimalikuks arvete tähtaegse tasumise.
13.Krediiditingimustega müügilepingu p 4.1 järgi kohustus kostja tasuma kauba eest kauba vastuvõtmise päeval või müüja poolt esitatud arve- saatelehtede alusel sellel näidatud tähtpäevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vaidlust ei ole selle üle, et kauba kätteandmisel tasumist ei toimunud ning saadud kauba eest tuli seega tasuda arve - saatelehtede alusel. Kostjad ei ole vaidlustanud kauba kättesaamist, kuid väidavad, et kaup toimetati objektidele, kus töötas lisaks kostjaga või tema alltöövõtjatega mitteseotud firmade töötajaid, kes võisid näidata kauba mahalaadimise kohta, kuid kellel ei olnud volitust kaupa ega arveid vastu võtta ning kes kostjale arveid ei edastanud. Hagile lisatud arvetel puuduvad arvete koostaja, kauba väljastaja ja vastuvõtja allkirjad, hageja kinnitusel on tegemist arvete uute väljatrükkidega.
14.Esitatud arved ei tõenda kas ja kellele on need üle antud. Tõendatud ei ole, et kostjale on arved nõuetekohaselt kätte toimetatud ning kostjal oli võimalik arved tähtaegselt tasuda. Hageja leidis, et arvete saamist on Interfor Group OÜ esindaja sisuliselt kinnitanud 29.11.2007 avalduses, milles taotletakse üksnes tasumise tähtaja pikendamist ning arvete mittesaamise vastuväidet ei ole enne kohtumenetlust esitatud.
15.Suures mahus ehituskaupu tellival ettevõtjal ei pruugi ka tavapärase hoolsuse korral olla pidevat ülevaadet, millise kauba eest on tasumata, kui talle ei ole selle kohta esitatud arvet. Lisaks tuleneb hageja esitatud viivisearvestusest, et kostjal on olnud varasemate arvete tasumiseks ettemaks, mille hageja on vaidlusaluste arvete järgi tasumisele kuuluva summaga tasaarvestanud. Nii nähtub hageja raamatupidamisväljavõttest võlgnevuse suuruse ja viivise arvestuse kohta, et 21.06.2007 ja 04.07.2007 maksetähtpäevadega arved on raamatupidamises kajastatud negatiivse märgiga summadena vastavalt -5701,24 krooni ja -144,76 krooni. Lihtne liitmistehe näitab, et hagis näidatud arvetel märgitud summade koguvõlgnevus on 46 632.29 krooni, mingit ettemaksu või tasaarvestust arvetelt ei nähtu. Samas nähtub Attend Õigusbüroo OÜ arvest hagejale, et hageja on volitanud Attend Õigusbüroo OÜ-d nõudma Interfor Group OÜ-lt võlgnevust summas 40 786.29 krooni. Selle summa saab, kui hagis näidatud kolme arve summast 46 632.29 krooni lahutada hageja raamatupidamise väljavõttel miinusmärgiga näidatud summad kokku 5846.00 krooni 21.06.2007 ja 04.07.2007 arvete eest. Eelnevast saab järeldada, et üksnes kauba saamisest ei saanud kostja olla teadlik tasutava summa suurusest ja tasumise kohustusest ning arvet saamata ei olnud kostjal võimalik kohustust nõuetekohaselt täita.
16.Asjas ei oma tähtsust, kas kostja esitas hagejale enne kohtumenetlust pretensioone arvete mittesaamise kohta ja teatas VÕS § 102 kohaselt kohustuse täitmise võimatusest. Kostja ei pidanud üksnes kauba objektile toimetamise alusel olema teadlik kas ja kui suures summas on saadud kauba eest tasumata. Kohustuse täitmise takistusest saab võlgnik teatada siis, kui ta on teadlik nii kohustusest kui selle täitmise
takistusest. Olukorras, kus kostja ei olnud koostatud arvetest teadlik, ei saanud ega pidanud ta tegema hagejale järelepärimisi nendest arvetest tuleneva võimaliku võlgnevuse kohta. Eeltoodu alusel ei ole kostja VÕS §-s 102 sätestatud teatamiskohustust rikkunud.
17.Vaidlusaluste arvete tasumise tähtpäevadeks olid 17.09.2007, 27.09.2007 ja 18.10.2007. Kostjad ei ole esile toonud konkreetset kuupäeva, millal nad tegelikult arvetest teada said. Tuginedes kostja endise juhatuse liikme M. Eesoja e-kirjale, oletavad kostjad, et Interfor Group OÜ sai oma võlast ja arvete suurusest teada Attend Õigusbüroo OÜ vahendusel hiljemalt 29.11.2007. Hagejale adresseeritud M. Eesoja ekirjale lisatud 29.11.2007 kuupäevaga avalduse kohaselt taotletakse hagis nimetatud arvete tasumise tähtpäeva pikendamist kuni 07.12.2007. Hageja kinnitas, et arved tasuti avalduse saatmise päeval või sellele järgneval päeval, igal juhul oli võlgnevus laekunud enne Attend Õigusbüroo OÜ poolt võlgnevuse sissenõudmise eest 04.12.2007 arve esitamist. Sellest saab järeldada, et kostja täitis kohustuse viivitamatult pärast seda, kui sai kohustusest teada. See kinnitab omakorda asjaolu, et kostjale ei olnud arveid varem kätte toimetatud.
