2-08-22836/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-08-22836 võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud 05.06.2008.a. esitas AS Hansapank maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse U.R.i vastu võla 39 603.77 krooni, intressi 1770.29 krooni, leppetrahvi 250 krooni, viivise 2004.58 krooni ja lisanduva viivise nõudes, tsiviilasi nr 2-08-22836. Maakohus tegi 11.06.2008.a. määrusega võlgnikule makseettepaneku võla tasumiseks, mille võlgnik sai kätte 27.06.2008.a. 11.07.2008.a. saabus kohtule võlgnikult vastuväide maksekäsu kiirmenetluses. 05.08.2008.a. määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse käesolevas asjas ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas /t.l 15/. 28.08.2008.a. määrusega kohustas maakohus AS-i Hansapanka esitama Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja oma nõude ja põhjendama seda hagile ettenähtud vormis 20 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest /t.l 16-17/. 15.09.2008.a. esitas AS Hansapank kohtule hagi U.R.i vastu võla 11 470.03 krooni ja täiendavate viivise nõudes. Kohtusse saabumisel on kantselei nimetatud asjale andnud ekslikult uue tsiviilasja numbri 2-08-59380. 04.12.2008.a. määrusega liitis kohus tsiviilasjad nr 2-08-22836 ja 2-08-59380 ühte menetlusse ja liidetud tsiviilasja numbriks jättis kohus 2-08-22836. Hageja nõue, põhjendus I Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 13.04.2006 AS Hansapank (edaspidi Hageja) ja U.R. (edaspidi Kostja) arvelduskrediidi lepingu nr 06-053752-KP (edaspidi Leping 1; Lisa 1), mille kohaselt avas Hageja Kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 5 000,00 Eesti krooni (edaspidi Krediidisumma) Kostja arvelduskontol nr 221003126715 (edaspidi Arvelduskonto). Arvelduskrediit võimaldas Kostjal teha tehinguid kasutades Arvelduskonto negatiivset saldot Krediidisumma ulatuses. Krediidisumma kasutamise lõpptähtaeg oli 13.04.2007 (punkt 2.2.). Krediidisumma kasutamise eest kohustus Kostja tasuma intressi 19% aastas (punkt 2.4.) kasutuses olevast Krediidisummast. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti iga kuu 10. kuupäev (punkt 2.3.). Vastavalt Lepingu 1 punktile 6.3. kohustus Kostja tähtaegselt omama Arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat. Punkti 8.1. kohaselt oli Hagejal tähtpäevaks tasumata summalt (v.a. intress) õigus arvestada viivist hinnakirjas fikseeritud määras (seadusest tulenev viivise määr). Kuna Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, luges Hageja Lepingu 1 ühepoolselt lõpetatuks (ülesöelduks). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga (10.09.2008) moodustab Kostja Lepingust 1 tulenev võlgnevus Hageja ees kokku 5 825,46 Eesti krooni, millest põhivõlgnevus on 5000 Eesti krooni, intress 532,96 Eesti krooni ja viivis 292,50 Eesti krooni (Lisa 2). II 03.02.2007 sõlmisid Hageja ja Kostja Partner krediitkaardi kasutamise lepingu nr 6475 (Leping 2; Lisa 3), mille kohaselt võimaldas Hageja Kostjale krediidilimiiti summas 5 000,00 Eesti krooni Lepingu 2 alusel Kostjale väljastatud kaardiga (Partner krediitkaart). Lepingu 2 punkti 6.1. kohaselt kohustus Kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest Hagejale intressi (16% aastas) ja teenustasusid. Kostja kohustus tasuma üks kord kuus maksepäeval, milleks Lepingu 2 kohaselt oli kuu 15. kuupäev, intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja tagastama kasutatud krediidilimiiti püsimakse suuruses summas, milleks Lepingu 2 kohaselt oli 200,00 Eesti krooni. Selleks oli Kostja punkti

2-08-22836 Viivist (seaduses sätestatud määras) ja leppetrahvi on Hagejal õigus Kostjalt nõuda vastavalt Lepingu 2 punktidele 8.2. ja 8.3. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga (10.09.2008) moodustab Kostja Lepingust 2 tulenev võlgnevus Hageja ees kokku 5 644,57 Eesti krooni, millest põhivõlgnevus on 5 219,20 Eesti krooni, intress 11,60 Eesti krooni, viivis 163,77 Eesti krooni, leppetrahv 200,00 Eesti krooni ja menetlustasu (teenustasu) 50,00 Eesti krooni (Lisa 4). 06.12.2007 saatis Hageja Kostjale lepingute ülesütlemise teated (Lisa 5), milles palus lepingutest tulenevad võlgnevused tasuda hiljemalt 21.12.2007. Hageja hoiatas Kostjat, et võlgnevuste tasumata jätmise korral loeb Hageja Lepingud 1 ja 2 ühepoolselt lõpetatuks (ülesöelduks). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p. 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud, p. 4 kohaselt öelda leping üles ning p. 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Lähtuvalt TsMS § 363 lg 1 punktist 4 teatab Hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati Kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse Hageja esitatud faktilised väited Kostja poolt omaksvõetuks. Pidades silmas TsMS § 407 lõigetes 1 ja 2 toodud võimalusi, palub Hageja kohtul hagi rahuldada tagaseljaotsusega enne eelistungit juhul, kui peaks esinema eelnimetatud paragrahvis sätestatud asjaolu(d). TsMS § 139 lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast (hagihinnast). TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Seega on antud asja hagihind 10 469,20 Eesti krooni, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 alusel riigilõivu tasuda 1 000,00 Eesti krooni. Kuna Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 396,04 Eesti krooni, tasus Hageja avalduse hagivormis esitamisel täiendavalt riigilõivu 603,96 Eesti krooni. Eeltoodu ja VÕS § 8 lg 2, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 113 lg 1, TsMS § 367, 407 lg 1, 139 lg 1 ja lg 3 alusel palub hageja:

Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p. 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud, p. 4 kohaselt öelda leping üles ning p. 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 94 lg 2 kohaselt Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.12.2008.a. avaldatud intressimäära teatele, teatas Eesti Pank, et võlaõigusseaduse § 94 lõige 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2009 oli 2,50% ja 01.07.2008.a. teate kohaselt enne 01.07.2008.a. 4,0 %. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud kirjalikus avalduses hageja võla, intressi, leppetrahvi ja viivise nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 11 470.03 krooni ja viivis protsendina põhinõudest (10 469,20 Eesti kroonilt) alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest s.o 05.06.2008.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Hageja palub määrata kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulud on riigilõiv kokku 1000 krooni ja hageja lepinguliste esindajate kulud kokku summas 3304 krooni /t.l 37-41/. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.