OÜ E (endine ärinimi S) hagi OÜ Avastu võla, viivise nõudes tsiviilasja hind 226823,81 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ E (xxx, xxx), esindaja U Männa,
esindajad
Kostja OÜ A(xxx, xxx) esindaja L Birjuk
Kohtuistungi aeg, koht,
11.03.09, Tallinn, esindaja U Männa
Kentmanni
Kohtumaja,
hageja
osalenud isikud
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ A OÜ E kasuks võlga 226823,81 krooni ja viivised 37484,84 krooni. Jätta OÜ E menetluskulud OÜ A kanda. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused
1.OÜ S ja OÜ A sõlmisid 27.09.2005.a. mitteeluruumi üürilepingu, mille kohaselt andis hageja üürileandjana kostjale üürile Tallinnas aadressil Xxx asuvad äriruumid pindalaga 627m2. Lepingu kohaselt kohustub üürnik tasuma iga kuu 20. kuupäevaks üürileandjale üüri ja kommunaalteenuste eest. Tasumisega viivitamise korral kohustub üürnik tasuma üürileandjale viivist 0,25% päevas tähtaegselt tasumata summalt. 2006.a. augustiks oli üürnik jäänud üüri- ja kommunaalmaksete tasumisega üürileandjale võlgu ligi 200 000 krooni. Võlgnevuse tasumise kohta koostati 5. septembril 2006.a. maksegraafik, millest
viimased osamaksed tuli tasuda 2007.a. novembris ja detsembris. Kokkuleppe kohaselt oli graafikujärgsete maksetega viivitamise korral viivisemääraks 0,1% päevas. Lisaks lasus üürnikul endiselt kohustus tasuda igakuiseid üüri- ja kommunaalteenuste makseid. Üürnik ei ole suutnud ka edaspidi korrektselt üürilepingust tulenevaid summasid tasuda ning jäi viivitusse ka maksegraafiku alusel kokkulepitud summade tasumisega. Hageja saatis kostjale võlgnevuse teateid saatnud korduvalt - 28.05.07, 26.06.07, 18.07.07, sh üürilepingu ülesütlemise hoiatuse, 30.08.07, 27.09.07, 27.11.07, 04.12.07 ja viimase 18.01.2008. Vaatamata suuliselt antud lubadustele ei ole üürnik alates 2007.a. septembrist enam ühtegi osa tasunud. Kostja on võlgnevuses ka 5. septembril 2006.a. kokkulepitud maksegraafiku 2 viimase osamakse tasumisel.
2.Seisuga 7. veebruar 2008.a on kostja võlgu 2 viimase graafikujärgse makse tasumisega järgmiselt: tähtaeg oli 20.11.07 - tasumata on 10 000 krooni, tähtaeg oli 20.12.07 tasumata on 15 841,42 krooni. Võlgnevus on ka 2007.a teise poolaasta jooksvate üüriarvete tasumisel - augusti eest 273,28 kr – tähtaeg oli 04.09.07, septembri eest 36784,69 kr - tähtaeg oli 02.10.07, oktoobri eest 531,17 kr – tähtaeg oli 31.10.07, novembri eest 41 903,21 kr -tähtaeg oli 02.12.07 ja detsembri eest 33638,20 kr - tähtaeg oli 20.12.07 ja 10851,84 kr - tähtaeg oli 02.01.08. Seega on üürivõlg 226823,81 krooni. Vastavalt üürilepingu p-le 3.2 on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,25% päevas tähtaegselt tasumata summalt ja vastavalt maksegraafikule oli viivise määr 0,1% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Üürilepingu kohaselt muutub viivis sissenõutavaks üüri tasumise tähtaja ületamise ajast alates. Seisuga 14.01.08 on tähtajaks tasumata summadelt viiviseid kogunenud kokku 37 484,84 krooni.
3.Viivise arvestus on järgmine:
Arve
Summa
Tasu-
Maks-
Viivi-
Vii-
10.Vii-
vis
vise
mise
mata
tatud
täht-
osa
päeva-
sum-
de arv
ma
aeg
11.200701
12.38273
13.04.09.
