Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-05-24679
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
04.05.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13 Liili Lauri
Kohtuasi
OÜ VH hagi RK vastu nõudes 12.03.2009
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Istungil viibinud isikud Resolutsioon
11 162.26 krooni
Hageja: OÜ VH, registrikood XXX, asukoht XXX Esindaja Angelina A Kostja: RK, isikukood XXX, elukoht XXX Esindaja Raul Sillandi Hageja esindaja Angelina Kostja esindaja Raul S Jätta OÜ VH hagi RK vastu 11 162.26 krooni nõudes rahuldamata
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse nõuded. 27.06.2005 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja eluruumide erastamise kohustatud subjekt ning AS E õigusjärglane. Hageja andmete kohaselt oli kostja korteri asukohaga XXX omanik. XXXkorteris on tekkinud võlgnevus ajavahemikul 01.01.1999 kuni 31.05.2001. Hageja on kandnud kulutusi elamu ja selle ümbruse hoolduseks ning remondiks eesmärgiga säilitada elamu kasutamiskõlblik seisukord ja tagada elamu ümbruse korrashoid. Hoolduse raames on hageja taganud ehituskonstruktsioonde, elamu osade, elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteeemide regulaarse järelevalve ja teenindamise. Tegemist on hageja
majandamiskuludega, mis tuleb hüvitada korteriomanikel arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, hageja on vahendanud korteriomanikele sh kostjale vajalikke kommunaalteenuseid nagu küte, vesi, kanalisatsiooni kulu, elekter, soojusenergia, prügivedu. Poolte vahel puudus kokkulepe kirjalikult sõlmituna haldus ja hoolduskulude hüvitamiseks, kuid kostja on korteriomanikuna tarbinud talle hageja poolt osutatavaid teenuseid. Pooltevahelise kirjaliku kokkuleppe puudumine ei välista hageja kohustusi korraldada elamu haldamist ega anna õigust kostjal säästa oma vara jättes temale osutatud ja vahendatud teenuste eest tasumata. Kostja on alusetult tarbinud kommunaalteenuseid hageja arvel ja rikastunud. Hageja on kostjale igakuiselt esitanud arveid haldus ja hoolduskulude eest, samuti kommunaalteenuste eest, mida tasutud ei ole. Vastavalt raamatupidamise arvetusele on võlgnevus seisuga 27.06.2005 aasta 11 162.26 krooni. Hageja tugineb eluruumide erastamise seaduse § - le 15 ` lg 1 ning AÕS § - le 75 lg 1 ja KOS § 10 lg 3, § 12 lg 1. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 11 162.26 krooni ja menetluskulud tasutud riigilõivu osas 1050 krooni. Menetluse käik. Hageja esitas oma nõude VE vastu, kes esitas 20.12.2005 kaja tagaseljaotsusele ja väitis, et elas seal korteris ajutiselt 19.01.1999 kuni detsembrini 1999 ja tasus regulaarselt talle esitatud arveid. Ta ei ole kunagi olnud selle korteri omanik, eluruumi vabastas 01.11.1999. 29.03.2006 esitas hageja taotluse hagiavalduses märgitud esialgse kostja asendamiseks paludes kaasata kostjana RK. Esitatu kohaselt on kostja VK pärija korteri XXX, Tallinn suhtes kuni 25.05.2001. Võla tekkimise ajal oli korteriomanik SO, kes suri ja kelle pärijaks oli VK, kes suri XXX. Pärandi, sh korteri XXX, vastuvõtmiseks, on avalduse esitanud kostja RK, mille kohta avati 01.06.2001 pärimisregistris toimik. Harju Maakohtu 04.04.2006 määrusega on asendatud kostja ja nõue loetud esitatuks RKi vastu. 