Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-01-104, 2-02-365, 2-03-97 Tsiviilasi OY Best-Hall hagi Stelling Kaubanduse OÜ vastu omandiõiguse tunnustamiseks, hoone väljamõistmiseks ebaseaduslikust valdusest, kahju väljamõistmiseks ning Stelling Kaubanduse OÜ vastuhagi OY Best-Hall vastu ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamiseks ning Stelling Kaubanduse OÜ vastuhagi OY Best-Hall vastu ostu-müügilepingu täitmisest keeldumise õiguse tunnustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OY Best-Hall (reg.nr 233.667, Soome Vabariik, Kälvia, Yhdystie 3-7), hageja esindaja vandeadvokaat Nele Laidvee, kostja Stelling Kaubanduse OÜ (reg.nr 10141486, Loodna vald, Sipa küla), kostja esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Resolutsioon Lõpetada menetlus OY Best-Hall hagis Stelling Kaubanduse OÜ vastu omandiõiguse tunnustamiseks, hoone väljamõistmiseks ebaseaduslikust valdusest, kahju väljamõistmiseks ning Stelling Kaubanduse OÜ vastuhagis OY Best-Hall vastu ostumüügilepingu tühisuse tunnustamiseks ning Stelling Kaubanduse OÜ vastuhagis OY Best-Hall vastu ostu-müügilepingu täitmisest keeldumise õiguse tunnustamiseks. Kinnitada OY Best-Hall ja kompromissileping järgmiselt:
Stelling
Kaubanduse
OÜ
vahel
sõlmitud
OY Best-Hall loobub hagis esitatud nõuetest Stelling Kaubanduse OÜ vastu. OY BestHall kinnitab, et ei oma hagis toodud asjaoludega seoses nõudeid Stelling Kaubanduse OÜ vastu.
Stelling Kaubanduse OÜ loobub vastuhagis I esitatud nõudest 07.08.1997 ostumüügilepingu tühisuse tunnustamiseks ja vastuhagis II esitatud nõuded 07.08.1997 OY Best-Hall ja Stelling Kaubanduse OÜ vahelise ostu-müügilepingu täitmisest keeldumise õiguse tunnustamiseks. Stelling Kuabanduse OÜ kinnitab, et ei oma vastuhagis I ja II toodud asjaoludega seoses nõudeid OU Best-Hall vastu. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooled on kokku leppinud, et peale kompromissi kinnitamist ei jää pooltel vastastikku üksteise suhtes mitte mingisuguseid otseseid või kaudseid rahalisi või mitterahalisi nõudeid ega pretensioone seoses käesoleva kompromissi reguleerivate õigussuhetega ning kohustuvad mitte esitama selliseid nõudeid üksteise suhtes ka tulevikus. Tühistada 13.08.2001 Rapla Maakohtu määrusega seatud keeld Stelling Kaubanduse OÜ-l viilhalli, asukohaga xxxxxxx, xxxxxxxx xx, käsutada ja muid toiminguid teha. Tagastada Eesti Vabariigil OÜ Julianus Inkassole (reg.nr 10686553, arveldusarve nr 221015269783) 18 000.- krooni riigilõivu. Julianuse Inkasso Agentuur OÜ on tasunud riigilõivu 36 000.- krooni 05.06.2001 Tallinna Maksuameti arveldusarvele nr 221013264340, viitenumber 1002010. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 07.09.1997 ostu-müügilepingu, mille kohaselt hageja müüs kostjale laohoone Best-varastohalli 22/4 X 54 m ning kohustus selle paigaldama vastavalt tehnilistele joonistele ning kostja kohustus nimetatud halli eest tasuma 275 000 Soome marka. Vastavalt lepingu p-le 4 kohustus ostja tasuma nimetatud summast sularahas 50 000.- Soome marka, tasudes 25 000.- Soome marka lepingu allkirjastamisel ning 25 000.- Soome marka 07.10.1997. Järelejäänud osa lepingu hinnast summas 225 000.- Soome marka kohustus kostja tasuma vastavalt lepingu ple 5 pärast halli paigaldamist ja vastu võtmist 5 aasta jooksul, tasudes igakuiselt hagejale summa 3750.