18.Kostjal ei olnud hagejast tulenevatel põhjustel võimalik oma kohustusi tähtaegselt täita. VÕS § 119 lg 1 kohaselt võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tulenevast asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajaliku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuste rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 119 lg 2). Eelnevast tulenevalt vastutab võlgnik oma kohustuste süülise rikkumise korral ka siis, kui võlausaldaja on vastuvõtuviivituses. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). Süü tõendamise kohustus lasub poolel, kes sellele tugineb. Hageja ei ole tõendanud, et kostja süüliselt (tahtlikult või raske hooletuse tõttu) jättis arved tähtaegselt maksmata. Kostja tahtliku või raske hooletuse tõttu kohustuse rikkumist ei saa järeldada ka võlgnevuse tekkimise ja tasumise asjaoludest, sh asjaolust, et kostja kauba saamise järel hagejale ei teatanud, et ta ei ole arveid saanud. Kuna hageja ei toimetanud kostjale arveid kätte, siis vastavalt VÕS § 119 lg-le 1 oli hageja vastuvõtuviivituses ning kostja ei vastuta arvete tasumisega viivitamise eest.
19.Tõendamata on hageja väide, et ta on kostjale enne kohtumenetlust esitanud viiviste tasumise nõude. Hageja väide, et Attend Õigusbüroo OÜ esitas kostjale koos arvete tasumise nõudega ka viiviste ja menetluskulude tasumise nõude, on samuti paljasõnaline. Hagile lisatud arvetes puuduvad igasugused viited viivistele. Samuti ei nähtu Attend Õigusbüroo OÜ arvest, et Attend Õigusbüroo OÜ oleks hagejale osutanud ka viivise sissenõudmise teenust, tasu on nõutud üksnes võlgnevuse 40 786.29 krooni sissenõudmise eest. Attend Õigusbüroo OÜ poolt kostjale saadetud võimalikke nõudekirju ei ole hagile lisatud. Kuid seetõttu ei ole hageja kaotanud õigust viiviseid nõuda. Krediiditingimustega müügilepingu üldtingimuste p 4.2 viimase lause kohaselt viivise sissenõudmisest teatamisega viivitamine ei too kaasa viivise nõudeõiguse lõppemist. Hagejal oleks õigus viiviseid nõuda eeldusel, et kostja on kohustust rikkunud ja vastutab selle eest.
20.Hageja ei ole esile toonud, et andis kostjale võlgnevuse täitmiseks VÕS § 114 lg 1 alusel täiendava tähtaja. Samuti ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hageja
tuletas kostjale täitmata kohustust meelde enne võla sissenõudmiseks kolmanda isiku poole pöördumist. Võttes arvesse arvetel märgitud tasumise tähtpäevi ning seda, et kostja tasus võla hiljemalt 04.12.2007, ei ole kostja oma tegevusega andnud hagejale põhjust võlgnevuse sissenõudmiseks kolmanda isiku poole pöörduda. Võlgnevuse tasumise saavutamiseks piisanuks kostjale meeldetuletuse saatmisest.
21.VÕS § 115 lg 1 järgi on võla sissenõudmiseks kasutatud õigusabi kulu käsitatav kahjuna, mida hageja kandis seoses kostja poolt kohustuste rikkumisega. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna kostja ei vastuta kohustuse rikkumise eest, ei vastuta ta ka võla sissenõudmisega hageja poolt põhjendamatult tehtud kulutuste hüvitamise eest.
22.Kuna põhivõlgnik ei vastuta viiviste ja sissenõudekulude tasumise eest, siis ei ole sellist kohustust ka põhivõlgniku kohustuste täitmist käendanud M. Gasmanil. Apellatsioonkaebus
23.Ehitus Service OÜ palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ning uue otsusega hagi täies ulatuses rahuldada.
24.Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus vääralt hinnanud hageja esitatud dokumentaalseid tõendeid. 30.11.2007 taotlesid kostjad täiendavat aega arvete tasumiseks, mitte aga ei saanud nimetatud kuupäeval teada hageja nõuetest nende vastu. Vastavalt sõlmitud müügilepingu nr 2939 p-le 4.2 on hagejal õigus nõuda viivist arve-saatelehe alusel tuleneva makse tähtaegselt tasumata jätmise iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni faktilise tasumiseni.
25.Vaidlust ei ole selles, et kostja on kauba kätte saanud, kuid ei ole saanud arveid. Samuti ei vaielnud kostjad vastu sellele, et hageja nendelt viivist ja sissenõudekulu nõuab. Seda kinnitab kostja juhatuse liikme M. Eesoja 30.11.2007 e-kirjaga saadetud avaldus, milles ta taotleb arvete tasumise tähtaja pikendamist kuni 07.12.2007. Ei kirjas ega ka avalduses ei ole sõnagi sellest, et kostja ei ole arveid saanud õigeaegselt.
