Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

09.12.2008 O OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V P 12 606,01 krooni põhivõla, 7000 krooni leppetrahvi ja 3000 krooni kahjuhüvitise sissenõudmiseks. Kostja õigeaegse vastuväite tõttu edastati avaldus 05.01.2009 menetluse hagimenetluses jätkamiseks Harju Maakohtule. 14.01.2009 hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Sampo Pank järelmaksulimiidilepingu, millega pank võimaldas kostjal lepingus sätestatud järelmaksulimiidisumma kasutamist ning kostja kohustus kasutatud järelmaksulimiidisumma tagastama. Kostja kasutas panga võimaldatud järelmaksulimiiti. Kostja rikkus lepingut, jättes tagastamata järelmaksulimiidi maksed igakuiselt lepingus ettenähtud tähtajaks. Lepingu üldtingimuste p 8 järgi oli pangal õigus nõuda lepingu ennetähtaegset täitmist, mistõttu pank kuulutas järelmaksulimiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks, millest teavitas klienti kirjaga ja nõudis kogu lepingust tuleneva võlgnevuse kohest tasumist. Kostja ei reageerinud AS Sampo pank nõuetele, misjärel pank loovutas talle kuuluva nõude kostja vastu O OÜ kes volitas Incure Inkasso Agentuuri kostjalt võlga sisse nõudma. 21.07.2008 sõlmis hageja esindaja kostjaga graafiku võlgnevuse summas 25 213 krooni tasumiseks osade kaupa. Kostja täitis enesele graafikus võetud kohustusi osaliselt ja tasus 3 esimest osamakset summas kokku 12 606,01 krooni. Tasumata on 12 606,01 krooni. Vastavalt kokkuleppe punktile 4 hagejal nõuab kostjalt graafiku mittetäitmise eest leppetrahvi 7000 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista 19 606,01 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

11.02.2009 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidle vastu, et tal on võlg AS Sampo Pank ees, kuid ei tunnista võlgnevust hageja poolt arvestatud suuruses. 21.07.2008 kostja kirjutas alla kokkuleppele põhivõlgnevuse summas 16 264,42 krooni tasumiseks graafiku järgi. Kostja vaidleb vastu kokkuleppes märgitud tingimuste osas. Kokkulepe on vastuolus hea usu põhimõttega ja seadusandlusega. Kostja sõlmis Sampo Pangaga järelmaksulimiidi lepingu summale 15 000 krooni. 2008.a. juunikuus teatati kostjale, et ta peab tagastama võlgnevuse AS-le Sampo Pank ja võlgnevuse saajaks on hageja. Läbirääkimiste käigus leppisid kostja ja hageja kokku, et nõude saab kostja maksta graafiku alusel. Kostja ei valda eesti keelt ja kokkuleppe teksti ei tõlgitud kostjale vene keelde. Kostja arvas, et sõlmib kokkuleppe võlgnevuse ajatamise peale. Peale kokkuleppe sõlmimist maksis kostja hagejale kokku 12 606,99 krooni. Kui kostja kaotas töö, pöördus ta hageja poole, et viimane peatakse võlgnevuse sissenõudmise, hageja keeldus sellest. Kostja esitas hagejale kokkuleppe ülesütlemisavalduse. Kostja tegi hagejale ettepaneku muuta kokkuleppe tingimusi, kuna need rikuvad kostja õigusi, on vastuolus hea usu põhimõttega ja ei vasta seadusandlusele. Hageja ülesütlemisavaldusele ei vastanud ja esitas hagi kohtusse. Kostja leiab, et hageja nõue ei ole selge. Hageja ei ole esitanud algse võlausaldaja nõuet ega nõude loovutamise lepingut, hagis ei ole märgitud AS Sampo Pank põhinõude suurust, selles tasumisele kuuluvat intressi ja viivise suurust. Hageja poolt võlgnevusena avaldatud summa sisaldab viiviseid ja intresse, sellest summast intresside arvestamine on vastuolus seadusega. Kokkuleppe punktis 2 on märgitud, et kostja on kohustatud tasuma põhivõlgnevuse summas 16 264,42 krooni, kahjuhüvitissumma 4798 krooni, leppetrahvi 1000 krooni, intressi 601,12 krooni ja viivist summas 809,15 krooni, kokku 23 472,69 krooni. Kostja võlgnevus AS Sampo Pank ees moodustas 16 264 krooni, see summa sisaldas intressi, viiviseid, kuid panga kirjas ei ole täpsustatud iga summat eraldi. Kahjuhüvitissumma 4798 krooni ei ole hageja poolt tõendatud. Kahjuhüvitise saamiseks peab hageja tõendama kahju tekitamist. Samuti ei ole hagejal õigust nõuda leppetrahvi, kuna sellest ei ole kostjale AS Sampo Pank ega hageja enne 21.07.2008 teatatud ning hageja on VÕS § 159 lg 2 alusel kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda.. Leppetrahvi ei saa nõuda, kuna kokkulepe sõlmiti võlgnevuse ajatamise kohta. Kokkuleppe punktist 2 ei nähtu, millise ajavahemiku eest on arvestatud intress ja viivis.