- Soome marka. Kostja tasus lepingu kohaselt maksmisele kuuluvast summast 50 000.- Soome marka, jättes tasumata lepingu p-s 5 nimetatud järelmaksuosad. Kokku võlgneb kostja hagejale lepingu hinnast summa 225 000.soome marka. Hageja püstitas ülalnimetatud halli nõuetekohaselt Tallinnasse Veerenni tänavale ning kostja võttis halli vastu ja asus halli kasutama ehitusmaterjalide ladukauplusena. Lepingu p-st 5 lähtudes väljastas hageja esimese järelmaksu arve 26.10.1997 ning ostja kohustus arve tasuma 14 päeva jooksul. Kostja rikkus lepingust tulenevalt kohustust ning jättis järelmaksu arved tasumata. Lepingu p-s 6 on lepingu pooled kokku leppinud viivises 11% aastas. Seisuga 02.10.2000 võlgnes kostja lepingust tulenevate viivistena hagejale summa 46 866,90 kr. Samuti on hageja teinud seoses kostja poolt lepingu rikkumisega summas 112 316,02 kr kulutusi võlgnevuse sissenõudmiseks ning kandud sellega seoses kahju, mille hüvitamist hageja soovib. Vastavalt lepingu p-le 9 on müüja juhul, kui ostja ei täida lepingust tulenevaid
maksekohustusi ning ei tasu arvet 14 päeva jooksul arvates maksetähtajast ning kokku on lepingu alusel maksmata vähemalt 3 kuu arved, õigus nõuda kogu võlgnevuse jäägi kohest maksmist koos intresside ja kuludega. Samuti on müüjal sellisel juhul õigus demonteerida lepingu objekt ning võtta see tagasi. Samuti on lepingu nimetatud punktis fikseeritud, et omandiõigus lepingu objektile ei lähe müüjalt ostjale enne, kui ostu-müügi hind ning muud lepingust tulenevad maksed on täies ulatuses tasutud. Pärast kõikide maksukohustuste täitmist läheb lepingu objekti omand müüjalt ostjale üle. Lepingu p-s 9 on ostja ja müüja kokku leppinud selles, et omand läheb omandajale üle pärast ostja poolt lepingu ostu-müügi hinna ja muude lepingust tulenevate maksete tasumist. Hagiavalduse esitamise aja seisuga ei ole lepingu objektiks oleva asja omand kostjale üle läinud ning asja omanik on jätkuvalt hageja. Pooled on kokku leppindu lepingu p-s 9, et lepingus sätestatud ostu-müügi hinna osade kaupa maksmist ja muid lepingu tingimusi reguleerib Soome Vabariigi järelmaksuga müügi seadus. Müüja on esitanud ostjale nõude tasuda lepingust tulenev summa või tagastada kaup. Ostja on keeldunud nimetatud toiminguid tegemast. Lähtudes asjaolust, et nimetatud viilhalli omandiõigus on hagejal ning ta on seadusest ja lepingust tulenev nõudeõigus kauba enda valdusse tagasisaamiseks, kuid kostja keeldub lepingu ja seaduse kohaselt viilhalli tagastamast ning valdab seda ebaseaduslikult, taotleb hageja asja omandiõiguse tunnustamist ning asja väljanõudmist ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Hageja omandiõigus Tallinnas Veerenni tänaval asuvale viilhallile on tekkinud õiguslikul alusel ning tõendatud lepingus sätestatuga ning asjaoluga, et kostja ei ole tasunud lepingust tulenevaid makseid nõuetekohaselt. Hageja valdab Tallinnas Veerenni tänaval asuvat viilhalli halli omaniku tahte vastaselt. Hageja on korduvalt palunud kostjal kas täita lepingut või tagastada kaup. Kostja on keeldunud lepingu alusel müüdud kaupa tagastamast. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja N.Laidvee palub AÕS § 80; TsK §-dest 222 lg 1; 230 lg 1; 231 lg 1 alusel: 1) tunnistada hageja omandiõigust kostja ebaseaduslikus valduses olevale viilhallile Best-varastohalli; 2) välja mõista kostja ebaseaduslikust valdusest hageja kasuks viilhall Best-varastohalli; 3) välja mõista kostjalt viivised summas 46 866,90 kr; 4) välja mõista kostjalt tekitatud kahju summas 112 316,02 kr; Vastuhagi I Hageja on seisukohal, et hagile lisatud 07.08.1997 poolte vahel sõlmitud ostumüügilepingu on oluliselt vastuolus seadusega, mistõttu on see tühine. Puudub selline lepingupool, mille ärinimeks on Stelling Veerenni. Stelling Kaubanduse OÜ on äriregistrisse kantud 22.04.1997. Seega ei ole ostu-müügilepingu sõlmitud kostjaga, mistõttu kostjale ei saa nimetatud lepingust tuleneda mitte mingisuguseid tsiviilõigusi ja –kohustusi. Tühine on tehing, mis on sõlmitud olematu juriidilise isikuga. 07.08.1997 ostu-müügilepingule ei ole alla kirjutanud kostja volitatud esindajad. Seaduslikeks esindajateks olid Agur Vetevool ja Vahur Vetevool. Lepingule on alla kirjutanud Vella Vetevool. Vello Vetevoolul ei olnud volitusi kostja nimel alla kirjutada lepingule. Kostja on seisukohal, et hageja poolt hagile lisatud 07.08.1997 ostu-müügilepingut ei ole sellises redaktsioonis kunagi sõlmitud, mistõttu ei saa lepingut lugeda seaduslikuks ja kehtivaks. Faksipaberil on Stelling Veerenni nimel tehtud allkiri kellegi poolt järgi tehtud.
Stelling Kaubanduse OÜ esindaja vandeadvokaat E.Entsik palub tunnustada 07.08.1997 OY Best-Hall ja Stelling Veerenni vahelise ostu-müügi lepingu tühisust. Vastuhagi II Hageja on seisukohal, et hagile lisatud 07.08.1997 poolte vahel sõlmitud ostumüügilepingu on oluliselt vastuolus seadusega, mistõttu on see tühine. Kostja tunnistab teistsugustel tingimustel sõlmitud 07.08.1997 ostu-müügi lepingut. OY Best-Hall ei ole lepingu järgselt kuni käesoleva ajani üle andnud Stelling Kaubanduse OÜ-le kokkulepitud tunnustele vastavat asja. Seetõttu palub kostja tunnustada tema õigust keelduda 07.08.1997 ostu-müügilepingu täitmisest. Seoses puudustega viilhallis ei ole viilhalli kuni käesoleva hetkeni hageja poolt kostjale nõuetekohaselt üle antud. Järelmaksu tingimustel tasutava summa tasumise kohustus tekib kostjal alles juhul, kui hall on valmis ja vastu võetud. Viilhall ei vasta Eesti Vabariigi ehitusnormidele ja –eeskirjadele. Kuna viilhall ei ole kvaliteetne ning viilhalli ei ole kostjale üle antud, siis sellega on hageja oluliselt rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. 07.01.2998 sõlmitud aktis on kostja esindaja märkinud, et on nõus halli vastu võtma pärast toodud puuduste kõrvaldamist. Hageja ei ole puudusi kõrvaldanud. Hageja lubas 31.03.1998 faksis paigaldada puuduvad 44 roovi kevadel 1998. Hageja poolt ei ole kostjale üle antud nõuetekohast asja, siis on kostjal kooskõlas TsK § 248 õigus keelduda ka omapoolsete kohustuste täitmisest. Stelling Kaubanduse OÜ esindaja vandeadvokaat E.Entsik palub tunnustada Stelling Kaubanduse OÜ õigust keelduda omapoolsete 07.08.1997 OY Best-Hall ja Stelling Veerenni vahelisest ostu-müügi lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Pooled sõlmisid kompromissi. Seoses kompromissi sõlmimisega palub hageja esindaja tagastada tasutud riigilõiv pooles ulatuses. Maakohtu seisukoht TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 150 lg 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.
Pooled sõlmisid kompromissi. Seega kuulub hagejale tagastamisele 50% tasutud riigilõivust. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.