Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-08-68005 27. aprill 2009, Narva
Kohtuasi
E K hagi V S, M S, M S ja J S vastu 87969,93 krooni nõudes 87969,93 krooni (kaheksakümmend seitse tuhat üheksasada kuuskümmend üheksa krooni ja 93 senti) Hageja: E K (ik xxx, elukoht xxx) Kostja I: V S (ik xxx, elukoht puudub) Kostja II: M S (ik xxx, elukoht xxx) Kostja III: M S (ik xxx, elukoht xxx) Kostja IV: J S (ik xxx, asukoht Viru Vangla) Hagimenetlus 07.04.2009, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Aili Hirt Hageja, kostjad I, II, IV
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon
Menetluskulud
Edasikaebamise kord
Tamara Šabarova
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
Tsiviilasi nr 2-08-68005
kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtule 16.10.2008 esitatud hagiavalduses palus hageja kohut nõuda kostjatelt solidaarselt sisse 17442.49 krooni - hagejale tekitatud kahju, mis on ka kostjate alusetuks rikastumiseks, kostjate võlg, mille hageja on tasunud korteriühistule „Tallinna mnt 63" korteri xxx, Narva, kommunaalteenuste ja teenindamise eest, mille kasutamise eest kostjad ei maksa alates 2007. aasta augustist; nõuda kostjatelt solidaarselt sisse 55 000 krooni - kostjate alusetu rikastumine maksmata renditasu näol elamise eest neile mittekuuluvas korteris xxx, Narva, ajavahemikul alates 2007.aasta jaanuarist 2008.aasta oktoobrini. 22 kuud 2500 krooni kuus - analoogse eluruumi keskmine renditasu linnas. Hagiavalduse kohaselt on hageja sõlminud 05. detsembril 2006.aastal ostu-müügilepingu Kapajeviga ning hagejast kinnisvara aadressil xxx, Narva, asuva korteri omanik. Korteri xxx ostmise hetkel elasid seal V S, M S, M S ja J S. 10.01.2007 saatis hageja kostjatele tähitud kirjaga ettepanekuga hagejale kuuluva korteri üürilepingu sõlmimiseks. Kirja said nad kätte. Kohtumisel S vastati hagejale kategoorilise keeldumisega mistahes üürilepingu sõlmimise kohta, kuna S peavad korterit seniajani enda omandiks, vaatamata sellele, et korter müüdi kohtutäituri Viktoria Šabassi poolt oksjonil 08.10.2001.aastal. Stepanovid keeldusid sõlmimast üürilepingut korteri xxx, Narva, kohta, milles nad elavad ja mis kuulub hagejale ning keelduvad korterit vabastamast. Seega S, keeldudes üürilepingu sõlmimisest, kuid kasutades jätkuvalt alates 2006.aasta 5.detsembrist hagejale kuuluvat korterit, on alusetult rikastunud maksmata rendimaksu arvel, mis regioonis keskmiselt moodustab 2500 krooni kuus. Stepanovid on samuti tasumata jätnud nende poolt kasutatud teenuste eest, ühistu poolt kehtestatud teenindustasu, millised on samuti tulnud tasuda hagejal, kui korteri xxx omanikul. Stepanovid peavad välja andma kõik seadusliku aluseta saadu ja hüvitama tekitatud kahju vastavalt seadusele ja VÕS § 1027; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 ja 7. Hageja palub kohustada kostjaid hüvitama talle kohtukulud. 2(8)
Tsiviilasi nr 2-08-68005
05.02.2009 esitas hageja kohtule nõuete suurendamise avalduse (tl 34), mille kohaselt juhindudes TsMS § 376 lõikest 1 ja lõike 4 punktist 2, seoses asja läbivaatamise ebamääraste tähtaegadega ja korteriüüri kasvava võlgnevusega, mida hageja maksab S elamise eest, tahab hageja suurendada haginõuet summa võrra, mille ta on maksnud alates hagi esitamise hetkest 16.10.2008. Summa suureneb 3 kuu rendi võrra: november-detsember 2008, jaanuar 2009. Ajavahemiku eest oktoober 2008 - jaanuar 2009 (4 kuud) maksis hageja 6524,56 EEK, korteriüür ja kommunaalteenused (tasumise kviitung on lisatud). Arvestades, et S ei vabasta korterit ka 2009. aasta