Tsiviilasja number
2-08-15472
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
03.detsembril 2008.a. kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
ES OÜ hagi OÜIG ja M G vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks Hageja: ES OÜ (registrikood xxx asukoht xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja: J Kirsis (Attend Õigusbüroo OÜ, Kaupmehe 6-41, 10114 Tallinn) Kostja I: OÜIG(registrikood xxx asukoht xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige M G Kostja II: M G (isikukood xxx, elukoht xxx)
Hgai läbi vaadatud kohtuistungil
21.11.2008
Kohtuistungil osales
Hageja esindaja J. Kirsis
23.04.2008 kohtule esitatud hagi kohaselt hageja ja kostja I vahel sõlmiti 12.12.2006 krediiditingimustega müügileping . Lepingu oluliseks osaks oli ES OÜ krediiditingimustega müügilepingu üldtingimused. Leping reguleeris kauba tellimist hagejalt ning selle eest maksmise tingimusi. Lepingu punkt 4.2. sätestas hageja õiguse nõuda viivist 0,15 % päevas arvesaatelehest tuleneva makse tähtaegselt tasumata jätmise eest iga viivitatud päeva eest kuni faktilise tasumiseni. Lepingu punktis 6.2. kohustus kostja 1 maksetähtaja ületamisel tasuma hagejale viivitatud summa sissenõudmiseks hageja poolt tehtud, dokumentaalselt tõendatud kulutused, kui hageja vastava nõude esitab. Hageja ja kostja II sõlmisid 30.05.2007 käenduslepingu, mille punkti 1.1. kohaselt kohustus kostja II hageja ees vastutama hageja ja kostja I vahel 12.12.2006 sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest solidaarselt kostjaga I, kuid mitte suuremas ulatuses, kui 150 000 krooni. Kostja I jättis tähtaegselt tasumata ES OÜ poolt väljastatud arved nr 2071110472 summas 32 884,91 krooni maksetähtajaga 17.09.2007, nr 2071161452 summas 2092,84 krooni maksetähtajaga 77.09.2007 ja nr 2071235975 summas 11 654,54 krooni maksetähtajaga 18.10.2007. Kuna kostja I arveid tasunud, esitas hageja nõuded sissenõudmiseks Attend Õigusbüroo OÜ-le. Selle peale kostja I tasus põhisummad, kuid sissenõude kulusid ja viivist ei tasunud. 29.11.2007 seisuga oli viiviste summa 4500,77 krooni. Samuti esitas hageja kostjale I arve nr 2007490208, millest osa, summa 4078,62 krooni oli võlgnevuse sissenõudmise teenuse tasu. Attend Õigusbüroo OÜ nõudis kostjatelt ka viivise ja sissenõudekulude maksmist, kuid viimased seda ei teinud. Hageja taotleb hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivised 4500,77 krooni ja võlgnevuse sissenõudmise kulud 4078,62 krooni.
01.08.2008 esitasid kostjad ühise kirjaliku vastuse hagile, milles nad hagi ei tunnista. Kostja I leiab, et hageja ise algselt ei teinud võimalikuks arvete tasumist, olles sisuliselt vastuvõtuviivituses. Nimelt ei toimetanud hageja kauba eest arveid kostjale nõuetekohaselt – hoolimata kostja korduvatest nõudmistest andsid hageja esindajad arved üle objektil väidetavalt kauba vastu võtnud isikutele, kes ei olnud kostja poolt volitatud ei kaupu ega arveid vastu võtma. Õnnekombel jõudsid kõik kaubad siiski selleks ettenähtud kohta, kuid arved antud juhul mitte. Objektidel oli mitmete firmade töötajaid, kes võisid näidata, kuhu kaup maha panna, kuid kellel ei olnud volitust arveid vastu võtta ning kes pahatihti arveid kostjani ei toimetanud. Selleks, et arvet tasuda, tuleb see toimetada arve saajani, hageja seda ei teinud. VÕS § 119 lg 2 järgit võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Arvestades kostja poolt erinevate kaupade ja teenuste tellimise mahtu erinevatelt ettevõtjatelt, ei ole mõistlik eeldada, et kostja oleks arvete esitamist pidanud ise jälgima ja tegema hagejale selle kohta päringuid. Lisaks ei ole hageja tõendanud, kellele ja millal ta arved on üle andnud. Hagimaterjalidega on tõendatud üksnes see, et hiljemalt 29.11.2007 sai kostja arved kätte ja kuivõrd kogusumma tuli kostjale mõnevõrra ootamatult, siis palus hageja tähtaja pikendust. Alles märgitud hetkest saadik oleks hagejal olnud juriidiline alus viiviste nõudmiseks. Samas nähtub lisatud viiviste arvestusest, et hageja on viiviseid arvestanud kuni 29.11. 2007 – hilisemalt pole hageja enam viiviseid nõudnud ning käesoleval hetkel ei saa hageja enam neid ka nõuda. Kuni 29.11.2007 oli hageja ise vastuvõtuviivituses, millest tulenevalt ja juhindudes VÕS § 119 ei ole kostja märgitust eelneval perioodil viiviste eest vastutav.
