Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.04.2009, Tallinn
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Marno Hammerbergi, Elise Aarma ja Natalija Tammeoru vastu 33 642,93 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
10 055,35 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Balti Investeeringute Grupi Pank AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
07.04.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23 51006 Tartu), esindaja Juhan Raudam Kostja Marno Hammerberg (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-x xxxxx xxxxxxx) Kostja Elise Aarma (end. Koop, IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x-xx xxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx) Kostja Natalija Tammeorg (end. D.), IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x-xx xxxxx xxxxxxx), esindaja Angelina Aaman
Harju Maakohtu 04.06.2008 otsus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 04.06.2008 otsus viivise väljamõistmata jätmise osas ning teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjatelt hageja kasuks täiendavalt välja 6452,43 krooni viivist.
3.1.Välja mõista Marno Hammerbergilt, Elise Aarmalt ja Natalija Tammeorult solidaarselt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks 30 039 (kolmkümmend tuhat kolmkümmend üheksa) krooni ja 97 senti ( sellest 16 214,78 krooni põhivõlga, 4086,31 krooni intressi ja 9738,88 krooni viivist). 3.2 Välja mõista Marno Hammerbergilt, Elise Aarmalt ja Natalija Tammeorult solidaarselt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks viivis alates 01.04.2008 kuni tasumata krediidisumma (16 214,78 krooni) täieliku tasumiseni 27,07 % tasumata summalt aastas ja alates 04.06.2008 kuni tasumata intressisumma (4086,31 krooni) täieliku tasumiseni 27,07 % tasumata summalt aastas, kuid Elise Aarmalt ja Natalija Tammeorult mitte üle 287,03 krooni kummaltki. Menetluskulude jaotus Jätta 11 % esimese astme ja 36 % teise astme menetluskuludest hageja ning 89 % esimese astme ja 64 % teise astme menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.02.02.2008 esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Marno Hammerbergi, Elise Aarma ja Natalija Tammeoru vastu 33 642,93 krooni saamiseks.
2.04.08.2004 sõlmisid Marno Hammerberg ja hageja tarbijakrediidilepingu nr 04611/25kt, mille täitmiseks andis hageja Marno Hammerbergile 10 000 krooni krediiti. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS (edaspidi BIG) Krediidilepingute üldtingimusi nr K 1.0. Tarbijakrediidilepingu kohaselt oli kostja kohustatud raha tagastama maksegraafiku alusel maksetähtajaga 12.08.2008. Lepingu järgi oli põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 25,29% krediidisummast ühe aasta kohta.
3.Hageja sõlmis 04.08.2004 Elise Aarmaga ja 05.08.2004 Natalija Tammeoruga käenduslepingud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Käendus on antud kuni 01.09.2010 rahalise vastutuse maksimaalmääraga 30 327 krooni ulatuses.
4.08.12.2004 muutsid hageja ja Marno Hammerberg tarbijakrediidilepingu tingimusi, millega suurendati põhivõlgniku kasutuses olevat krediidisummat 10 000,20 krooni võrra ning muudeti lepingus sätestatud intressimäära. Alates 08.12.2004 loeti uueks intressimääraks 27,07% uuelt krediidisummalt aastas. Käendajatele saadeti 08.12.2004 teatised, et Marno Hammerberg on saanud BIG Pank AS-lt enda kasutusse täiendava krediidisumma.
2(6)
5.10.02.2006 Marno Hammerbergile saadetud ülesütlemisavaldusega on hageja tarbijakrediidilepingu üles öelnud. 10.02.2006 teavitas hageja lepingu ülesütlemisest käendajaid nõudekirjadega. Pärast lepingu ülesütlemist laekus kostjatelt kaks makset kokku summas 4000 krooni.
6.Hageja palus kostjatelt välja mõista 33 642,93 krooni, kusjuures 30 327 krooni ulatuses sellest summast nõuda kostjatelt solidaarselt ning 3315,93 krooni ulatuses põhivõlgnikult. Summast 33 642,93 moodustab 16 214,78 krooni tagastamata krediidisumma, 4086,31 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 9738,88 krooni viivis ja 3602,96 krooni leppetrahv. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja alates 01.04.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27,07% tagastamata krediidisummalt aastas. Alates kohtuotsuse tegemise päevast välja mõista kostjatelt solidaarselt sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 27,07% viivist tagastamata intressi summalt aastas. Kohtukulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastuväited
7.Marno Hammerberg tunnistas tema vastu suunatud nõuded õigeks. On valmis lahendama asja kompromissiga.