veebruaris, ei saa hageja oma omandit kasutada ka veebruaris. Hageja tahab oma nõudmisse lisada ka veebruarikuu, arvestades minimaalset üüri (teenindus 482,25 EEK + küte 1020,63 EEK, arvestamata arvesteid, kuna S ei võimalda võtta näitusid mitte esimest aastat ning summa võib olla ettearvamatu). Tutvumiseks teeninduse maksumusega lisas hageja viimase korteriarve. Ülejäänud korteriüüri summade kohta esitas hageja talle adresseeritud ühistu kirjade koopiad, mis on talle esitatud tasumiseks Stepanovite võla eest. Hageja soovib suurendada oma nõuet punktis 1 - 8027,44 EEK võrra. Seega moodustab esimese nõude summa - 25469,93 EEK. Punkt 2 tema nõudes: tahab suurendada oma nõuet 7500 EEK võrra. Seega moodustab teise nõude üldsumma - 62500 EEK. Suurendatud nõuete kogumaksumus moodustab: 87969,93 krooni. Hageja palub selle välja nõuda S solidaarselt ja täies mahus. Kohtukulud palub sisse nõuda kostjalt.
Vastavalt kohtule 27.11.2008 esitatud kostjate ühisele vastusele (tl 24) nad ei ole hagiga nõus, kuna tsiviilasi nr 2-02-20 on veel kohtu menetluses ja tänaseks päevaks lõplik otsus veel puudub. Mis puudutab korterit, kus kostjad praegu elavad, üürimist, siis sellest ei või olla juttugi. Mis puudutab kommunaalmaksete ja korteri eest maksmist, ei ole kostjatele arusaadav korteriühistu esimehe proua N. Säkki positsioon, kuna EV seaduandluse kohaselt, seni kuni ei ole kohtu lõpliku otsust, kõik maksed tasuvad kinni kostjad, kuid proua Säkki ei esita neile kviitungeid ja kostjatest mittesõltuvatel põhjustel nad ei saa arveid kinni maksta. Kostjad paluvad lugeda hageja avaldus ebaseaduslikuks, kohustada korteriühistu esimeest esitama arveid vaidlusaluse korteri eest mitte hagejale vaid kostjatele.
Hageja arvamuse kohaselt kostjate vastuse kohta (tl 27) kostjate vastus hagiavaldusele ei vasta seaduse nõuetele, pole argumenteeritud, on ilma tõendusteta ja tühine. Vastusest järgneb, et S arvavad, et nad võivad vastutustundetult ja karistamatult ignoreerida seadust, kohut ja omavad õigust tekitada hagejale kui kinnisvara omanikule kahju. Oma vastuses ei eita S fakti, et nad ei ole maksnud korteriüüri ja kommunaalteenuste eest. Vastusest on näha, et nad lihtsalt ja aluseta keeldusid sõlmimast rendilepingut hageja kui omanikuga, kuid keeldumine kohustuste täitmisest ei välista kohustusi endid. Järelikult, neid kahte asjaolu võib pidada tõendatuiks ja hageja nõudmisi põhjendatuiks. Hageja palub kohut rahuldada need tervikuna ja täielikult. Asi nr 2-02-20, millele viitavad kostjad, küll puudutab kostjaid, kuna nad keelduvad vabastamast neile mittekuuluvat omandit, kuid ei puuduta seda asja 2 08-68005. 3(8)
Tsiviilasi nr 2-08-68005
Ilmselt mõistavad S, kuid nad ei soovi omaks võtta fakti, et nad ei ole korteri xxx, Narva, omanikud alates 08.10.2001.aastast ja kogu nende tegevus selle korteriga on õigusvastane. Keeldudes korterit vabastamat, keeldudes sõlmimast hageja poolt pakutud rendilepingut ning mitte makstes kommunaalmakse, mõistavad S, et sellega nad rikastuvad põhjendamatult hageja arvel ja et hagejal kui omanikul on õigus nõuda kohtu kaudu kahju hüvitamist. Tegelikult elavad kostjad alates 05.12.2006.a hageja arvel, kandmata mingeid kulusid nende poolt õigusvastaselt hõivatud võõra omandi eest. Kohtuotsus nr 2-02-20 jõustus, kuid S ignoreerivad ka kohtu otsust ja kohtu ettekirjutust, mis iseloomustab nende tegutsemist kui ükskõiksust seaduse vastu ja ettekavatsetud tegevust. Mis puudutab korteriühistu esimeest ja arveid, siis pöördus korteriühistu kostja poole kirjaliku nõudega tasuda hagejale kuuluva omandi eest, kuna S on ignoreerinud kõiki neile adresseeritud arveid ja pole neid tasunud. Peale seda kirja hakkas ühistu saatma arveid tasumiseks hagejale, et vältida võlgade kogunemist. Tasub märkida, et perekonnapea V S omas väljatõstmise kohtuprotsessi hetkel enda omandis korterit aadressil xxx, Narva, mille ta müüs nähtavasti 2007.