Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-08-81884 Tsiviilasi AS SEB Panga hagi Mati Tapo vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 106 808,64 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS SEB Pank ( reg.nr 10004252, asukoht Tallinn Tornimäe 2) hageja esindaja Liivi Väärsi, kostja Mati Tapo (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxx xxxx, xxxx) Resolutsioon Välja mõista Mati Tapolt laenulepingu nr 2006031687 alusel 69 463,09 krooni ja viivis protsendina põhinõudest 65 435,46 krooni alates 02.12.2008 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Panga kasuks. Välja mõista Mati Tapolt laenulepingu nr A060001504 alusel 31 519,99 krooni ja viivis protsendina põhinõudest 29 923,18 krooni alates 24.10.2008 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Panga kasuks. Välja mõista Mati Tapolt laenulepingu nr A060024842 alusel 9643,25 krooni ja viivis protsendina põhinõudest 9000.- krooni alates 24.10.2008 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Panga kasuks. Menetluskulud jätta Mati Tapo kanda. Välja mõista Mati Tapolt 5750.- krooni riigilõivu SEB Pank AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Mati Tapo võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 28 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud 29.06.2006 sõlmisid pooled rahvusvahelise krediitkaardi lepingu nr 2006013917, mille tingimuste kohaselt hageja väljastas kostjale krediitkaardi Visa Gold krediidilimiidiga 30 000.- kr, kasutuslimiidiga 30 000.- kr kuus. Laenulimiidi summaks oli kokku lepitud 30 000.- kr ja vastavalt lepingu 1 p-le 5.1 oli kokku lepitud, et lisaks p-s 4.1 nimetatud kuu krediidilimiidile võivad konto omanik ja pank lepingus kokku leppida maksimaalse summa, mille ulatuses konto omanik ja pank lepingus kokku leppida maksimaalse summa, mille ulatuses konto omanik ja pank lepingus toodud tingimustel vormistada kaardiga tehtud toimingute summa laenuks. Vastavalt p-le 5.2 oli kokku lepitud kasutatud laenulimiidi igakuine kohustuslik tagasimakse summa miinimum 1250.- kr ja maksimum 30 000.- kr. Vastavalt lepingule 1 oli kokku lepitud, et kostja maksab intressi 16% aastas krediidilimiidi kasutatud osalt. Kostja oli kohustatud garanteerima maksepäeval debiteeritavate summade ulatuses vabade vahendite olemasolu oma kontol. Tasumisega viivitamisel leppisid pooled kokku, et kui kostja kontol ei ole piisavalt rahalisi vahendeid eelmise kuu võlgnevuse kustutamiseks, siis arvestab hageja viivist 23% aastas võlgnetavalt summalt kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Kostja intressi ega kohustuslikke tagasimakseid tähtaegselt ei teostanud alates 21.08.2008. Vastavalt lepingu 1 p-le 1.13 lepingu lõppemisel oli kostja kohustatud tagastama hagejale kasutatud krediidilimiidi osa ja tasuma muud lepingust tulenevad maksed. Vastavalt lepingu 1 p-le 9.4.4 on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingutingimuste rikkumisel leppetrahvi 1000.- kr. Seisuga 01.12.2008 võlgneb kostja hagejale krediitkaardi laenulepingu nr 2006013917 tasumata krediiti 65 435,46 kr, intress 2082,85 kr, viivist 944,78 kr, leppetrahv 1000.kr. Kokku 69 463,09 kr. 02.02.2006 sõlmisid pooled Magnet krediitkaardi lepingu nr A060001504, mille tingimuste kohaselt hageja väljastas kostjale krediitkaardi Magnet krediidilimiidiga 30 000.- kr ja lepingus oli kokku lepitud kohustuslik tagasimakse summa, milleks oli 1250.- kr. kasutatud summade tagasimaksepäev oli kostjaga kokku lepitud iga kalendrikuu 7.päev, millal tehakse intresside makseid ja kohustuslikke tagasimakseid kostja arvelduskontolt kaardikontole. Vastavalt lepingule 2 oli kokku lepitud, et kostja maksab intressi 16% aastas krediidilimiidi kasutatud osalt. Kostja oli kohustatud garanteerima maksepäeval debiteeritavate summade ulatuse vabade vahendite olemasolu oma kontol. Tasumisega viivitamisel leppisid pooled kokku, et kui kostja kontol ei ole järgneva kuu 7.kuupäevaks piisavalt rahalisi vahendeid eelmise kuu võlgnevuse kustutamiseks, siis arvestab hageja viivist SEB üldtingimuste alusel tasumata laenu summalt kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Kostja intressi ega kohustuslikke tagasimakseid tähtaegselt ei teostanud ja hageja blokeeris vastavalt lepingu 2 p-le 11.4 kaardi ühepoolselt ja algatas lepingu ülesütlemise ning hageja
lõpetas kostjaga lepingu. Vastavalt lepingu p-le 9.1 lepingu lõppemisel oli kostja kohustatud tagastama hagejale kasutatud krediidilimiidi osa ja tasuma muud lepingust tulenevad maksed. Vaatamata kostjale saadetud meeldetuletustele kostja võlga ei tasunud. Vastavalt lepingu p-le 7.4.3 on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi lepingutingimuste rikkumise eest summas 1000.- kr. Seisuga 23.10.2008 võlgneb kostja hagejale Magnet krediitkaardi lepingu nr A060001504 tasumata krediiti 29 923,18 kr, intressi 577,82 kr, viivist 18,99 kr, leppetrahvi 1000.- kr. Kokku 31 519,99 kr. 15.08.2006 sõlmisid pooled digitaalselt U-neti vahendusel arvelduslaenulepingu nr A060024842. Kostja kinnitus 400299, mille tingimuste kohaselt hageja väljastas kostjale laenu summas 9000.- kr, intressimääraga 17% aastas ja limiiditasuga 1% aastas. Vastavalt lepingu 3 p-le 5.2 kohustus kostja intressi tasuma iga kalendrikuu 10.ndal kuupäeval. Kostja alates 10.10.2008 enam lepingu alusel intressi lepingus 3 sätestatud summades ei tasunud ja panga poolt saadetud meeldetuletustele ei ole reageerinud. Vastavalt lepingu 3 p-le 13.5 on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 5% tasumata laenu summalt. Seisuga 23.10.2008 on kostja poolt arvelduslaenulepingu nr A060024842 alusel tasumata laenu põhiosa summas 9000.- kr, intress 193,25 kr, leppetrahv 450.- kr. Kokku võlgnevus 9643,25 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja Liivi Väärsi palub VÕS § 401; 397; 396 lg 1; 398 lg 1; 113; 158 alusel kostjalt välja mõista: 1) laenulepingu nr 2006031687 alusel 69 463,09 krooni ja viivis protsendina põhinõudest 65 435,46 krooni alates 02.12.2008 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Panga kasuks; 2) laenulepingu nr A060001504 alusel 31 519,99 krooni ja viivis protsendina põhinõudest 29 923,18 krooni alates 24.10.2008 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Panga kasuks; 3) laenulepingu nr A060024842 alusel 9643,25 krooni ja viivis protsendina põhinõudest 9000.- krooni alates 24.10.2008 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Panga kasuks. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 16.04.2009. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja esindaja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.