Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming sekretär Piret Landberg tõlk Jelena Zubtsova
Määruse tegemise aeg ja 29.04. 2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 koht Tsiviilasja number
2-01-45
Tsiviilasi
AS Irbis Grupp hagi AS Narva Elektrivõrk hüvitamiseks.
vastu kahju
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Irbis Grupp, ärinimi OÜ Viirma, AS Firma Esto õigusjärglane, reg.kood xxxx, asukoht Kalda 41, Narva-Jõesuu esindajad 29022, Ida-Virumaa, lepinguline esindaja volikirja alusel Emma Kakosjan, asukoht Daumani 12-60, Narva 20604, Ida-Virumaa. Kostja: AS Narva Elektrivõrk, reg.kood xxxx, asukoht Kerese 11, Narva 20309, Ida-Virumaa, esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo, OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, Tartu 51003, Tartumaa. Eelistungi Eelistungi toimumise toimumise aeg
28.04.2009.a.
Istungil osalesid
poolte esindajad
Resolutsioon:
Hagiavaldus on Narva Linnakohtule saabunud 17.04.2000.a.
Tsiviilasi kandis ka numbreid 2-1580/01, 2-1622/2000, 2-1431/02. Hagiavalduse kohaselt andis hageja 19.11.1997.a. rendilepingu alusel Kalda 41 asuva ja hageja valduses oleva vara rendile Tulundusühistule Viisarand, kes juriidilise isikuna sõlmis kostjaga iseseisva lepingu elektrienergia tarbimiseks. Kuna TÜ Viisarand lepingut ei täitnud, oli rendileping temaga lõpetatud 01.10.1998.a. Tulenevalt TÜ Viisarand võlgnevusest kostja ees, kostja lõpetas elektrienergia andmise objektile. Hageja on korduvalt palunud kostjat sõlmida elektrienergia tarbimise leping, kuid kostja on sellest keeldunud. Oma keeldumist on kostja põhjendanud sellega, et TÜ Viisarand poolt on võlgnevus kustutamata. Kostja ei ole täitnud ka poolte vahel asja kohtuliku menetluse käigus sõlmitud kokkulepet. Poolte kokkulepe oli poolte poolt allkirjastatud 19.10.1999.a., kuid kostja lülitas elektri sisse alles 06.12.1999.a. Kostja tegevusetuse tulemusena on hagejale tekkinud kahju seoses kulutustega valve korraldamiseks objektil. Hageja palub kostjalt välja mõista 248 458 krooni, mille moodustab palk valvuritele, sotsiaalmaks, transpordi rent, töötajate sõitmine töökohta ja tagasi, neile sõidupiletite tasustamine, telefonikõnede tasu ja maamaks. Hageja leiab, et kahju on hagejale tekkinud kostja süü tõttu, ja palub kostjalt TSK § 448 alusel välja mõista 248 458 krooni ja 45 senti ning riigilõiv. Kostja kohtule 23.11.2000.a. saabunud kirjalikus vastuses palub jätta hagi rahuldamata Narva Linnakohtu 28.12.2000.a. otsusega on hagi rahuldatud. Viru Ringkonnakohtu 16.03.2001.a. kohtuotsusega on Narva Linnakohtu 28.12.2000.a. otsus tühistatud ja tsiviilasi saadetud samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Narva Linnakohtu 15.10.2001.a. otsusega on hagi uuesti rahuldatud, kuid Viru Ringkonnakohtu 04.03.2002.a. kohtuotsusega on Narva Linnakohtu otsus tühistatud ja tsiviilasi saadetud samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Tsiviilasja toimik on edastatud Rakvere kohtumajale. Kohus 18.04.2008.a. määrusega võttis tsiviilasja menetlusse Rakvere kohtumajas ja kohustas hagejat 30-ne päeva jooksul, arvates määruse saamisest, teatama kohtule kirjalikult oma seisukoha hagi edasise menetlemise suhtes.
