26. jaanuar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-25-109150; B2 Impact OÜ hagi M.R. vastu; võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks tsiviilasja hind 2472,72 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja
B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) (registrikood 11542046; aadress XXX, 10617 Harjumaa) Marie Tsine (XXX)
Kostja Asja lahendamine
M.R. (isikukood XXX; aadress XXX lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista M.R.-ilt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 1359 eurot ja viivis 154,96 eurot. välja mõista M.R.-ilt B2 Impact OÜ kasuks viivis põhinõudelt (1359 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 27.01.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. 2.Seoses eelnevaga: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 66,5% ja hageja kanda 33,5 %; 2.2 välja mõista M.R.-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu 246,05 eurot; 2.3 välja mõista M.R.-ilt B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 246,05 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks; 2.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. 3.Selgitada: 3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot; 3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha; 3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega;
3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt OÜ-l Omaraha on M.R. vastu, mis tuleneb laenulepingust nr. S236437543. 31.12.2024 edastas B2 Impact OÜ kostjale nõudekirja ja nõude loovutamise teatise, mille teatas, et Laenuandja on andnud kõik nõuded kostja vastu OÜ-le B2 Impact nõude loovutamise lepingu alusel (dtl 45). Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks laenulepingust tulenev võlgnevus summas 2267,60 eurot, millest põhivõlgnevus 1866,62 eurot, intress 182,91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 218,07 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivised põhinõudelt (1866,62 eurot) alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras. Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena riigilõiv 350 eurot ja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kostja oma seisukohas leiab, et laenulepingust tuleneva kohustuse tagasimakseid nähtub LHV pangas 520€ aga Luminor pank pole veel kontoväljavõtet väljastanud. Laenuleping on sõlmitud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034) rikkudes. Enne laenulepingu sõlmimist oli kostja netosissetulek maksimaalselt 869,65 eurot kuus, samas kui kostjal oli juba olemas teine laenukohustus (kulud ületasid tulu). Kuu kogukulud ületasid selgelt kostja maksevõime. Laenulepingu sõlmimise ajaks oli kostja maksevõime oluliselt piiratud, mistõttu oleks hoolsalt tegutsenud krediidiandja pidanud laenulepingust keelduma. Kuigi hageja viitab, et Omaraha OÜ teostas maksevõime hindamise, siis Maksuameti andmetest nähtuv sissetulek 576,60 + 259,04 euro (muutuv- oleneb päevade arvust) on tegelikult see, millele pidanuks tuginema – mitte laenu taotluses välja toodud kõrgem ja kinnitamata summa, millest ise aru ei saa. Sellisel juhul pidanuks krediidiandja hoiduma laenulepingu sõlmimisest. Seega rikuti VÕS § 4034 lg 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt tuleb tarbijale anda krediiti vaid pärast tema tegeliku maksevõime hindamist. Hageja väidab, et on teostanud kõik vajaliku krediidivõimekuse hindamise põhimõtted aga paraku hageja ei saa seda väita ega kinnitada, kuna on nõude üle võtnud OMARAHA OÜ-lt. Lepingu tühisus VÕS § 406 2 lg 1 on keskmine tarbimislaenude KKM oli 19.12.2023 (laenu väljastamise aeg) 17,3 % a. Kostja tõendab, et 2
hageja on rikkunud VÕS § 14 lg 1 lepingueelsed läbirääkimised ja KAVS § 49 tarbija krediidivõimelisuse hindamise korda ja VÕS § 4034 . Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine lg 2 p 6 ja p 7 , kuna laenu võtmisel oli juba kostja makseraskustes kostja arvestuslikud kulud olid laen Holm Banka 229,28 eurot, kodukindlustus 20 eurot, kommunaalmaksed 100-120 eurot, side vahend/tv 109 eurot (muutuv), toit ca 400 eurot (eritoit), rohud ca 100 eurot (muutuv), kokku 978,28 euro /kuu, seega hageja ei pakkunud lepingueelset läbirääkimist sh krediidivõimelisuse hindamist, sh kostja teavitamine ja nõustamine peavad toimuma ajaliselt enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Selline hageja poolne käitumine välistaks antud kaasuses kõrgemast intressinõudest vastavalt VÕS § 94 lg 1 ja viidates VÕS 4034 § lg 2 p 7. On selge et OMARAHA OÜ on rangelt rikkunud VÕS § 6l g1 ja KAVS § 49. Kostja on tuginenud VÕS § 94 lg 1,mis on kooskõlas VÕS § 403 4 lg 2 p 7. kostja taotleb hagi täielikku rahuldamata jätmist või osaliselt. Kohtukulude hageja kanda jätmist. Kohtu põhjendused
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4.Hagi hind on 2472,72 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
5.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Hageja on esitanud kostja vastu nõue tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust nr. S236437543 (dtl 47-63), mille on kostjale laenu antud 1879 eurot (dtl 69) ja kostja on tagasimakseid teinud kokku 520 eurot (dtl 64-63, 151). Leping on üles öeldud 30.12.2024, nõue on loovutatud hagejale (dtl 126).
