Võlaõigus

taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Asjaolud ja kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning kohtuasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt poolte nõusolekule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid xxx ja kostja 16.05.2017 tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot. Leping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud 16.05.2017. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx ja kostja 14.12.2017 tarbijakrediidilepingu nr xxx lisalepingu, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 7000 eurot. Leping on kostja poolt käsikirjaliselt allkirjastatud 14.12.2017. Hageja selgitas, et 14.12.20217 lepingu laenuandmete kohaselt on laenujääk 8153,98 eurot, st 16.05.2017 sõlmitud lepingu laenusumma jääk ja 14.12.2017 sõlmitud laenulepingu laenusumma liideti kokku ühte lepingusse. xxx ja kostja sõlmisid 16.09.2018 tarbijakrediidilepingu nr xxx lisalepingu, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 2619,10 eurot. Leping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud 16.09.2018. Hageja selgitas, et 16.09.2018 lepingu laenuandmete kohaselt on laenujääk 10 130,96 eurot, st 16.05.2017 ja 14.12.2017 sõlmitud lepingute laenusumma jääk ja 16.09.2018 sõlmitud laenulepingu laenusumma liideti kokku ühte lepingusse. Hagiavaldusest nähtuvalt taotles kostja 31.08.2020 põhiosa maksepuhkust üheks kuuks, mida kostjale ka võimaldati. Lisaks muudeti 02.10.2020 tagastamata laenujäägi osas maksegraafikut, mille kohaselt muudeti igakuise osamakse suurust väiksemaks, so 265,15 eurolt 140,26 eurole. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 08.02.2021 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 22.02.2021 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 23.02.2021 lepingu üles. xxx loovutas 16.09.2024 kostja vastase nõude Rediem Capital AB-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on seisukohal, et hageja on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumist summas 6066,58 eurot (so 7384,29 – 195 1122,71 = 6066,58). Intressi arvestab hageja vastavalt lepingus kokku lepitud intressimäära 18,9% aastas ja 0,053% päevas alusel. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostjal intressi võlgnevus alates 10.11.2020 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 23.02.2021 kokku summas 463,19 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt laenuhaldustasu võlgnevust summas 11,60 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja kostjalt viivist põhivõla summalt 6066,58 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.02.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.01.2025 lepingu eritingimustes kokku 2

lepitud viivise määras 18,9% aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 4470,11 eurot ning edasiulatuvat viivist 6066,58 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 18.01.2025 lepingujärgses viivisemääras 18,9% aastas. Kostja on esitanud vastuse hagile, milles tõi välja, et kostja ei nõustu sellega, et laenuandja kaalus hoolikalt kõiki laenu väljastamisega kaasnevaid riske. Kostja selgitas, et isegi 50% laenukoormust peetakse väga suureks, kuid kostja puhul oli see 62,61%. Eelnev viitab kostja hinnangul suuremale riskile, mida hageja võttis teadlikult. Kostja lisas, et kuna kostjal puudus vajalik haridus ja teadmised, ei saanud ta oma maksevõimet objektiivselt hinnata. Kostja sõnul ei teinud hageja võla tagasimaksmise osas kompromissi leidmise protsessis järeleandmisi ega mõistnud kostja keerulist olukorda. Kostja tõi välja, et hageja pakkus kostjale nö orjastamislepinguid, mis ei aidanud kostjal võlga tagasi maksta, vaid suurendasid võlgnevuse summat rohkem kui 2000 euro võrra. Hageja on esitanud seisukoha kostja vastusele, milles hageja selgitas, et hageja on kõik tõendid ja selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise kohta esitanud hagiavalduse punktis 1.6. Hageja on seega seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on järgitud. Hageja tõi seisukohas välja, et juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu, esitab hageja nõude ümberarvestuse, millisel juhul palub hageja välja mõista kostjalt põhivõla jäägi summas 705,44 eurot ning viivised alates lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast, so 11.09.2023 lepingujärgses viivisemääras 18,9% aastas põhiosa jäägilt kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus tegi pooltele ettepaneku lahendada käesolev tsiviilasi kompromissi sõlmimise teel ning teavitada kohut hiljemalt 08.09.2025 kompromissi sõlmimise võimalikkusest ja esitada eelviidatud tähtajaks kompromissleping. Kohus selgitas, et juhul kui pooled kompromissi ei saavuta, määrab kohus pooltele lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks 08.09.2025 ning vastaspoole esitatule vastamise tähtajaks 12.09.2025. Hageja on esitanud kohtule lõpliku seisukoha, milles tõi välja, et on kõik oma seisukohad ja tõendid esitanud 17.01.2025 hagiavalduses ja 29.05.2025 täiendavas seisukohas ning jääb nende juurde. Kompromissi osas märkis hageja, et on kostjaga 28.08.2025 ühendust võtnud, kuid kostja hagejale vastanud ei ole. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle olemust (KAVS § 49 lg 3). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on krediidiandja kontrollinud kostja maksevõimet avalikest andmebaasidest ning kostja esitatud andmete ja kostja pangakonto väljavõtte alusel. 16.05.2017 sõlmitud laenulepingu laenutaotluse krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja enda konto väljavõtted. Laenutaotluse andmete kohaselt on kostja abielus, tema sissetulek aastas on 13 200 eurot, mis on ca 1100 eurot kuus, muid kohustusi on kostjal summas 1500 eurot kuumaksega 160 eurot. Täiendavalt teostas krediidiandja päringu Pensioniregistrisse, mille kohaselt oli kostja viimase 6 kuu sissetulekutest kinnipeetud pensioniosamaksed summas 437 eurot, mis on 6% kuus. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistrisse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Hageja tõi välja, et eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas 3