-2008. aastal. Arvestades tema olukorra kogu tõsidust, oleks ta võinud sinna kolida ja mitte hõivata võõrast omandit. Seoses sellega arvab hageja, et kogu situatsioon sooviga mitte maksta kommunaalmakseid ja renditasu, on tekitatud teadlikult kahju tegemise eesmärgil. Soovi korral oleksid S võinud praeguseid tagajärgi täielikult vältida.
Nõuete suurendamisele ja kostja arvamusele hagi vastuse kohta esitas oma seisukoha kostja J S (tl 46). Seisukoha kohaselt ta viibib alates 04.12.2008 kinnipidamiskohas ja ei saa tasuda korteri eest ning pöörduda dokumentide vormistamiseks Inkassofirmasse.
Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja selgitas, et saatis kostjatele ettepaneku sõlmida üürileping tähitud kirjaga, kuid ta ei mäleta, kas see oli saadetud teatisega või mitte ja ta ei saa esitada tõendeid, et kostjad said selle ettepaneku kätte. Kostja V S hagi ei tunnistanud ja selgitas, et ta ei ela tegelikult vaidlusaluses korteris alates 2002.a juunist, ta elas oma ema korteris Kangelaste tänaval. Kostja J S hagi ei tunnistanud ja selgitas, et alates 2004 aastast viibib ta kinnipidamiskohtades, vaidlusaluses korteris ta on ainult registreeritud. Kui kostja viibis vabaduses, siis üüris korterit Daumani tänaval. Kostja M S hagi ei tunnistanud ja seletas, et ta tasus kommunaalmaksed ja kõige eest, üüri aga peab tasuma korteri omanik. Hageja ei teinud ettepanekut sõlmida üürilepingut.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. 4(8)
Tsiviilasi nr 2-08-68005
Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt § 229 lg 2 teisele lausele tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. TsMS § 272 lg 1 dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Tänaseks päevaks poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et alates 03.01.2007 on E K Narvas, xxx asuva korteri omanik. Kinnistusraamatust väljavõte kohaselt (tl 9) oli vaidlusaluse korteriomandi omanikuks alates 20.11.2003 kuni 03.01.2007 I K ja alates 03.01.2007 – E K. Kohus ei nõustu hageja väitega, et tema ja kostjate vahel oli sõlmitud üürileping. TsMS § 436 lg 4 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Seega üürilepingu peamisteks tunnusteks on eluruumi andmine üürniku kasutusse ja üürniku poolt üüri tasumine üürileandjale. Viru Maakohtu 10.01.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-02-20, mis jõustus 10.12.2008 (tl 71-78) rahuldati osaliselt I K õigusjärglase E K hagi V S, M S, J S ja M S vastu väljatõstmise nõudes, rahuldades E K hagi kostjate eluruumist väljatõstmise nõudes ning kohustati kostjaid V S, M S, J S ja M S vabastama E K omandiõiguse alusel kuuluv kinnisasi, mille moodustab kostjate valduses olev korter nr.xxx asukohaga Narva linnas xxx korterelamus. Korteri vabastamisest keeldumise korral tõsta V S, M S, J S ja M S teist eluruumi vastu andmata välja korterist nr.xxx aadressil xxx. Ülalmainitud otsuses on tõendamist leidnud (tl 75), et kostjad kasutasid vaidlusalust eluruumi seadusliku aluseta ning kostjad valdavad hagejale kuuluvat vara õigusliku aluseta. Hageja tegi kostjatele 10.01.2007 ettepaneku (tl 4) rendilepingu sõlmimiseks, kuid leping jäi sõlmimata. Kohtule ei ole esitatud tõendid ka sellest, et üürileping oli sõlmitud eelmise omanikuga, s.o I. K.