Enne 29.11.2007 ei olnud kostjal võimalik arveid tasuda hageja vastuvõtuviivituse tõttu, mistõttu ei ole kostja andnud hagejale alust pöörduda kolmandate isikute poole võlgnevuse sissenõudmiseks. Veelgi enam – oma võlast ja arvete suurusest sai kostja üldse teada ilmselt Attend Õigusbüroo OÜ vahendusel kuivõrd kostja endine juhatuse liige ME on suhelnud vastava probleemiga seoses e-kirja aadressil [email protected]. Seega oli hageja oma hooletusest tulenevalt ise vastuvõtuviivituses ja ilma ise mõistlikult asju ajamata andis vastava „võla” menetlemiseks Attend Õigusbüroo OÜ-le. Kostja osundab, et temasse ei puutu Attend Õigusbüroo OÜ ja hageja vahelised suhted ja arveldused. Attend Õigusbüroo OÜ ja hageja ei saa omavaheliste toimingutega tekitada kohustusi kostjale. Hagiavaldusest ei nähtu, millisest VÕS § 3 toodud alustest on kostjal tekkinud hageja ees võlasuhe, mille alusel saaks hageja nõuda sissenõude kulude summas 4078,62 krooni hüvitamist. Hageja on vabatahtlikult vastava summa tasunud Attend Õigusbüroo OÜ-le – kostja ei ole eeltoodust nähtuvalt märgitud otsust mõjutanud ega oma tegudega selleks põhjust andnud. Kostja ei ole tekitanud hagejale mingit kahju, et hageja võiks vastava summa väljanõudmisel tugineda näiteks VÕS § 128 lg 3. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks ka iseseisvalt püüdnud probleemi lahendada ja kuivõrd see ei olnud tulemusrikas, siis pöördus ta õigusabi saamiseks Attend Õigusbüroo OÜ poole. Järelikult on ka vastav nõue täies ulatuses õigusvastane ja ei põhine mitte ühelgi õigusnormil. Kostja II käendajana esitab kõik samad vastuväited, mis toodud ülalpool. Kuivõrd hageja nõue on täies ulatuses alusetu, ei saa vastavaid nõudeid mitte üheski osas esitada ka kostja II vastu. Kostjad paluvad jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21.11.2008 kohtuistungist kostja II M. G , kes on ühtlasi kostja I juhatuse liige, osa ei võtnud. M. G 09.11.2008 teatas kohtule, et jääb kirjalike vastuväidete juurde ning taotles asja arutada tema osavõtuta. Hageja kohtuistungil taotles asja arutada kostjate osavõtuta, jäi oma nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Hageja märkis, et enne kohtusse hagi esitamist on kostja I taotlenud arvete maksmise tähtaja pikendamist, kuid ei ole esitanud pretensiooni, et ei ole arveid õigeaegselt kätte saanud. Sellised vastuväited esitati esmakordselt kohtumenetluses.
müügilepingu p 4.1. järgi kohustus kostja tasuma kauba eest kauba vastuvõtmise päeval või müüja poolt esitatud arve- saatelehtede alusel arve-saatelehel näidatud tähtpäevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vaidlust ei ole selle üle, et kauba kätteandmisel tasumist ei toimunud ning saadud kauba eest tuli seega tasuda arve - saatelehtede alusel. Kostjad ei ole vaidlustanud kauba kättesaamist, kuid väidavad, et kaup toimetati objektidele, kus töötas ka kostjaga I või tema alltöövõtjatega mitteseotud firmade töötajaid, kes võisid näidata kauba mahalaadimise kohta, kuid kellel ei olnud volitust kaupa ega arveid vastu võtta ning kes ei edastanud arveid kostjale I. Hagile lisatud arvetel puuduvad arvete koostaja, kauba väljastaja ja vastuvõtja allkirjad, hageja kinnitusel on tegemist arvete uute väljatrükkidega. Kohus leiab, et esitatud arved ei tõenda, kas ja kellele on arved üle antud. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et esitatud tõendid tõendavad, et kostjale on arved nõuetekohaselt kätte toimetatud ning kostjal oli võimalik arved tähtaegselt tasuda. Kohus juhtis arvete kättetoimetamise tõendamise vajadusele hageja esindaja tähelepanu kohtuistungil, kuid hageja leidis, et arvete saamist on kostja I esindaja sisuliselt kinnitanud 29.11.2007 avalduses, milles taotletakse üksnes tasumise tähtaja pikendamist ning arvete mittesaamise vastuväidet ei ole enne kohtumenetlust kostja I esitanud.
seda, kui sai kohustusest teada. See kinnitab omakorda asjaolu, et kostjale I ei olnud arveid varem kätte toimetatud.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.