N.S. hagi K.R. vastu varalise kahju hüvitamiseks 23 930 krooni
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad maakohtus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalesid Hageja N.S. () Hageja esindaja S. S. Kostja K.R. () Kostja esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus 25.märts 2009.a.
RESOLUTSIOON
Hagi jätta rahuldamata. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE
1.N.S. (hageja) esitas 18.06.2008.a. maakohtule hagi K.R. (kostja) vastu autole tekitatud kahjutasu nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt 28.aprillil 2008.a. kukkus kostjale kuuluva rõdu (III korrus) klaas hageja sõiduauto Citroen C5 (registrimärgiga XXX XXX) tagaklaasile, purustades selle täielikult ning tekitades katusele ja juhipoolsele tagumisele uksele mõlgid. Juhtunu kohta esitas hageja avalduse ka politseile. On suur õnn, et samal ajal ei olnud kedagi õuel, hageja
2-08-24625 korjab ise tihti suitsukonisid auto pealt, samas mängivad lapsed ja tulevad inimesed poest. Sellel õnnetusel oleksid võinud olla palju traagilisemad tagajärjed. Ilmastiku süül see juhtuda ei saanud, kuna oli tuulevaikne ilm. Hageja on täiesti veendunud, et rõduklaas kukkus alla kostja süülise tegevuse tagajärjel. Samas kostja ennast süüdi ei tunnista. Hageja palub:
1.välja mõista K.R.ilt hageja N.S. kasuks 23 930 krooni auto remondikulude katteks. 2. kohtukulud panna kostjale
3.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja /t.l. 33/, et korteris toimuva eest vastutab korteriomanik ja ta ei teadnud, et korteril on ka kaasomanik, sest enamasti elab seal K.R.. 28. aprillil 2008.a. viibis tõesti selles korteris ka A. E., kes oli alkoholijoobes. Seda tõendab ka KÜ X X esimees V.N. ja politsei. Kui kostja K.R. tõendab, et ta ei viibinud sel hetkel kodus siis on tal võimalik nõuda kulude hüvitamist A,E.ilt. Korteri rõduklaaside tellimine AS-lt Malmerk Fassaadid oli ikkagi iga korteriomaniku sooviavalduse alusel, tellimuse aga esitas KÜ X X kuna hulgi tellides sai hinnasoodustust. Tööde ülevõtmis-vastuvõtmisaktilt on näha, et korter nr 22 on tasunud klaaside eest 11 862 krooni. Osadel korteritel puuduvad siiani rõduklaasid. Need klaasid ei kuulu ühistule, ega ole korteriomandiseaduse § 2 järgi ehitise osad. Need klaasid saab ka eemaldada ja korteriomandit vahetades kaasa võtta, see ei muudaks ka maja fassaadi oluliselt, kuna paljudel korteritel rõduklaasid puuduvad. Hageja võttis telefoni teel ühendust ülevõtmis-vastuvõtmisaktile allakirjutanud T.M. ́iga. Tema sõnul ei ole kostja, ega tema advokaat nende poole pöördunud. AS Malmerk Fassaadid on paigaldanud rõduklaase alates 2001.a. ja neile teadaolevalt ei ole ükski rõduklaas iseenesest purunenud. Küll aga võib klaas puruneda teravast löögist vertikaalserva vastu. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja leidis, et hagi on esitatud õige kostja vastu, soovimata esitada ka nõuet veel kellegi vastu /t.l. 43/.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt /t.l. 25-26/: 4.1.On paljasõnalised hageja väited, mille kohaselt kukkus rõdul purunenud aknaklaas alla kostja süülise tegevuse tõttu ega vasta tegelikele asjaoludele. Nagu hageja ise oma hagiavalduses märgib, kutsus ta õnnetusjuhtumi toimumise järgselt välja politsei, kes käis kohapeal ning tuvastas, et kostja ei viibinud õnnetusjuhtumi toimumise ajal kodus. Korteris viibis küll kostja elukaaslane ja korteriomandi kaasomanik A.E., kuid ka tema ei viibinud õnnetusjuhtumi toimumise hetkel toas, mille aken purunes. Kuivõrd rõduklaasi purunemise põhjused on teadmata ning ükski konkreetne isik ei ole teadaolevalt toime pannud tegu mis võis otseselt põhjustada klaasi purunemise, politsei juhtumi kohta menetlust ei algatanud. 4.2.Kostja kinnitab, et ei viibinud klaasi purunemise ja allalangemise hetkel kodus. Vastavat asjaolu on eeldatavalt võimalik vajadusel tõendada väljakutse peale kohal käinud politseikonstaabli ettekande põhjal, mille koopiat keeldus politseiprefektuur paraku kostjale väljastamast. Eelnevast tulenevalt on täiesti alusetu ja tõendamata hageja väide, et klaas kukkus alla kostja süülise tegevuse tagajärjel. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tema vastavasisulist väidet kinnitaksid. 4.3.Kostja on eelnevast tulenevalt seisukohal, et ei saanud kuidagi põhjustada rõduklaasi allalangemist, kuivõrd ei viibinud sündmuse toimumise ajal kodus. Kuivõrd asjas puudub üldse objektiivne teokoosseis, ei saa rääkida ka teo õigusvastasusest ja/või kostja süüst, samuti põhjuslikust seosest kostja teo ja tekkinud kahju vahel ning kahjunõudel puudub esitatud kujul igasugune faktiline ja õiguslik alus. 4.4.Kostjale ei ole teada põhjused, mis võisid 28.04.2008.a põhjustada aknaklaasi purunemise. Eelduslikult oli klaasi purunemine põhjustatud tootekvaliteedist või aknasüsteemi ebakvaliteetsest paigaldusest, mille tulemusena purunes klaas tekkinud liigpingete tõttu. Vastavalt Eesti suurima klaaspaketitootja Baltiklaas AS kodulehel (www.baltiklaas.ee) rubriigis