5(8)
Tsiviilasi nr 2-08-68005
Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad kasutasid vaidlusalust eluruumi peale omaniku vahetumist, seega ka alates 03.01.2007. Poolte vahel puudub samuti vaidlus ka selle üle, et kostjad ei tasunud hagejale üüri. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel võib võlasuhe tekkida lepingust (punkt 1), kahju õigusvastasest tekitamisest (punkt 2), alusetust rikastumisest (punkt 3), käsundita asjaajamisest (punkt 4), tasu avalikust lubamisest (punkt 5) ja muust seadusest tulenevast alusest. Vastavalt VÕS § 1037 lg 1 õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui õigustatud isiku omandi või muu õiguse rikkumine seisneb selle käsutamises rikkuja poolt, võib õigustatud isik käsutustehingu kehtetuse korral nõuda rikkujalt saadu hariliku väärtuse hüvitamist juhul, kui ta kiidab käsutustehingu vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 114 lõikes 2 sätestatule heaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 114 lg-st 2 tuleneb, et kui õigustamata isikul ei olnud eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnevat nõusolekut, muutub tema poolt eseme käsutamine kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab käsutuse heaks. Kohus leiab, et hageja oli sunnitud kiida kostjate elamine tema omandis heaks kuni otsuse tegemiseni kostjate väljatõstmise nõudes. Hageja palub mõista kostjatelt välja alusetu rikastumise teel saadu, mis seisneb: - alates 2007.a augustist kuni 2009.a veebruarini vaidlusaluse korteri eest tasutud kommunaalteenused ja teenindamise maksed kokku summas 25 469,93 krooni - alates 2007.a jaanuarist 2009.a veebruarini maksmata renditasu näol 62 500 krooni. Vastavalt Korteriühistu Tallinna mnt 63 25.03.2008 teatisele (tl 28) viimane makse vaidlusaluse korteri eest laekus 2007.a juulis. Kostjad, elades korteris, kasutasid KÜ poolt osutatud teenuseid. Dokumentaalsete tõenditega (tl 6-8; 36) on tõendamist leidnud, et hageja tasus KÜ-le Tallinna mnt 63 kommunaalteenuste ja teenindamise eest ajavahemikul 2007.a augustist 2009.a veebruarini (k.a) kokku 23967,05 krooni. Kohus leiab, et hageja on veenvalt põhistanud ja tõendanud kostjate alusetu rikastumise kommunaalteenuste ja teenindamise eest tasutu näol summas 23 967,05 krooni, seega antud osas kuulub hageja nõue rahuldamisele vaid osaliselt. Poolte vahel on vaidlus selle üle, et tegelikult Narvas, xxx asuvas korteris elas ainult kostja M S. V S registreeris veel 14.11.2002 ennast nimetatud korterist välja ja elas oma ema korteris. M S viibis korteris aeg ajalt, kuna üüris teist korterit Daumani tänaval, J S aga viibis kinnipidamiskohtades. Vastavalt rahvastikuregistri väljavõttele (tl 79-83) aadressil Narva, xxx: - V. S oli registreeritud alates 04.02.1988 kuni 14.11.2002 - M S alates 04.02.188 kuni 08.03.2007 - M S alates 04.02.1988 kuni 08.03.2007 - J S alates 04.02.1988 kuni 08.03.2007. Kohus loeb üldtuntuks asjaoluks seda, et aadressilt väljaregistreerimine ei tähenda iseenesest veel seda, et isik antud aadressil ei ela. KÜ Tallinna mnt 63 teatise (tl 28) kohaselt elab korteris nr 45 Stepanovite perekond. 6(8)
Tsiviilasi nr 2-08-68005