14.38273,
,28
18.200710
19.36784
20.01.10.
21.36784,
,69
25.200710
26.39531
27.31.10.
28.39531,
,17
32.200710
33.41903
34.02.12.
35.41903,
,21
39.200710
40.33638
41.20.12.
42.33638,
,20
46.200710
47.10851
48.02.01.
49.10581,
,84
15.132
22.104
16.95,6
17.12630
,18
23.91,.
24.9564,
29.75
36.43
30.98,8
31.7412,
37.104,
38.504,6
43.25
50.12
44.84,1
45.2102,
51.27,1
52.325,5
53.Lisaks võlgneb kostja maksegraafiku 2 viimase osamakse tasumisega vastavalt 10000 krooni ja 15941,42 krooni ja nende tasumisega viivitamise korral on maksegraafiku järgi viivis 0,1% päevas järgmiselt:
54.Arve
55.Summa
56.Tasu-
57.Maks-
mise
mata
täht-
osa
aeg
58.Viivi-
59.Vii-
60.Vii-
tud
vus
vise
päeva
päe-
sum-
-de
vas
ma
arv
61.2006101
62.10000
63.20.11.
64.10000
65.55
66.10
67.550
72.25
73.15,8
74.396
68.2006101
69.15841,
70.20.12.
71.15841,
75.Kokku on viivis 37484,84 krooni.
76.Üürnik on 28.01.08 saadetud kirjas tunnistanud oma võlgnevust ning soovis selle likvideerimist graafiku alusel. Graafikut võlgnik välja pakkunud ei ole. Üürileandja ei ole nõus järjekordse maksegraafiku koostamisega olukorras, kus veel eelmise maksegraafiku 2 viimast osamakset tasumata on. Üürileandja on pakkunud kompromissina võimalust kohtuväliselt 50% võlguolevast summast jaanuari 5. nädala jooksul ära maksta (e-postiga saadetud kiri 29.01.08) ning ülejäänud osa peale koostada maksegraafik. Kahjuks pole Üürnik seisuga 6. veebruar 2008 ka sellele ettepanekule reageerinud. 20. detsembril 2007.a. võõrandas OÜ S hoonestusõiguse mõttelise osa, milles asusid vastavalt kasutukorrale kostja poolt üüritud ruumid. Alates 01.08.08 on kostjal kohustus tasuda üüri ja kommunaalteenuste eest uuele hoonestusõiguse omanikule UÜ-le H.
77.Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse summas 226823,81 krooni ja viivised summas 37 484,84 krooni ning menetluskulud palub jätta kostja kanda.
78.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Kostja on võlga tunnistanud. Kostja viited hagejapoolsele lepingurikkumisele on paljasõnalised ja tõendamata, kostja ei ole esitanud ühtegi pretensiooni hagejapoolsele lepingurikkumisele, sj ei ole vaidlustanud ühtegi esitatud arvet. Lisaks märkis, et üldvalve tähendab kogu hoone üldist valvesüsteemi üldkasutatavate ruumide eest sõltumata kostja kasutuses olevate ruumide valvest, samuti hõlmab tasu üldelektri üldkasutatavate ruumide elektrit. Kostja kasutab nimetatud lisateenuseid ja neid osutatakse talle tema huvides. Hageja ei ole rikkunud lepingu p-des 4.5, 4.2, 4.3 ja lisas 2 sätestatud kohustusi, selliseid pretensioone ei ole kostja hagejale esitatud. Hageja on arvestanud elektrit kostja kasutada olnud ruumide eest ja lisaks üldelektrikulu. Ruumide ümberehituse tegi kostja enda huvides, milleks andis hageja nõusoleku, kuid kokkulepet nende kulude hüvitamiseks ei ole, seda ei tulene ka üüritepingust. Kuna üürileandjaks on nüüdseks uus omanik, siis parenduste hüvitamise/mittehüvitamise nõue on uue üürileandja ja kostjavaheline asi.