22.05.2008.a. kohtule saabunud täpsustatud hagiavalduse kohaselt oli leping poolte vahel allakirjutatud 19.10.1999a., kuid kostja jälle kaldus kõrvale lepingu tingimuste täitmisest ning alles pärast kokkuleppe allakirjutamist nr. 3746/6, 06.12.1999a. lülitas kostja sisse elektrienergia tarne hageja objektidele. Kuna selle ajani puudus elektrienergia, oli välja lülitatud signalisatsioon. Oma vara valveks (ehitised, vajalikud seadmed kala töötluse jaoks) ei olnud hagejal teist alternatiivi kui oli sunnitud tööle võtma valvurid - 11 inimest, kes teostasid ööpäeva ringselt objekti valvet. Valvurite tööle võtmisega alates 01.12.1998.a. kuni 05.12.1999.a.tekkisid hagejal materiaalsed lisakulutused, millest töötasu valvuritele - 173 137 krooni, sotsiaalmaks 33% - 55 436 krooni, transpordi rent (valvurite kohaletoimetamine objektile ja tagasi viimine) - 6 080 krooni ja 60 senti, tööliste sõit töökohale (sõidu piletite maks) – 404 krooni, telefonimaks - 7 716 krooni ja 85 senti, kokku summas 242 774 krooni ja 45 senti. Hageja tegevus lisatööliste tööle võtmisega ja sellega seotud lisakulutused olid tingitud kostja ebaseadusliku tegevusega ning on põhjuslikus seoses sellise tegevustega. Hageja ei oleks kandnud lisakulutusi kui kostja ei oleks kõrvale kaldunud lepingu sõlmimisest elektrienergia tarneks. Kostja, omamata seaduslikku alust, kasutades ära oma monopolisti õigust, alusetult kaldudes kõrvale elektrienergia ostu- müügi lepingu sõlmimisest hagejaga ajavahemikus 01.12.1998.a. kuni 19.10.1999.a. ega teostanud sel ajal elektrienergia tarnet. Tegu on lepinguvälise kahjuga, ning kostja vastutus peab olema reguleeritud kahju tekitamise hetkel kehtinud TSK § 448 sätteiga. Kahju summa ajavahemikus alates 01.12.1998.a. kuni 19.10.1999.a. on 200 290 krooni ja 85 senti, mis koosneb transpordi rendist 5 000 krooni, töötasu 11 inimest, 1 250 + öötöö - 141 795 krooni, sotsiaalmaks 33% 45 375 krooni, sõit 404 krooni, mobiiltelefon 7 716 krooni ja 85 senti. Alates 20.10.1999.a. kuni 05.12.1999.a. on tegu lepingu tingimuste mitte täitmisega kostja poolt ning kostja vastutus tuleneb TSK § 222 lg. l sätteist, vastavalt millele kohustuste mittetäitmisel või osalise mittetäitmise juhul võlgniku poolt on ta kohustatud hüvitama võlausaldajale tema poolt tekitatud kahju: töötasu valvuritele 31 342 krooni, sotsiaalmaks 33% 10 061 krooni, transpordi rent 1 080 krooni ja 60 senti, kokku summas 42 483 krooni 60 senti. Vastavalt TSK § 222 lg. 2 kahjuks loetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kahjustamist või kaotsiminekut, samuti saamata tulu, mida kreeditor oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. Vastavalt TSK § 227 isik, kes ei täitnud kohustusi või täitis neid mittetäielikus mahus, kannab varalist vastutust süü olemasolul (tahtlikult või ettevaatamatusest). Süü puudumist tõendab isik kes rikkus kohustusi. Kostja kirjutas alla lepingu 19.10.1999. a., kuid käitudes tahtlikult ei täitnud selle tingimusi kuni 06.12.1999.a. Hageja palub juhindudes TSK §448 lg. l, § 222 lg. 1,2, § 227 alusel sisse nõuda AS-lt Narva Elektrivõrk AS Irbis Grupp (ärinimi OÜ VIIRMA) kasuks 242 774 krooni ja 45 senti ning kohtukulud. Kohus 28.05.2008.a. edastas hageja täpsustatud hagiavalduse kostjale vastuse esitamiseks hiljemalt 15.07.2008.a. Kostja kohtule 16.07.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses esitab oma vastuväited lähtuvalt täpsustatud hagiavaldusest. Kohus 18.07.2008.a. saatis kostja kirjaliku vastuse hagejale arvamuse esitamiseks 30 päeva jooksul. Kohtule 25.09.2008.a. saabunud arvamuses hageja jääb oma hagiavalduses esitatud nõuete juurde, peab kostja vastuväiteid põhjendamatuiks. Kohus 08.12.2008.a. määras korraldada asja eelistung 28.04.2009.a. II. Poolte kompromiss Eelistungil 28.04.2009.a. esitasid pooled kohtule poolte allkirjastatud kompromissilepingu järgmises sõnastuses: ”Kompromissleping Narvas, 28. aprillil 2009. a. OÜ Viirma (endine ärinimi AS Irbis Grupp), registrikood 10045953, aadress Kalda tee 41, Narva - Jõesuu, mida esindab lepinguline esindaja E K (edaspidi V )
ja AS Narva Elektrivõrk, registrikood 10266399, aadress Kerese tn.11, Narva, mida esindab lepinguline esindaja v.adv. Andrus Lillo, (edaspidi NEV) keda nimetatakse edaspidi Pool või koos Pooled, sõlmisid kompromisslepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas:
arveldusarvelt nr. 1120249371 Hansapangas, viitenumbriga 1002010, tasunud Maksuameti arvele 221013264340 Hansapangas riigilõivu 13 000 krooni selgitusega ”Hagiavalduse kohtusse esitamise eest,”. Seega on põhjendatud hageja taotlus rahuldada ja hagejale tagastada pool tema tasutud riigilõivust summas 6 500 krooni. TsMS § 660 lg. 1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. TsMS § 433 lg. 1 kohaselt menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest arvates. TsMS 661 lg. 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määrusekaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada ühele päevale. Kohus lähtus poolte tahtest ning juhindus TsMS §-de 150 lg. 2 p. 1, 206 lg. 2, 428 lg. 1 p. 3, 430-433, 464-465, 661 lg. 4 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Kohtumäärus jõustus 08. mail 2009.a Nooremreferent
S.Tooming I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.