26.Kostjad ei ole hagejat teavitanud asjaolust, et nad pole arveid õigeaegselt kätte saanud. Juhul, kui arved on esitatud valele isikule ja need jõuavad adressaadini hilinemisega, võetakse kontakti arved esitanud isikuga ning selgitatakse olukorda, sh nõutakse arvete ümbertegemist. Kuna kostjad ei ole teavitanud arvete hilinemisega kättesaamisest hagejat, on hageja viivisenõue igati põhjendatud.
27.Poolte vahel sõlmitud müügilepingu p 6.2 sätestab, et maksetähtaja ületamisel tasub kostja viivitatud summa sissenõudmisega hageja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud kulutused, kui hageja vastava nõude esitab. Hageja on tõendanud oma kulutusi sissenõudekuludele Attend Õigusbüroo OÜ arvega, millest üks osa, 4078.62 krooni, on tasutud võlgnevuse sissenõudmise teenuse eest Interfor Group OÜ-lt. Esitatud on ka maksekorraldus, mille alusel hageja on arve tasunud. Vastustajate seisukoht
28.Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda
neid. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võttis ringkonnakohus kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
30.Esmalt kontrollib ringkonnakohus otsust viivist puudutavas osas ja nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et ta esitas võlgnikule vaidlusalused arved sellisel viisil ja ajal, et kostjal oli võimalik need tähtaegselt tasuda või et need olid üldse esitatud enne 29.11.2007. Nimetatud asjaolust aga sõltub, kas võlgnik on kohustatud viivist maksma või mitte. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-5-08 14.03.2008 selgitanud, et kui võlausaldaja ei tõenda arvete esitamist, ei ole tal ka lepingu järgi alust isikult maksmisega viivitamise tõttu viivist nõuda. Ainsaks tõendiks, milline tõendab vaidlusaluse kolme arve kättesaamist kostja poolt, on kostja tolleaegse juhatuse liikme M.Eesoja e-kiri 30.11.2007 hageja esindajale (t lk 16), mille lisast nähtub, et vähemalt eelmisel päeval, see oli 29.11.2007, olid arved kostja juhatuse liikmel olemas. Küll aga ei nähtu ei e-kirjast ega selle lisast, et arved olid esitatud enne neil märgitud maksetähtaegasid, see tähendab arve nr 2071110472 enne 17.09.2007, arve nr 2071161452 enne 27.09.2007 ja arve nr 2071235975 enne 18.10.2007. Nimelt neist arvetele märgitud maksetähtaegadest alates arvestab hageja viivist (viivise arvestus t lk 6).
31.Õige on apellandi väide, et ei 30.11.2007 e-kirjas ega selle lisas ei ole kostja kirjutanud sõnagi sellest, et ta ei ole saanud arveid õigeaegselt. Samas see asjaolu iseenesest ei tõenda, et ta oleks need saanud õigeaegselt või hilinemisega, kuid enne 29.11.2007. Kostjate väite kohaselt saadigi arved alles 29.11.2007 ja hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja ei ole ei hagiavalduses, kohtukõne teesides ega apellatsioonkaebuses toonud esile ühtegi konkreetset isikut, kuupäeva, kohta vmt ega selgitanud, kes, millal ja kellele vaidlusalused arved üle andis. 29.11.2007 esitas kostja I aga avalduse maksetähtaja pikendamiseks kuni 07.12.2007 kõigi kolme arve osas. Puudub vaidlus, et selle aja jooksul arved ka tasuti.
32.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu põhjendustega, millede alusel jäeti rahuldamata hageja nõue võlgnevuse sissenõudekulude hüvitamiseks. Õige on apellandi väide, et poolte suhete aluseks oleva müügilepingu üldtingimuste p-s 6.2 oli kokku lepitud, et maksetähtaja ületamisel ostja poolt tasub ostja müüjale viivitatud summa sissenõudmisega müüja poolt tehtud dokumentaalselt tõestatud kulutused, kui müüja esitab vastavasisulise nõude. Hageja esitas kostjatele tasumiseks Attend Õigusbüroo arve, kust nähtub, et hageja peab tasuma nimetatud õigusbüroole tasu võlgnevuse suuruses 40 786.29 krooni sissenõudmise eest kostjalt I. Seega saab selle kulutuse näol olla tegemist otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes (kohtueelne õigusabikulu). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-79-08 05.11.2008 asunud seisukohale, et sellise kahju hüvitamise nõue on põhimõtteliselt võimalik, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Käesolevas asjas on maakohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et kostja I poolt toimunud kohustuse rikkumine oli põhjustatud hagejast endast tulenevast asjaolust ehk sellest, et hageja ei toimetanud arveid kostjale I kätte õigeaegselt. Seega ei või vastavalt VÕS § 101 lg-le 3 hageja tugineda kostjate poolt kohustuse rikkumisele ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid, millede hulka kuulub ka kahju hüvitamise nõudmine.
33.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt kaebuse esitaja kanda.
Tiit Kollom
Ande Tänav
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.