79.Tõendid: üürileping, kokkulepe võla tasumise kohta, ülesütlemise hoiatus 18.07.07, lepingu ülemineku teade 20.12.07, üürivõla tasumise teade 19.01.08, kostja kiri 28.01.08, hageja vastus e-kirjaga 29.01.08, arve nr. 200610144 14, arve nr. 200710142, arve nr. 200710143, arve nr. 200710160, arve nr. 200710186, arve nr. 200710194, arve nr. 200710222. Kostja vastuväited
80.Oma vastustes (01.04.08, 01.07.08, 24.10.08) tunnistas kostja, et tal on võlgnevus S OÜle. Võlg tekkis kostjast sõltumatutel põhjustel, kuid sellest hoolimata tunnistab võlga. Detsembris 2007 sai kostja Haridus- ja Teadusministeeriumi koolitusloa, mida oli taotlenud 3 aastat. Märtsis algasid koolitused. Kostja pakkus hagejale maksta võlg graafiku alusel, aga hageja soovis saada vaid 50% summast. Kostja tegi ettepaneku maksta hagejale graafiku alusel 10 000 (kümme tuhad) krooni kuus, kuna varasem
samasugune graafik ja summa on praeguseks praktiliselt välja makstud. Kohtukulud peab maksma hageja, kuna kostja oli kogu aeg nõus võlgadega ja pakkus graafikut. Kui see hagejale ei sobi, siis palub vähendada summat, kuna hageja on rikkunud lepingut, sest arvel on summad, mis ei ole kokku lepitud lepingu punktis 5.2: tasu üldvalve eest, sest kostjal on oma valvesüsteem, aga ka tasu üldelektri eest. Lisaks ei ole hageja täitnud oma kohustusi. Lepingu p. 4.5 – järgi pidi hageja tegema remondi osas, mis on selgus ruumide ja seadmete kasutamise käigus, selles aga puudub üürniku süü. Lepingu p 4.2 järgi pidi hageja varustama ruume bürooruumidele ettenähtud tulekustutusvahenditega ning üleandmise-vastuvõtmise akti p-i 2 järgi pidi hageja 2 korda aastas pesema aknaid. Lisaks ei ole hageja lepingu p. 4.3 järgi teinud välis - ja sisekoristustöid. Põhjendamatu on elektriarvete summa 73% ulatuses üksnes sellepärast, et elektriarvesti asub kostja ruumis. Hageja oli nõus, et kostja teeb omal kulul ruumide ümberehituse, mille tulemusel tõusis ruumide väärtuse. Hageja müüs ruumi ära ja sai sellest kasu, kuid kostja võlg ei vähenenud, kuid ta oleks pidanud võlga vähendama. Seoses asja müügiga tekkis kostjal uue üürnikuga kahjulik leping. Kostja on nõus maksma võla ära pärast võla ümberarvestamist, vähendamist ja on kompromissiga nõus kui see on tehtud ilma viiviseid arvestamata ja on arvestatud ümberehitusteööde mahtu 110000 krooni.