Oma 27.11.2008 avalduses (tl 24) kostjad ise kirjutasid, et käesoleva ajani elavad nende korteris. Viru Maakohtu 10.01.2008 otsuse tsiviilasjas nr 2-02-20 kohaselt (tl 75) on hagejale omandiõiguse alusel kuuluv eluruuum kostjate valduses, mida kostjad ka ise kinnitavad. Kas korter on kõigi kostjate tegelikus valduses jäi selgusetuks. Hageja sõnutsi ta täpselt ei tea, kes korteris tegelikult elavad. Eelistungil 12.09.2007.a. kinnitas M. S, et elavad korteris V. S kahekesi, tütar J. S on küll sissekirjutatud, kuid korteris ei ela, ja poeg üürib korterit kusagil Uuskülas. M. S selgitas kohtuistungil, et ta elab vahel ema juures, vahel oma elukaaslase juures Uuskülas. M. S sõnutsi on nad V. S lahutatud, kuid nüüd elab mees jällegi tema juures. Seda kinnitab ka hageja esitatud 19.04.2007.a. tehtud väärteo otsus, millest nähtuvalt V. S on keeldunud lahkumast korterist aadressil xxx. Antud asja arutamisel seletasid kostjad, et M S elab teisel aadressil, vaidlusaluses korteris käib aeg-ajalt, töötab Tallinnas. Vastavalt Karistusregistri andmetele (tl 84-89) J. S alates 19.09.2006 kuni 19.10.2007 viibis kinnipidamiskohas Tartu Vanglas, vabanedes pärast karistuse kandmist (tl 87). 08-13.12.2007 kandis ta aresti. Alates 19.01.1008 kuni 18.06.2008 viibis ta Harku Vanglas (tl 89). J. S seletuste kohaselt teda võeti jälle vahi alla 04.12.2008 ja ta viibib vahi all käesoleva ajani. Kohus leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hageja ei ole tõendatud kostjate M ja J S alaline elamine vaidlusaluses korteris ja kommunaalteenuste kasutamist, seega leiab kohus põhjendatuks mõista 23967,05 krooni hageja kasuks solidaarselt ainult kostjatelt M ja V S. Mis puudutab hageja nõuet mõista kostjatelt välja alusetu rikastumise sätete alusel kättesaamatu renditasu summas 2500 krooni igakuiselt, leiab kohus, et see hageja nõue ka kuulub rahuldamisele osaliselt. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 85 lg 1 kohaselt valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037–1040. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, on kohustatud lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule hüvitama ka saamata jäänud kasu, mida omanik ise asja vallates oleks saanud. Hageja veenvalt põhistanud, et kui kostjad ei oleks omavoliliselt tema korteris elanud, annaks ta seda korterit üürile. Hageja ise elab teises korteris. Hageja poolt esitatud tõendite kohaselt (tl 1011) tema omandis oleva ja vaidlusaluse korteriga sarnaste korterite üür on keskmiselt 2500 krooni kuus. Kostjad ei esitanud vastuväited hageja poolt esitatud tõenditele. Eelnevalt on juba tuvastatud, et M ja J S ei kasutanud korterit alaliseks elamiseks. Kuna kostjad M ja V S kasutasid hagejale kuuluvat korterit omavoliliselt, seega leiab kohus põhjendatuks mõista kostjatelt M ja V S hageja kasuks saamata jäänud kasu üüri näol lähtudes 2500 kroonist kuus, mis teeb kokku 62500 krooni ja selles osas rahuldab kohus hageja nõue.
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust ning TsMS § 163 lg-st 1 7(8)
Tsiviilasi nr 2-08-68005
lähtudes leiab kohus, et kuna hagi on rahuldatud kahe kostjate vastu ja suuremas osas, tuleb jätta 90% hageja kulutustest kostjate V ja M S kanda ja 10% kostjate kulutustest jätta hageja kanda. Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.
Tamara Šabarova Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.