2-08-82940/17 - Muud - Muud hagiasjad - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Tagastada V A -P ile (isikukood xxxx, xxxx, arvelduskonto 1100813497 Swedbank) riigilõiv summas mas 250 (kakssada viiskümmend) krooni ja saata kohtuotsus selles osas täitmiseks Kohtute sum Raamatupidamiskeskusele. Jätta kõik muud menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse kättetoimetamisele kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates 14 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja hageja nõue. Hagiavaldus on esitatud seoses maksekäsu kiirmenetluse muutumisega hagimenetluseks. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja 22.03. ja 25.03.2007.a. kostjale veterinaarteenust ning esitas kostjale selle kohta sularahaarve nr. 41 summale 13 194 krooni. Kostja tasus arve osaliselt summas 8 000 krooni ning jättis arved tasumata summas 5 194 krooni. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. l järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivitusintressi (viivis). Hageja on arvestanud viivist 616 päeva eest summas 831 krooni ja 87 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla katteks 5 194 krooni, viivise katteks 831 krooni ja 87 senti, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista välja viivis kuni nõude täitmiseni kostja poolt. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega, kuid palub teha tagaseljaotsus, kui ilmneb selline seaduses sätestatud alus. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendava kirjaliku tõendina sularahaarved, väljavõte pangatoimingutest, aktid teenuse osutamise kohta, veterinaarteenuste hinnakiri, riigilõivu tasumise dokument. II. Asja kohtulik menetlus ja maakohtu maakohtu tagaseljaotsuse põhjendus. Kohus 06.02.2009.a. võttis hagiavalduse menetlusse, saatis hagimaterjali kostjale teadmiseks, kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust hagile ei saatnud, mistõttu kohus 18.03.2009.a. määras korraldada eelistung. 20.04.2009.a. määratud eelistungile kostja ei ilmunud, kuigi kohtukutse on 23.03.2009.a. vastu võetud, mida tõendab allkirjaleht toimikus. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat eelistungile mitteilmumise tagajärgede eest. Istungile ilmunud hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg. l sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, ja samas lg. 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. l järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluses 03.12.2008.a. maksekorralduse nr. 497 alusel, kontolt 1100813497 Swedbank, tasunud riigilõivu 250 krooni. Hagiavalduse esitamisel on hageja esindajana Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ, kontolt 10220011658017 SEB Eesti Ühispank, 23.01.2009.a. täiendavalt tasunud maksekorralduse nr. 2126 alusel riigilõivu 1 200 krooni. Hageja on teinud kohtule taotluse tagastada enamtasutud riigilõiv summas 250 krooni, kuna maksekäsu kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks tulnuks hagejal tasuda täiendavalt ainult 950 krooni. Kohus leidis, et hageja taotlus on põhjendatud rahuldada ja enammakstud riigilõiv talle tagastada. Kuna riigilõivuseaduse järgi oli kohustus tasuda riigilõivu 1 200 krooni, hageja on selle tasunud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõiv kohtukuluna välja mõista summas 1 200 krooni. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.