81.Tõendid: ruumide plaan ümberehitusega. Kohtu põhjendused
82.VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks lubatav ka viivisenõue VÕS § 101 lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses. VÕS § 271 järgi kohustub üürnik tema poolt üüritud asja eest maksma üürileandjale üüri ja § 292 lg 1 alusel on kohustus üürnikul maksta üürileandjale lisaks üürile asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürisandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
83.Poolte vahel on sõlmitud üürileping 27.09.05, mille p 3.1 järgi peab kostja üürnikuna tasuma igikuiselt kuu 20. kuupäevaks ruumi eest üüri ja muud lepinguga kokkulepitud makseid teenuste eest, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 5.1 järgi on üüri suurus kokku kuus 24681 krooni, millele lisandub käibemaks ning p 5.2 järgi peab üürnik maksma üürileandjale üürniku poolt kasutatavate lisateenuste (elektri, vesi, kanalisatsioon, küte, prügivedu, välisterritoorium koristus avariihooldus, halduseteenuste) eest eraldi. Hinnates lepingu p 5.1 ja 5.2 sisalduvate kohustuste iseloomu, on kohtu arvates tõendatud lepinguga, et poolte vahal oli kokkulepe kõrvalkulude tasumise kohta VÕS § 291 lg 1 tähenduses. Hageja väitis, et kostja ei ole esitanud ühtegi pretensiooni üüri ja muude kulude tasumise kohta esitatud arvetes osas, mida kostja ei ole ümber lükanud. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud pretensiooni kõrvalkulude kohta, leiab kohus, et kostja viidatud ja hageja nõutud tasu üldelektri ja tasu hoone valvesüsteemi eest on vaadeldav ja hinnatav lepingu p 5.2 tähenduses ja VÕS § 292 lg 1 järgi kõrvalkuluna, mille tasumise kohustus on kostjal olemas. Kohtu arvates hõlmab tasu hoone, milles asub ka kostja üüritud ruum, valvamise eest ja sama hoonega seotud üldised elektrienergiakulud neid teenuseid ja kulusid, mida osutavad kolmandad isikud ja mis on seotud asja kasutamisega, sj üüritud ruumide kasutamisega, kuna üüritud ruume ei ole võimalik vaadelda hoonest eraldi. Seega on kostjal kohustustus ka märgitud kulude eest tasuda ning asjaolu, et neid lepingus üksikult loetletud ei ole, ei tähenda nende kulude tasumise kohustuse puudumist. Kostja ei ole
kunagi selles osas ühtegi pretensiooni varasemalt hagejale esitanud, mis kinnitab ka vastavate kõrvalkulude tasumise kohutustuse kokkuleppe olemasolu.
84.Kostja leidis, et hageja ei ole täitnud oma kohustust: pesta kaks kord aastas aknaid, teha sise ja väliskoristustöid, ei hankinud tulekustutit, mis annavad õiguse kostjal keelduda omapoolse üürikohustuse täitmisest. VÕS § 271 järgi on üürileandja põhikohustus eelkõige asja üürniku kasutuss andmine ja üürniku kohustus selle eest tasuda üüri ja kõrvalkulusid, st eelmärgud kohustused on eelkõige vastastikused ja üürilepingu poolte põhikohustused. Vastastikuste kohustuste puhul on pooltel võimalik keelduda oma kohustuse täitmisest kui teine pool oma kohustust ei täida. Nimelt ei pea VÕS § 296 järgi üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada § -s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu ja § 278 järgi on takistuseks selline puudus, mida ei pea kõrvaldama üürnik ja mille tõttu on asja kasutamine välistatud. Seda, et pesemata akende ja välis- ja siseruumide koristamata jätmise tõttu või puuduoleva tulekustuti tõttu ei saanud asja kasutada, ei ole kostja väitnud, sest kostja on viidanud sellele, et ta ei saanud pikka aega ministeeriumi luba koolituste tegemiseks (vastus 01.04.08). Kuna akende pesemine ja tulekustuti hankimine, sise- ja väliskoristustööd ei ole üürilepingust tulenev üürileandja põhikohustus ning asjas ei ole tõendatud, et nende tegemata jätmine oleks takistanud kostjal asja kasutada, siis ei saa kostja keelduda üüri ja kõrvalkulude tasumisest VÕS § 296 järgi ning selline õigus ei tulene ka pooltevahelisest lepingust. Üürnikul on sellise üürileandja poolse kohustuse rikkumise korral õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 2 p 2 järgi (mitterahalise kohustuse täitmise nõue), millist asjaolu ei ole aga kostja tõendanud. Eeltoodu tõttu nõustub kohus hagejaga, et kostja ei ole tõendanud hagejapoolset väidetavat kohustuse rikkumist, nõudnud kohustuse täitmist ega ole tõendanud, et asja kasutamine oleks olnud takistatud, mistõttu puudub kostjal lepingust ja seadusest tulenev õigus mitte tasuda üüri ja kommunaalteenuste eest.
