Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 ja 2 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagi menetlusse kui on rikutud hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-s 363. Kohus leiab, et hagiavalduse esitaja on oluliselt rikkunud TsMS § 363 lõige 1 p-st 3 tulenevaid vorminõudeid. Hagiavaldusest tuleneb, et hageja soovib tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. Hageja väidab, et tööandja käskkiri töölepingu lõpetamise kohta on põhjendamatu, kuna käskkirjas puuduvad tõendid ja põhjendused töötaja poolt töökohustuste rikkumise kohta. Vastavalt hagiavaldusele lisatud käskkirjale nr 54-k (vaata tlk 5) puudus töötaja V L omavoliliselt töölt alates 20.11.2008.a kuni käskkirja tegemise päevani, so kuni 26.11.2008.a, millega rikkus oma otseseid kohustusi. Hageja ei vaidlusta fakti sellest, et ta puudus töölt alates 20.11.2008.a ega esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et ta oli tööl nimetatud päevadel. Seega ei ole hageja tõendanud asjaolu, et ta ei ole oma töökohustusi rikkunud. Hageja palub nõuda tööandjalt välja tööraamatu ning hüvitise tööraamatu kätteandmisega iga viivtatud päeva eest keskmise palga ulatuses. Hageja sõnadel töölepingu lõpetamisel ei ole tööandja temale tööraamatu kätte andnud ning seoses sellega ei ole hagejal võimalust leida endale tööd. Kohus selgitab hagejale, et käesoleval ajal tööraamatu puudumine või selle esitamata jätmine ei takista töölepingu sõlmimist. Sellist seisukohta toetab ka riigikohtu tsiviilkolleegium oma 01.11.2006.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-76-06 (RT III 2006, 40, 342). Kohus jagab Riigikohtu arvamist selles, et kui tööandja rikub tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, s.o töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud. Hageja ei ole tõendanud tööraamatu kätteandmisega viivitamise tagajärjel tekitatud kahju olemasolu. Hageja palub nõuda tööandjalt välja majutuskulud ja sõiduraha. Kohus pöörab hageja tähelepanu sellele, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. 12. 2000. a määruse nr 453 §-le 4 tööandja on kohustatud hüvitama töötajale dokumentaalselt tõendatud sõidu- ja majutuskulud ning muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud ning maksma töölähetuses oldud aja eest päevaraha vähemalt käesolevas määruses sätestatud alammäärade ulatuses. Sama määruse paragrahvi 5 punkti 1 kohaselt töölähetusega seotud sõidukulud hüvitatakse sõidul lähetuskohta ja tagasi töökohta lähetatu poolt esitatud kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel ning paragrahvi 6 kohaselt majutuskulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi tõendi selle kohta, et ta on kandnud mingid majutus- või sõidukulud seoses töölähetusega. Vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 hagiavalduses tuleb märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Esitatud hagiavalduses puuduvad mingid tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, seega hageja nõuded ei ole piisavalt põhjendatud.

2(3)

Hagiavalduse esitamisel ei ole tasutud riigilõiv. TsMS § 371 lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus andis hagi esitajale võimaluse hagis puuduste kõrvaldamiseks ning selgitas, et kui hageja jätab kohtunõude täitmata ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kuid hageja jättis kohtunõudmise õigeaegselt täitmata. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 9 ja p 10 keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-dest 3401, 371 lg 1 p 9, 463-466, 660 ja 661.

Fred Fisker Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.