8.Natalija Tammeorg märkis, et taganeb käenduslepingust osas, milles käendusleping tagab nõudeid „võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest.“
9.Elise Aarma väitis, et ei ole nõus käendama täiendavat laenusummat. Käenduslepingus ei nähtu selgelt, millega seoses võidakse tulevikus võlga anda. Kostja ei nõustu hageja poolt märgitud sissenõudmisega seotud kuludega. Hageja ei ole kostjat vajalikul määral teavitanud põhivõlgniku laenu tagastamata jätmisest. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
10.04.06.2008 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Marno Hammerbergilt, Elise Aarmalt ja Natalija Tammeorult solidaarselt BIG-i kasuks 23 587,54 krooni (millest põhivõlg on 16 214,78 krooni, intress 4086,31 krooni ja viivis 3286,45 krooni ) ning viivise põhinõudelt ja intressilt VÕS § 113 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohtukulud jäid TsMS § 163 lg 1 alusel 70% osas solidaarselt kostjate kanda ja 30% osas hageja kanda.
11.Poolte vahel puudus vaidlus hageja võla, intressi, viiviste ja leppetrahvi arvestuses.
12.Kuna kostjad on füüsilised isikud, kes ei tegutse majandus- või kutsetegevuses VÕS § 34 mõttes, on tegemist tarbijalepingutega. Käenduslepingud on kehtivad kuna on kokku lepitud käendajate vastutuse rahalises maksimumsummas, milleks on 30 327 krooni. Põhjendatud ei ole käendajate etteheited, et hageja ei teavitanud käendajaid võlgniku poolt täiendava laenu võtmisest, kuna VÕS § 146 lg 1 alusel peab võlausaldaja käendajaid teavitama põhilepinguga seotud asjaoludest vaid käendajate nõudel, milliseid käendajad esitanud ei ole. Kostja Natalija Tammeorg on soovinud taganeda käenduslepingust osas, milles käendusleping tagab nõudeid „võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest.“ Paraku kostja selline avaldus VÕS § 154 järgi ei oma tagasiulatuvat jõudu ning kostja peab põhivõlgniku juba tekkinud kohustuse eest vastutama.
3(6)
13.Põhivõla suuruse osas pooltel vaidlus puudus ja kohus rahuldas hageja nõude 16 214,78 krooni osas. Lähtudes VÕS §-dest 397 ja 416 lg 3, rahuldas kohus hageja nõude tasumata intressi väljamõistmise osas summas 4086,31 krooni. VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda viivist rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud suuruses. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja viivisnõue osaliselt summas 3286,45 krooni.
14.Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista tagastamata krediidisummalt ja tasumata intressilt kuni nende täieliku tasumiseni 27,07% viivist aastas. Tuginedes TsMS §-dele 367 ja 461 lg 4 mõistis kohus välja viivise VÕS § 113 sätestatud määras, seda nii põhinõudelt kui ka intressilt.
15.Hageja nõudis kostjatelt leppetrahvi summas 3602,92 krooni. Nõude esitamisel on hageja tuginenud poolte vahel sõlmitud krediidilepingu üldtingimuste p-le 6.3, mille kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Tulenevalt VÕS §-s 421 sätestatud põhimõttest ei saa krediidiandja täiendada lepingut ja nõuda tarbijalt lisaks viivisele ka leppetrahvi. Üldtingimuste p-s 6.3 ettenähtud leppetrahviga on krediidiandja püüdnud täiendada viivise kokkulepet ning kalduda kõrvale VÕS §-s 421 sätestatud põhimõtetest. Tulenevalt VÕS § 421 imperatiivsest iseloomust on selline kokkulepe TsÜS § 87 kohaselt seadusega vastuolu tõttu tühine, millest tulenevalt jättis kohus hageja nõude leppetrahvi osas rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
16.Hageja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 04.06.2008 otsus osas, milles kohus jättis rahuldamata nõude leppetrahvi väljamõistmiseks ning viivise väljamõistmiseks 27,07% tagastamata krediidisummalt aastas ja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 27,07% tagastamata intressilt aastas.