osamaksega laenulepingut. 14.12.2017 sõlmitud laenulepingu laenutaotluse krediidianalüüsi läbiviimisel lähtuti kostja poolt taotluses esitatud andmetest. Krediidianalüüsi käigus tegi krediidiandja päringu Maksehäireregistrisse. Krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Laenutaotluse andmete kohaselt on kostja abielus, tema sissetulek aastas on 14 400 eurot, mis on ca 1200 eurot kuus ning muud kohustused kuumaksega 57,56 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. 16.09.2018 sõlmitud laenulepingu laenutaotluse kohaselt taotles kostja laenu summas 8500 eurot. Lepingu alusel sai kostja laenu summas 2619,10 eurot. Laenutaotluse andmete kohaselt on kostja abielus, tema sissetulek aastas on 14 400 eurot, mis on ca 1200 eurot kuus, muud kohustused kuumaksega 57,56 eurot. Krediidianalüüsi tulemusena oli kostja keskmine sissetulek igakuiselt 1045 eurot ja kohustused 421 eurot. Kohtu hinnangul, kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvalt, ei olnud kostja isikuks, kes oleks olnud võimeline laenu teenindama. Lisaks on kostjal kaks alaealist ülalpeetavat. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, andes laenu isikule, kelle sissetulekuid analüüsides võis eeldada, et kostjal ei ole võimalik laenu sellises mahus teenindada. Kohus selgitab, et maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kostja on vaielnud hagile vastu ja avaldanud, et kostja hinnangul ei kaalunud laenuandja kõiki laenu väljastamisega kaasnevaid riske. Hageja on esitanud kohtule nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud. Sellisel juhul palub hageja välja mõista kostjalt põhivõla jäägi summas 705,44 eurot ning viivised alates lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast, so alates 11.09.2023 lepingujärgses viivisemääras 18,9% aastas põhiosa jäägilt kuni võlgnevuse tasumiseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. 16.05.2017 lepingu kohaselt sai kostja laenu summas 1000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama 24 kuu jooksul ehk perioodil 10.06.2017 – 10.05.2019. Viidatud lepingu alusel on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 399,95 eurot. Hageja selgitas, et kui arvestada kõik kostja maksed põhiosa katteks, siis enne lepingute liitmist oli tagastamata põhiosa 16.05.2017 lepingu alusel summas 600,05 eurot. 14.12.2017 lepingu kohaselt sai kostja laenu summas 7000 eurot. Laenujääk viidatud lepingu kohaselt on 8153,98 eurot, so 16.05.2017 lepingu jääk + 14.12.2017 lepingu laenusumma koos lepingu tasuga. Hageja tõi välja, et ümberarvestuse kohaselt saab laenujäägiks lugeda 7600,05 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama 60 kuu jooksul ehk perioodil 10.01.2018 – 10.12.2022. Viidatud lepingu alusel on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 1941 eurot. Hageja selgitas, et kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis enne lepingute liitmist oli tagastamata põhiosa 14.12.2017 lepingu alusel 5659,05 eurot. 16.09.2018 lepingu kohaselt sai kostja laenu summas 2619,10 eurot. Laenujääk kõnealuses lepingus oli 10 130,96 eurot, so 14.12.2017 lepingu jääk + 16.09.2018 lepingu laenusumma koos lepingu tasuga. Ümberarvestuse kohaselt saab laenujäägiks lugeda 8278,15 eurot. Viidatud lepingu alusel on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 6400 eurot. Hageja tõi välja, et kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis 16.09.2018 lepingu alusel on tagastamata põhiosa summas 1878,15 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama 60 kuu jooksul ehk perioodil 10.10.2018 – 10.09.2023. Hageja lisas, et käesolevaks on lepingu lõpptähtpäev saabunud, st viimase osamakse tähtaeg on saabunud 10.09.2023. Seega on kogu laenusumma muutunud sissenõutavaks. Pärast lepingu ülesütlemist, so 23.02.2021 on kostjalt toimunud laekumisi hagejale summas 1172,71 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Hageja lisas, et ümberarvestuse kohaselt on kostjal tagastamata 4

põhiosa summas 705,44 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõistab kohus kostjal hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 705,44 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 705,44 eurot alates lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast, so 11.09.2023 lepingujärgses viivisemääras 18,9% aastas kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Kohus selgitab, et VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Hageja nõuab viivist määras 18,9% aastas. Kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 705,44 eurolt seadusjärgses määras alates lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast 11.09.2023 kuni võlgnevuse tasumiseni. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas 840 eurot ja õigusabikulud summas 760,50 eurot, arvestusega 4,5 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus leiab, et riigilõivukulu summas 840 eurot on põhjendatud kulu. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 169 eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 350 eurot ilma käibemaksuta (3,5 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1190 eurot, millest 840 eurot on riigilõiv ja 350 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust 5

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.