Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu menetluses oli Elion Ettevõtted AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus A. Aasma-Erisalu vastu võla 2218.38 krooni maksmise nõudes. Kohus tegi 23.01.2009.a. määrusega võlgnik A. Aasma-Erisalu’le makseettepaneku võla tasumiseks, mille võlgnik sai kätte 27. 01. 2009.a.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja esitas 15.04.2009. a taotluse asja lahendamiseks tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja sai hagimaterjalid kätte 26. märtsil 2009.a. Vastus kohtule tulnuks esitada hiljemalt 09. aprillil 2009.a. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel. Hageja ja kostja vahel oli 12.01.2006.a. sõlmitud kliendileping nr 4353026. Kliendilepingu /tl 26/ p 1 kohaselt on kliendilepingu sõlmimise järgselt kliendil võimalik vastavate tehniliste tingimuste olemasolul sõlmida lepinguid Elioni poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostja kasutas alates 20.11.2006.a traadita Interneti toodet aadressil ***** ning toote toimimise tarbeks oli kostja kasutusse antud seade, mida kostja kasutas üürilepingu alusel. Kostja tasus talle hageja poolt osutatud teenuste eest viimati 2008. aasta juuni kuus. Hageja esitas kostjale arved nr 07200803085347 /tl27/, 08200803544299 /tl 28/, 09200804007322 /tl 29/ ja 10200804472402 /tl 30/ osutatud teenuste eest tasumiseks. Kostja ei ole nimetatud arveid tasunud. Võlgnevus seisuga 30.09.2008.a. oli 1745.38 krooni. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu lõpetas hageja ühepoolselt 24.09.2008.a. Hagejal on kostja vastu nõue summas 2218.38 krooni, mis koosneb võlast tasumata teenuste eest summas 1671.32 krooni, viivitusintressist summas 74.06 krooni ja võla sissenõudmiskulust 473 krooni, vastavalt Elioni hinnakirja p. 2.8.2. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätetel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kusjuures epingupooled võivad kokku leppida lepinguga intressimäära, mida tasutakse kohustuse täitmisega viivitamisel. Vastavalt Elion Ettevõtted AS Üldtingimuste p. 6.11. on hagejal õigus nõuda kostjalt tähtaegselt laekumata

summalt viivist 0,15% päevas. Pooled kohustusid Üldtingimuste sätetest juhinduma vastavalt Kliendilepingu p. 2. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ning kohus rahuldab hagiavalduse täies ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista teenuste võlg summas 1671.32 krooni, sissenõudmiskulu summas 473 krooni ja viivitusintress summas 74.06 krooni.

MENETLUSKULUD

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse välja mõista kostjalt A. Aasma-Erisalult hageja poolt tasutud riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 250 krooni ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv summas 750 krooni, kokku 1000 krooni. TsMS § 172 lg 9 sätetel asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtule on esitatud riigilõivu tasumist tõendav dokument /tl 25/. Samuti on kohus kontrollinud riigilõivu laekumise maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 177 lg 2 järgi kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulu 1000 krooni so hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.