2-08-24625 ”korduma kippuvad küsimused” avaldatud teabele ei ole erandlikud juhtumid, kus ka karastatud klaas puruneb iseeneslikult mitu aastat pärast selle paigaldamist (vt.Lisa 1, 5-s lõik). Toote või paigalduse kvaliteedist tulenev kahju ei saa olla kostja riisiko, eriti arvestades asjaolu, et akna ja selle paigalduse tellis AS-ilt Malmerk Fassaadid 2004.a KÜ X X (vt. Lisa 2), mitte kostja. Isegi, kui asuda seisukohale, et vastutus ebakvaliteetse või puudulikult paigaldatud akna eest lasub selle omanikul, ei vastuta kostja ainuisikuliselt hoone aadressil X X, Haapsalu asuva hoone akende eest, kuivõrd vastavalt korteriomandiseaduse §-s 2 sätestatule ei kuulu ehitis ja selle osad (s.h. aknad) korteriomandi eseme reaalosa koosseisu. Eelnevast järeldub, et juhul, kui vastutus puudustega akna või vääralt paigaldatud akna eest lasub akna omanikul, vastutavad selle eest kõik hoone kaasomanikud ühiselt. 4.5.Eelnevast punktist nähtub, et purunenud aken ei kuulunud ainuisikuliselt kostjale vaid kuulus ühiselt X X elamu kaasomanikele. Järelikult ei saa kostjalt eeldada ka tavapärasest suurema hoolsuskohustuse järgimist. Tavapärasest suurema hoolsuskohustuse eelduseks saaks siinkohal olla vaid tõdemus, et maja akna näol on tegemist suurema ohu allikaga. Vastav eeldus paneks aga samaväärselt suurema hoolsuskohustuse ka hagejale, kes auto omanikuna peaks siis samuti arvestama võimalusega, et aknaklaas võib puruneda ja alla langedes akna all seisvat autot kahjustada. Eelnevast tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud mõista välja hagejalt. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde ja leidis, et hagi on esitatud mitte vastava kostja vastu, kuna hageja ei ole tõendanud, mida tegi kostja valesti, et aken purunes. Akna purunemise ajal kostja korteris viibinud isik ei teinud midagi sellist, mis oleks põhjustanud klaasi purunemise ja alla kukkumise /t.l. 39/.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Asjas on tuvastamist leidnud, et: - 28.aprillil 2008.a. kukkus kostja K.R.ile kuuluva korteriomandi asukohaga Haapsalus X XX (III korrus) rõduklaas maja ees parkivale ja hageja N.S.le kuuluva sõiduauto Citroen C5 (registrimärgiga XXX XXX) tagaluugi klaasile, mistõttu see purunes ning tekitas katusele ja juhipoolsele tagumisele uksele mõlgid /t.l. 9/. - politsei sündmuse asjaolude väljaselgitamiseks menetlust ei alustanud. - purunenud rõduklaasi tellis muuhulgas ka kostja rõdule korteriühistu X X ja valmistas ning paigaldas 24.03.2004.a. töövõtjana AS Malmerk Fassaadid /t.l. 28/. - rõduklaasi allakukkumise hetkel viibis kostja korteris tema tolleaegne elukaaslane ning korteri kaasomanik A.E.. - hageja on korteriomandi asukohaga Haapsalus X X-X omaniku A. S. /t.l. 10/ abikaasa. - hagejale on tekkinud varaline kahju, mis väljendub auto remondiks vajalikes kulutustes. summas 23 930 krooni /t.l. 3/, mille hüvitamist nõuab hageja kostjalt.
7.KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või
2-08-24625 selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. KOS § 11 lg 3 teine lause sätestab, et kui kohustuste täitmist takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse (nagu kahju hüvitamise kõikidel muudel juhtudelgi) VÕS –i 7.peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses.
8.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
9.Kohus leiab, et hageja väited, mille kohaselt kukkus purunenud rõduklaas alla kostja süülise tegevuse tõttu on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, mida kostja või korteris viibinud A.E. tegid valesti, et rõduklaas purunes või mis võis olla rõduklaasi purunemise põhjuseks. Tunnistaja A.E.i ütluste kohaselt /t.l. 40-42/ oli tema töötoas (mitte rõdul), kui rõduklaas ootamatult purunes. Rõduklaasi purunemise ajal oli tema ainsana korteris, kostja K.R. viibis välislähetuses. Tunnistaja eitab alkoholijoobes olemist. Tunnistaja nägi klaasi purunemist silmanurgast. Töötoa aknast välja vaadates sai ta aru, et üks rõduklaas on puudu, klaasijäägid olid veel metallraami küljes. Tunnistaja läks õue vaatama, mis juhtus ja nägi, et klaas oli kukkunud auto peale. Enne rõduklaasi purunemist olid klaasid olnud terved ja talve otsa kinni, keegi neid ei puudutanud ega avanud. Klaasikillud olid lennanud nii rõdule, kui väljapoole võrdselt. Rõdul ei olnud näha eset, millega võinuks keegi aknasse visata. Sündmuskohal käis politsei, kes käis ka korteris vaatamas ja pildistamas. Politsei temalt seletust ei võtnud ega süüdistusi ei esitanud.
10.Kuivõrd asjas ei ole tõendatud, et kostja või tema pereliikmed oleks rikkunud KOS § 11 lg-st 1 tulenevaid kohustusi ja et kostja oleks hagejale kahju tekkimises süüdi, tuleb hagi jätta rahuldamata. Puuduvad alused kostja vastutusele võtmiseks.
11.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.