85.Kostja viitas, et ruumide ja seadmete kasutamise käigus selgus, et neid ei saa kasutada ja et hageja pidi lepingu p 4.5 järgi need kõrvaldama, kuid hageja ei nõustunud sellega, et sellised puudused oleksid üldse esinenud. Õige on kostja väide, et lepingu p 4.5 sätestab üürilandja kohustuse kõrvaldada omal kulul avariid ja puudused, mis on selgunud üüritud ruumide ja seadmete kasutamise käigus ja mis ei ole tingitud üürniku süüst. Lepingus ei ole sätestatud märgitud kohustuse rikkumise korraks üürniku õigust keelduda üüri tasumisest. Küll aga sätestab ülalmärgitud VÕS § 296 õiguse keelduda üüri maksmisest siis, kui asja ei saa kasutada puuduste tõttu, samas aga tuleneb VÕS § 282 lg 1 p 1,2 ja VÕS § 108 lg 2, 3, et üürnik on kohustatud asja kasutamist takistavast ohust, puudusest viivitamata üürileandjat teavitama ja andma talle mõistliku tähtja kohustuse täitmiseks. Seda, et kostja üürnikuna oleks teatanud puudustest, avariist üürilandjat, st milles need seisnevad ja millal need tekkisid, viivitamatult ja andnud nende kõrvaldamiseks tähtaja, st et üürileandja need kohustused lepingu p 4.5 järgi täidaks, ei ole kostja tõendanud. Seega on tõendamata väited puudustest ja avariist, mis ilmnesid ruumide ja seadmete kasutamise käigus ja mis ei olnud tingitud kostja süüst ja millise kõrvaldamise kohustus oleks hagejal olnud, mida ta oleks rikkunud, ja mille tõttu ei saanud kostja asja kasutada ning mille täitmiseks oleks kostja andnud hagejale tähtaja. Eeltoodu tõttu puudub kostjal alus keelduda üüri ja kõrvalkulude tasumisest lepingu ning VÕS 296 lg 1 järgi.
86.Kostja väitis, et tegi asjale parendused, millest sai üürilandja kasu kui ta võõrandas vaidlusealuse hoonestusõiguse ja seega tuleb kulud, mis on tehtud, arvata maha tasumisele kuuluvast üürist ja viivistest. Lepingu p 3.14 järgi on üürnikul lepingu lõppemisel siis kui ta on teinud ruumidele parendusi, õigus need parendused ära võtta ruume kahjustamata ja need mida ei saa ära võtta kahjustamata, ei kuulu üürnikule hüvitamisele. Seega nõustub kohus hagejaga, et kostjal ei ole kohustust lepingust tulenevalt hüvitada parendusi, mida ei saa üürnik ära võtta. Vaidlus puudus selles, et hageja võõrandas hoonestusõiguse 20.12.07 UÜ-le H, seega läksid VÕS § 291 lg 2 alusel
üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle uuele hoonestusõiguse omandajale, mis ei ole üürilepingu lõppemine. VÕS § 186 järgi lõppeb võlasuhe kohase täitmisega, tasaarvestusega, kui see on lubatav, kokkulangemisega, kokkuleppega, lepingust taganemisega, ülesütlemisega, füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta, füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale, muul seaduses või lepingus ettenähtud alusel. Pooltevahelisest lepingust ei tulene, et leping lõpeb hoonesutsõiguse omandi üleminekul uuele omanikule, märgitu ei tulene ka seadusest. Hageja esitatud 18.07.07 teatisest (lk 10) nähtub, et hageja hoiatab lepingu ülesütlemisega, kui kostja võlga ei tasu, ent tõendeid selle kohta, et ta oleks ka avaldusega lepingu üles öelnud, ei ole esitatud, seda ei ole väitnud ka kostja ise. Seega ei olnud leping enne hoonestusõiguse üleminekut uuele omandajale, lõppenud. VÕS § 286 alusel siis, kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Kuna üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused on üle läinud uuele hoonestusõiguse omandajale, üürileping ei lõppenud hageja ja kostja vahel hoonestusõiguse üleminekul, ei ole kostjal õigust hagejalt kui eelmiselt üürilandjalt nõuda parenduste tõttu väidetava asja väärtuse suurenemise eest mõistlikku hüvitist. Lisaks ei ole kostja ka võimalike kulutuste ja parenduste tegemist ja tehtud kulutuste suurust tõendanud ja seega ei saa rääkida sellest, et kostja oleks väidetavat nõuet ka vastava tasaarvestuse tahteavaldusega hagejale teinud VÕS § 198 järgi, mille kohaselt toimub tasaarvestus vastava avaldusega teisel poolele.