Nõude loovutamise järel uuel võlausaldajal on senise võlausaldaja õigused ja kohustused, sh senise võlausaldaja õigused viivisele ja leppetrahvile. Uuel võlausaldajal ei ole õigust sõlmida võlgnikuga selliseid kokkuleppeid, mis oluliselt muudavad algset lepingut ja kahjustavad võlgniku õigusi. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt intressi 25 % aastas ja leppetrahvi summas 7000 krooni, kuna algse lepinguga limiidilepingu kohaselt intressimääraks oli 19 % aastas ja leppetrahvi suuruseks 1000 krooni. Kogu limiidisumma kuulub tagastamisele 24.05.2011.a. Kokkuleppes märgitud võlasumma 23 472,69 krooni sisaldab viiviseid ja intresse. VÕS sätetega on vastuolus intresside ja viiviste arvestamine viivistelt ja intressidelt. VÕS § 113 lg 6 keelab viivise nõudmise intressiga tasumisega viivitamise korral ning laenusaaja peab maksma viivist üksnes põhivõla osamaksete (mitte neilt arvestatud intressi) tasumisega viivitamise aja eest. AS Sampo Pank teatas kostjale, et järelmaksulimiidi tagastamise tähtpäev saabus 01.05.2008. Sellest tulenevalt ei ole enam uuel võlausaldajal õigust nõuda kostjalt intressi tasumist. Võlausaldajal ei ole õigust nõuda üheaegselt viivist, leppetrahvi ja kahjuhüvitist. Kahju hüvitamise nõude olemasolu korral võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist. Samuti saab lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist nõuda osas, mida leppetrahv ei katnud. Kahjuna saab käsitada ainult AS Sampo Pank kahju. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti kahju summas 4798 krooni tõendamiseks. Kui hageja nõutav viivis oli 783 krooni, siis seda ületav kahju (väidetav kulu seoses võla sissenõudmisega 1450 krooni) oleks 667 krooni. Kostja kinnitab, et kuni hagiavalduse kättesaamiseni ei ole temale AS-ist Sampo Pank tulnud ühtegi teadet, sh ei ole saanud lepingu ülesütlemisteadet ega 16.06.2008 teatist. Kostja ei teadnud põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete suurusest 21.07.2008 kokkuleppe sõlmimisel. Kokkulepe on sõlmitud ebasoodsatel tingimustel. Kokkuleppe sõlmimise ajal soovis kostja müüa korterit ja hageja ähvardas, et kostja võlgnevuse suhtes esitatakse andmed Krediidiinfo AS-ile ja tema ei saa müüa korterit, mis oli panditud panga kasuks. Korter oli juba müüdud ja hageja väitis, et saab kostja võlgnevuse tõttu esitada avalduse müügitehingu kehtetuks tunnistamiseks. Kuna korter oli panditud, kartis kostja, et tehingu tühistamine võib tekitada talle olulise varalise kahju. Kostja oli sunnitud kirjutama alla kõikidele dokumentidele, kuid puuduliku keeleoskuse ja õigusteadmiste puudumise tõttu ei saanud kokkuleppe sisust aru. 2008.a. detsembris kostja taotles võlajäägi ümberarvestamist, kuid hageja sellele ei vastanud. Kostja taotleb otsuse tegemisel arvestada, et ta on töötu ning tema ülalpidamisel on kaks last ja lapsehoolduspuhkusel viibiv abikaasa. Kostja taotleb võlgnevuse tasumise ajatamist.

KOHTUISTUNG

02.04.2008 kohtuistungile kostja ei ilmunud, teatas kohtule enne istungit telefoni teel, et viibib Rootsi Vabariigis ning tal puuduvad rahalised vahendid kohtuistungi ajaks Eestisse sõitmiseks. Kostja ei taotlenud istungi edasilükkamist ning kuna kostja oli hagile kirjalikult vastanud, pidas kohus võimalikuks asja arutada kostja osavõtuta. Hageja jäi kohtuistungil oma nõuete juurde. Hageja esindaja kinnitas, et nõude aluseks on poolte vahel 21.07.2008 allkirjastatud kokkulepe. Hageja sai kostja avalduse kokkuleppe ülesütlemiseks kätte enne hagi esitamist, kuid ülesütlemiseks seaduslikku alust ei olnud, ülesütlemise põhjuseks on kostjal rahaliste vahendite puudumine. Hageja on seisukohal, kuigi kokkulepe sisaldas kostja võlgnevust AS Sampo Pank ees, loodi kokkuleppega iseseisev kohustus, millele ei laiene tarbijakrediidi sätted. Kostja oli algusest peale teadlik, et kokkuleppe rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja taotles kostjalt välja mõista 19 606,01 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