05.03.2007 on kohus jätnud menetluse peatamata, esitatud taotluses taotles kostja peatamist seoses hagi esitamisega OS ja MV vastu vara õigusliku alusta kasutamise tulemusena saadu hariliku väärtuse hüvitamise nõudes 250 000 krooni ulatuses. Pooled üritasid menetluse vältel saavutada kompromissi, milleks kohus aega andis, mis aga ei õnnestunud (tlk 158, 160,166) . Kostja vastuväited. Hagejal tuleb omanikuvastutusele tuginedes tõendada, et kostja on vaidlusaluse korteri omanik, kinnistusraamatu järgi on korteri omanik SG. AÕS § 68 lg3 kohaselt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. Arhiiviteatis ei kinnita omandiõigust, vaid müügileping või õiguslikku tähendust omav registri kanne. Harju Maakohtu pärimisregistri teatise kohaselt SO testamenti või pärimislepingut teinud ei ole, V. K on korteri võõrandanud A. O 25.05.2001, mis on aga võimatu, sest VK suri poolteist kuud varem 10.04.2001. Omandiõiguse üleminek ei ole tõendatud ei VK ega RK . 13.04.2006 täiendas kostja vastuväiteid, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud teenuste osutamist ning hind teenuse hind ületab turuhinda. Hageja ei ole tõendanud, kellel ta arved esitas. Hageja soovib kohaldada hagi aegumist. VÕS RakS § 9 lg 2 kohaselt kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt arvestatakse
TsÜS ja VÕS sätestatud aegumistähtaegu alates 01.07.2002. Võlgnevus on tekkinud 01.12.199931.05.2001, seega arvestatakse aegumistähtaega alates 01.07.2002, kostja vastu algatati menetlus alles 04.04.2006, mis on aga kolm aastat ja üheksa kuud, kostja keeldub TsÜS § 142 lg 1 alusel kohustuse täitmisest. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Eluruumi, mille suhtes on esitatud vaidlusalune võlgnevuse nõue on erastanud SO 14.06.1999. Kohtule on esitatud OÜ VH raamatupidamise õiend korteri asukohaga XXX hooldustasude ja kommunaalmaksete tasumise kohta ajavahemikul 01.01.1999 kuni 31.05.2001 ( tlk 10, 11), millest nähtub üheselt, et arvestatud on kokku 16 217.66 krooni, tasutud on 5055.40 krooni, võlgnevus on 11 162.26 krooni. Hageja on rahalises nõudes arvestanud kulutusi hoolduse, remondi, prügiveo, halduskulude eest, ning maamaksu, vee- ja kanalisatsooni ja kütte eest (tlk 53, 54,55). Vaidlusalune periood on hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt 01.12.1999 kuni 31.05.2001. Hageja on esitanud 02.09.1999 teeninduslepingu, teenustasude kinnitused, lepingu soojaenergiaga varustamiseks, veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste kasutamise lepingud ( tlk 112-138). Pärandvara üleminekul kehtinud Pärimisseaduse § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja kõigi võlgade tasumiseks ning ei ole tehtud pärandi inventuuri ega pärandvara eraldatud, on pärija kohustatud tasuma pärandaja võlad ka oma vara arvel. Harju Maakohtu pärimisregistri teatise nr 2498/PR kohaselt ( tlk 46) on avatud pärimisasja toimik 4085-01 RKi avalduse alusel 10.04.2001 surnud VK pärimisasjas. Pärimisteade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.03.2001 SOi asjas ja 14.06.2001 VK pärimisasjas. Vaidlusaluse korteri osas on tehtud järelepärimine Tallinna Linnaarhiivi 28.02.2006 ( tlk 52), sealse inventariseerimistoimiku andmete järgi on 21.05.2001 testamendijärgse pärimistunnistuse alusel SO pärandvara üle läinud pärijale VK . VK on surnud 10.04.2001 (tlk 77), mida kinnitab surmatunnistus. RK on esitanud pärandi vastuvõtu avalduse 01.06.2006 ( tlk 82). TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks
tähtsad asjaolud. Vaidlusaluse korteri suhtes on ka selgunud, et 25.05.2001 on selle korteri osas sõlmitud leping, kus VK on korteri müünud Anni Ojaverele ning 15.06.2001 sõlmitud lepinguga Anni Ojavere müünud korteri Vasara 22B – 19 Regina Tilgale. 24.10.2001 aga Regina Tilk omakorda võõrandanud OS. Kostja on leidnud, need tehingud ei ole õiguspärased ning vaidlustanud ( tlk 80, 91, 93-102). Kostja on esitanud nõude MV ja OS vastu rahalises nõudes tekitatud kahju hüvitamiseks. Tsiviilasjas 2-07- 2663 on sõlmitud kompromiss ja menetlus lõpetatud. Kohtuistungil asja sisulise arutamise käigus ei vaidlustanud kostja asjaolu, et pärand vastu võeti, kuid jäi aegumise vastuväite juurde. Kostja esitas aegumise vastuväite 13.04.2006 ( tlk 79), hageja hinnangul nõue ei ole aegunud. Kohtu hinnangul on nõue aegunud, mis toob kaasa hagi rahuldamata jätmise. Kohus leiab, et kostja seisukoht on põhjendatud, et määrav on, mil hagi esitati kostja RK vastu ning käesoleva juhul ei oma tähtsust, et see oli esitatud kohtusse kostja VE vastu 28.06.2005. RK ei ole viimase õigusjärglane, sisuliselt esitati hagi osaliselt uutel asjaoludel uue kostja vastu samas nõudes. Vaidlust ei ole, et hagetav nõue on tekkinud ajavahemikul 01.01.1999 kuni 31.05.2001 ning tegemist on perioodiliste maksetega, ning hagi aluseks on alusetu rikastumise nõue. Vastavalt võlaõigusseaduse , tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § - le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002.a. kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul kohaldub võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 teine lõige, mil kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS- s või VÕS – s sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kolmanda lõike kohaselt kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui TsÜS – s või VÕS – s sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust. Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates võlgniku alusetu rikastumise hetkest, esitatud hagiavalduse kohaselt oli selleks 31.05.2001. Varasemalt 31.05.2001 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli üldine hagi aegumistähtaeg 10 aastat, alates 1. 07.2002. a kehtiva TsÜS § 151 lg 1 järgne aegumistähtaeg on kolm aastat. Harju Maakohtule (endine Tallinna Linnakohus) on hagi esitanud kostja vastu 30.03.2006.a. Kuivõrd hagi on esitatud alles 30.03.2006.a. ning kohaldamisele kuulub VÕSRS § 9 lg 2 ja kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsÜS § 113 lg 1, lõppes hagi esitamise tähtaeg käesolevas alusetu rikastumise nõudes 01.07.2005.a. Riigikohus on lahendis 3-2-1-33-07 märkinud, et VÕSRS § 9 ei saa ühegi lõike järgi aegumistähtaegade pikkuste võrdlemisel kohaldada TsÜS § 151 lõiget 2, mille kohaselt aeguvad alusetust rikastumisest tulenevad nõuded hiljemalt 10 aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Varasemad õigusaktid ei sätestanud sellist liiki hagi aegumist ning seega puudub asjakohane võrdlemisalus.
TsÜS § 143 kohaselt kohaldab kohus aegumist ainult huvitatud poole nõudel. Kui hagi esitatakse pärast aegumistähtaja möödumist (hagi aegumist) ja huvitatud pool nõuab hagi aegumise kohaldamist, jätab kohus hagi rahuldamata. Käesolevas vaidluses on aegumise argument olnud üks kostja peamisi vastuväiteid ja seega tuleb alusetust rikastumisest tulenev nõue jätta rahuldamata aegumise tõttu. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja riigilõivu kulu tuleb jätta tema enda kanda kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel. Poolte õigusabikulu tuleb lahendada kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel. Kostja ei ole menetluskulu nõuet esitanud.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.