87.Kuna asjas ei ole tõendatud, et kostjal oleks õigus üüri ja kõrvalkulude maksmisest keelduda ning õigus nõuda hagejalt parenduste hüvitamist ja asja võimaliku väärtuse tõstmise eest hüvitist, mida ta oleks tasaarvestanud või saanud tasaarvestada hageja üüri ja kõrvalkuludega nõudega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt üüri ja kõrvalkulude tasumist ehk kostjapoolse kohustuse täitmist. Kostja ei ole vaidlustanud üüri ja kõrvalkulude suurust aga samuti viivise suurust ning selle arvestuse perioodi, mistõttu on märgitud asjaolud tema poolt omaksvõetud ja tõendatud kooskõlas TsMS § 231 lg 2, 4 ja et: 1) kostja poolt on tasumata 05.09.06 sõlmitud 2 graafikujärgset makset ja nimelt arve, mille maksetähtaeg oli 20.11.07 summas 10000 krooni ja arve, mille makse tähtaeg oli 20.12.07 summas 15 841,42 krooni; 2) kostja poolt on tasumata 2007.a teise poolaasta jooksvad üüriarved järgmiselt: augusti eest 273,28 kr - tähtaeg oli 04.09.07, septembri eest 36 784,69 kr - tähtaeg oli 02.10.07, oktoobri eest 531,17 kr tähtaeg oli 31.10.07, novembri eest 41 903,21 kr - tähtaeg oli 02.12.07, detsembri eest 33 638,20 kr - tähtaeg oli 20.12.07 ja 10 851,84 - tähtaeg oli 02.01.08. Seega on kostja üüri ja kõrvalkulude võlg kokku 226823,81 krooni. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 ja § 271 ja § 292 lg 1 alusel vastavalt rahalise kohustuse täitmist ning märgitud võlasumma 226823,81 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna nende asjaolude üle vaidlus puudus, olid need eelmärgitud TsMS § 231 lg 2,4 alusel tõendatud ja kohtul puudub vajadus anda hinnangut hageja poolt esitatud arvetele, maksegraafikule ja kostjale saadetud hoiatuskirjadele.
88.Kuna vaidlus puudus selle üle, et üürilepingu punkti 3.2 järgi on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,25% päevas tähtaegselt tasumata summalt ja et vastavalt maksegraafikule oli viivise määr 0,1% päevas tähtaegselt tasumata summalt, aga ka seda, et kohustus (üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustus) on muutunud sissenõutavaks ning et kostja ei ole kohustust täitunud lepingus ettenähtud tähtajal, siis on ta on viivituses ja hagejal on VÕS §101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt viivist lepingus kokkulepitud määras. Vaidluse puudumise tõttu viivise suuruse määra ja arvestuse aluse üle tähendab seda, et tõendatud on viivis vastavalt 37 484,84 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
89.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja väide, justkui
hageja pidanuks kandma menetluskulud ise, sest kostja pakkus kompromissi, ei ole menetluskulude hageja kanda jätmise aluseks. Kostja ei rahuldanud hageja nõuet kohtuväliselt ega ole rahuldanud seda ka menetluse käigus, ka ei sõlminud kostja kompromissi menetluse kestel. Hageja poolt pakutud kompromissi, millist algul soovis kostja ja mille järgi koostas kohus TsMS § 4 järgi teksti ja saatis kostjale, ei ole kostja aktsepteerinud (tlk 50, 69, 70,71, 73,74).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.