7.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 30.12.2024. Vaidlust ei ole, et kostja on saanud laenu 1879 eurot ja vaidlust ei ole, et kostja on teinud tagasimakseid 520,09 eurot. Kostja täiendavaid andmeid võlgnevuse tasumise kohta kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 tähenduses.
8.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja nõustub kostja seisukohtadega.
9.Hagiavalduse kohaselt OÜ Omaraha poolt teostatakse enne Kliendile laenu andmist laenusaaja krediidivõimelisuse hindamine ning kontrollitakse Kliendilt saadud andmeid asjakohastest andmebaasidest. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et hagi aluseks olevate väikelaenulepingute puhul ei ole tegemist elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidiga vaid lühiajalise ja väikses mahus oleva tarbijakrediidiga. Krediidivõimelisuse hindamisel on nende kahe krediidi osas erinevad parameetrid ja erinev on tarbija kohta kogutava informatsiooni 3
maht. Omaraha OÜ on kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud VÕS § 403 4 lg 2 sätestatust, millest tulenevalt võib krediidiandja hindamistoimingute ulatuse kindlaks määrata vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Tarbijal lasub lepingueelsetes läbirääkimistes aususkohustus, sh kohustus teatada tõesed andmed oma sissetulekute ja väljaminekute kohta ning muud asjaolud, mis omavad tähtsust laenu taotluse analüüsi tegemiseks (VÕS § 14 lg 1 ja 2). Lepingut sõlmides kinnitas kostja enda esitatud andmete tõesust. Sellest tulenevalt vastutab kostja lepingu sõlmimisel esitatud andmete tõele vastavuse eest. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete ja hea usu põhimõtte vastaselt. Hageja hinnangul täitis krediidiandaja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Omaraha OÜ kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. Enne lepingu sõlmimist esitas kostja taotluse krediidi saamiseks, esitades andmed sissetuleku (870 eurot) ja finantskohustused (250 eurot), peale mida kontrollis Omaraha OÜ kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ning tegi krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime hindamiseks. Skoori määramisel arvestatakse andmeid Krediidiinfo, Krediidiregistri andmebaasis. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Maksuameti andmebaasi ja saadi vastus 263,76 eurot. Lõplik arvestatud sissetulek saadi vastavalt menetlusandmetes toodud arvutustele ja Omaraha arvestas laenusaaja sissetulekuna 316,51 eurot. Maksuameti sissetuleku päringu andmed: 263,76 € - Maksuameti päringu sissetuleku andmetele lisatud 20%, kuna laenutaotluses palju kõrgem sissetulek ja kõik sissetulekud ei pruugi maksuameti päringus kajastuda: 52,75 € Kohustustena arvestati 250 eurot: - Igakuine finantskohustuste suurus taotlusel: 250 € Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel (kuumakse oli 64,50 eurot), sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu Omaraha OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra (dtl 102).
10.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
11.Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud 4
nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et ta oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi.
12.Täiendavalt hageja leidis, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet jääb hageja oma nõude juurde.
13.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti kokku 1879 eurot ja kostja poolt on tagasimakseid tehtud kokku 520 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1359 eurot.
14.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale mu154,96 id tasusid. Seadusjärgse viivise võlgnevus perioodi 31.12.202426.01.2026 eest on kostjal viivis eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
15.Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel.
16.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 1359 eurolt alates 27.01.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
17.Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 19.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 66,5% ulatuses kostja ja 33,5% ulatuses hageja kanda. 20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 21.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõiv 350 eurot ja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 370 x 66,5% = 246,05 eurot.
5
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (446,92 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 23.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.