17.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ja tõlgendanud VÕS § 415 lg 1. Lähtuvalt VÕS §-dest 415 lg 1 ja 113 lg 1 on antud juhul viivisemäär võrdne lepingus kokkulepitud intressmääraga. VÕS § 415 lg 1 viitab nii seadusjärgsele kui lepingujärgsele viivisemäärale. Antud sätte tõlgendamisel on tarbijakrediidilepingu puhul võimalik kohaldada mõlemat viivisemäära. VÕS § 415 lg 1 kehtiva sõnastuse kohaselt ei või tarbijalt nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See säte viitab VÕS § 113 lg-le 1 tervikuna ning puudub alus lepingujärgse viivisemäära arvesse võtmata jätmiseks. VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ja samas lauses viidatud VÕS §-s 94 sätestatu kuulub kohaldamisele alles siis, kui poolte vahel teistsugune kokkulepe puudub. Antud juhul aga eksisteerib poolte vahel teistsugune kokkulepe. Kuna pooled on kokku leppinud intressimääras 27,07% aastas, on ka viivis 27,07% aastas. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause mõtteks on tagada võlausaldajale võlgniku viivituse aja eest vähemalt samas suuruses intressid, nagu oli lepingus kokku lepitud.
18.VÕS 22. peatüki 2 jao sätted ei näe ette, et krediidiandjal on keelatud nõuda tarbijalt leppetrahvi. Kuna VÕS-s puudub vastav keeld oli pooltel lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt õigus leppida kokku leppetrahvi kohaldamises.
4(6)
Vastustajate seisukohad
19.Kostja Natalija Tammeorg palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
21.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja esitas apellatsioonkaebuse leppetrahvi ja osaliselt viivise väljamõistmata jätmise osas. Ringkonnakohtu istungil loobus apellant kaebusest leppetrahvi nõude rahuldamata jätmise osas. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi üksnes osas, millega maakohus jättis viivise nõude osaliselt rahuldamata.
22.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel viivise arvestuse osas tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista täiendavalt 6452,43 krooni viivist.
23.Kohus on ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud VÕS § 421. Tarbijakrediidilepingus intressimääras ja seega ka viivisemääras kokku leppimist ei saa käsitleda kui tarbija kahjuks seadusega sätestatust kõrvalekalduvat kokkulepet. Tarbijakrediidi tagasimaksmisega viivitamise tagajärgi reguleerib VÕS § 415. Intressimäära kokkuleppimisel on lähtutud seaduses sätestatust, sh VÕS § 415 lg-s 1 sätestatust, mistõttu ei ole tegu seaduses sätestatust kõrvalekalduva kokkuleppega. VÕS § 415 lg 1 lubab otseselt nõuda tarbijalt viivist lepingus kokkulepitud intressimääras.
24.VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Sama lõike teise lause kohaselt ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Seadusandja on jätnud VÕS § 415 lg 1 esimeses lauses VÕS § 113 lg-le 1 viidates täpsustamata, kas viide hõlmab lisaks VÕS § 113 lg 1 teisele lausele ka kolmandat lauset. Nimelt näevad VÕS § 113 lg 1 teine ja kolmas lause ette erinevad viivisemäärad. Riigikohus on oma otsuses asunud seisukohale, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.
25.Seega on laenuandjal õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Praegusel juhul olid pooled kokku leppinud 27,07% suuruses intressimääras aastas. Viivise vähendamist ei ole kostjad taotlenud. Seega tuleb rahuldada hageja taotlus ja mõista kostjatelt solidaarselt välja sissenõutavaks muutunud viivis 9738,88 krooni. Samuti tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 01.04.2008 kuni tasumata krediidisumma (16 214,78 krooni) täieliku tasumiseni viivis 27,07 % tasumata summalt aastas
5(6)
ning alates 04.06.2008 kuni tasumata intressisumma (4086,31 krooni) täieliku tasumiseni viivis 27,07 % tasumata summalt aastas.
26.Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega muudab ringkonnakohus TsMS §173 lg 3 alusel menetluskulude jaotust. Proportsionaalselt hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisele jätab kolleegium 11 % esimese astme ja 36 % teise astme menetluskuludest hageja kanda ning 89 % esimese astme ja 64 % teise astme menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda.
Gaida Kivinurm
Reet Allikvere
Imbi Sidok
6(6)
7(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.