lihtsustada võla sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine selle ülekandmisega võlgnikule, kes peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kostja väide, et kokkuleppe täitmisele asumine ei tõenda võlgnevuse tunnistamist kokkuleppes märgitud ulatuses, sest kostja puuduliku keeleoskuse tõttu ei saanud kohe aru, milles ta tegelikult kokku leppis. Võlgnetavad summad, samuti intressimäär ja leppetrahvi summa on kokkuleppes kirjutatud araabia numbritega, mida kasutatakse ka vene keeles numbrite märkimisel ning nendest arusaamiseks ei ole vaja eesti keele oskust. Lisaks on kostja allkirjastanud kokkuleppe lisa 1, kus on eraldi välja toodud võlgnevuse jääk, põhiosa ja intressi maksed eraldi kuude lõikes ning kokku kogu makseperioodi kohta. Lepingu sõlmimisse hoolsa suhtumisega oli kostjal võimalik esitada kokkuleppe summade kohta küsimusi ning ebaselguse korral lepingule allakirjutamisest keelduda. Samuti on eesti keeles vormistatud järelmaksulimiidi leping AS-ga Sampo Pank, kuid kostja ei ole esile toonud, et ta sellest lepingust aru ei saanud. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja vastuväited, et kokkulepe on sõlmitud ebasoodsatel tingimustel ning kostja oli sunnitud alla kirjutama kõikidele dokumentidele, sest hageja ähvardas kostja võlgnevuse andmete Krediidiinfo AS-le esitamisega, mille järel kostja ei saa korterit müüa. Samas kostja kinnitas, et korter oli juba müüdud, aga panditud panga kasuks ning tehingu tühistamine tekitanuks kostjale varalist kahju. Kostja vastusest ei selgu, milles tema eeldatav kahju oleks seisnenud. Selline ähvardus ei saanud olla tõsiseltvõetav. Hageja kohtuistungil seletas, et pakkus kostjale võimalust leida võla tasumiseks muid finantseerimise võimalusi, kuid kostja ei soovinud ennast pankadega siduda ning eelistas sõlmida kokkuleppe võlgnevuse ajatamiseks hageja tingimustel. Sõlmitud kokkulepet arvestades on hageja seletus kokkuleppe sõlmimise faktiliste asjaolude osas veenev.

sissenõutavaks muutunud viivised 522,6 krooni, kokku 2807,02 krooni ning põhiosa katteks 1395,31 krooni. Seisuga 15.09.2008 oli põhiosa võlgnevus 15 000 – 1395,31 = 13 604,69 kr. Perioodil 16.08.2008 – 15.09.2008 kogunenud viivised 31 päeva x 13 604,69 kr x 0,052 % = 219,30 kr. Kostja tasus 4202,33 krooni, millest 219,30 kr viivised ja põhiosa katteks 3983,03 kr. Seisuga 15.10.2008 oli põhiosa võlgnevus 13 604,69 – 3983,03 = 9621,66 krooni. Perioodil 16.09.2008 – 15.10.2008 kogunenud viivised 30 päeva x 9621,66 kr x 0,052 % = 150,09 kr. Kostja tasus 4202, 33 kr, millest 150,09 kr viiviseid ja põhiosa katteks 4052,24 kr. Seisuga 16.10.2008 oli kostja põhivõla jääk seega 9621,66 kr – 4052,24 kr = 5569,42 kr. Rohkem makseid ei ole kostja teinud. Lepingule vastava viivisemääraga maksegraafiku jätkuval täitmisel oleks kostja pidanud 15.11.2008 tasuma hagejale viiviseid 31 päeva x 5569,42 kr x 0,052 % = 89,779 kr ning seega oleks 15.11.2008 seisuga 4202,33 kroonise makse tegemise järel põhivõla jääk olnud 5569,42 – 4112,56 = 1456,86 kr. Sellelt summalt tulnuks järgmise graafikujärgse makse tegemise ajaks 15.12.2008 tasuda viiviseid 30 päeva eest summas 22,727 kr, kokku kuulunuks 15.12.2008 tasumisele 1479,59 kr, mis on tunduvalt väiksem graafikusse märgitud maksesummast ja seega oleks 15.12.2008 viimase maksega võlgnevus tasutud. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigus saada pärast 15.10.2008 graafikujärgset makset kostjalt makseid veel summas kokku 5681,93 kr (sh põhivõla jääk 5569,42 kr ja viivised 112,51 kr). Seega on kostja võlgnevus hageja ees 5681,93 kr, mitte hagiavalduses märgitud 12 606,01 krooni.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.