Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Balti Vara Kinnisvaraarenduse OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi Korteriühistu TM vastu võlgnevuse 188 537.68 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.07.2006 töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus teostama Timuti 9 elamu suhtes lepingus ettenähtud töid ja kostja maksma selle eest tasu vastavalt tegelikult teostatud tööde mahule lepingus sätestatud ühikuhindu arvesse võttes. Lepingu objektiks olid Tartus Timuti 9 asuva elamu soojustamiseks ja viimistlemiseks tehtavad tööd, mis on täpsemalt määratletud lepingu lisas nr 3. Lepingu maksumuse aluseks võeti töövõtja poolt 07.06.2006 tellijale esitatud hinnapakkumises nr 00138 sisalduvad ühikuhinnad. Vastavalt hinnapakkumisele sisaldas töövõtja pakkumine elamu fassaadi viimistlemist hinnaga 625.40 krooni (530 krooni + käibemaks 18% = 625.40 krooni) elamu fassaadi 1 m2 kohta. Samuti hõlmas hinnapakkumine elamule uue vihmaveetorustiku paigaldamist kogumaksumusega 37 760 krooni (32 000 krooni + km 18% = 37 760 krooni) ja katuseräästa värvimist maksumusega 14 160 krooni (12 000 krooni + km 18% = 14 160 krooni). Hageja koostas hinnapakkumise vastavalt kostja juhatuse esimehe A. Vaheri kinnitusele, et elamu fassaadi pindala on 730 m2. Sellest lähtudes kujunes fassaadi viimistlemise maksumus hinnapakkumises 456 542 krooni (625.40 krooni x 730 m2 = 456 542 krooni). Tööde lepinguliseks kogumaksumuseks kujunes kokku 508 462 krooni (430 900 krooni + km 18% = 508 462 krooni). Lepingus leppisid pooled kokku, et juhul kui tööde teostamise käigus selgub, et Timuti 9 fassaadi pindala on suurem kui tellija poolt öeldud 730 m2, kuulub ka lepingu tasu vastavalt hinnapakkumises toodud ühikuhindadele muutmisele. Tööde teostamise käigus selgus, et elamu fassaadi üldpindala on reaalselt vähemalt üle 100 m2 suurem kui kostja poolt algselt avaldatud 730 m2. Hageja esindaja teavitas sellest kostja esimeest A. Vaherit. Kostja esindaja teatas kolme päeva pärast, et korteriühistu tegi otsuse, mille kohaselt ta soovib, et hageja viib fassaadi viimistlemise täies ulatuses lõpuni ja teostab lõpuni ka katuseräästa värvimise, kuid kuna korteriühistul on raha elamu remondiks kogutud piiratud ulatuses, siis loobub korteriühistu sokli viimistlemisest ja uue vihmaveetorustiku tellimisest. Hageja teostas tööd vastavalt kostja soovile, töödega jõuti lõpule 15.10.2006, hageja hilines tööde lõpetamisega ca 4 nädalat. Hilinemine toimus seetõttu, et fassaadi viimistlemist takistasid seinale paigaldatud satelliit-antennid ja nende kaablid, mida elanikud ei koristanud pärast hageja vastavasisulisi palveid. Tööde üleandmisel-vastuvõtmisel ei saanud pooled kokkuleppele teostatud tööde maksumuse osas. Kostja keeldus hageja poolt tehtud tööde eest täies ulatuses tasumast. Kostja esindajad teatasid, et on nõus maksma hagejale täiendavalt 153 770 krooni. Hageja summat ei aktsepteerinud, kuid võttis selle vastu, kartuses, et võib sellestki ilma jääda. Kostja esindaja ei allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, samuti ei keeldunud sellest motiveeritult

kolme tööpäeva jooksul. Hageja loeb seega tööd tellijale üleantuks. Kostja pole hagejale vaatamata nõudmistele tasunud kogu teostatud tööde eest. Hageja pakkus välja kompromissi, et kostja tasuks hagejale 140 000 krooni. Kostja oli nõus tasuma vaid 28 140.30 krooni. Lisaks sellele ütles tellija lepingu VÕS § 655 alusel üles. Poolte vaidluse põhiobjektiks on teostatud tööde täpne maht. Kuna kostja ei soovinud eelarve ületamist, siis tööd katkestati ning kokkulepitud töödest jäid kostja nõudel teostamata sokliosa viimistlus ja vihmaveetorustiku paigaldus, mille eest hageja tasu ei nõua. Arvestades hinnapakkumises toodud ühikuhindasid on töövõtja tasu nõue 550 127.80 krooni, sh elamu fassaadi viimistlemine 869,2 m2 x 625.40 krooni = 543 597.68 krooni ja katuseräästa värvimine 14 160 krooni. Kostja on hagejale tasunud 369 220 krooni. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista reaalselt teostatud tööde eest 188 537.68 krooni ja põhinõude pealt arvestatava viivise alates 15.11.2006 kuni põhinõude täitmiseni 0,3% 188 537.68 kroonist, s.o 565.61 krooni iga viivituses oleva päeva eest, kuid mitte rohkem kui 99% põhinõudest, s.o 186 652.30 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudmise kulud summas 1462.32 krooni. Töö ühikuhindades oli tegemist siduva eelarvega ning lepingu kogusummas oli tegemist mittesiduva eelarvega, kuna lepingu p 6.2.1 kohaselt töö mahu muutumisel muutub ka lepingu maksumus. Korteriühistu TM vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt esitas hageja 07.06.2006 kostjale kirjaliku hinnapakkumise kogu hoonele tehtavate tööde maksumuse kohta, kogusummas koos käibemaksuga 508 462 krooni. Hageja kinnitas, et hinnapakkumine on siduv ja selle maksumusega saab kõik tööd ära tehtud. Hageja väide, et hinnapakkumine oli tehtud kostja poolt öeldud mahtude järgi, on ebaõige. Hageja oli isiklikult kohal ja talle näidati hoonet tervikuna ja öeldi, mis töid tahetakse. Mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist vaid juhul, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Käesoleval juhul oli hagejale ülevaatamiseks antud kogu hoone Timuti 9 välisfassaad ning on arusaamatu, miks hageja ei saanud õigeid mõõtmisi teha. Kostja ei ole ehitusspetsialist ja ei ole kunagi teinud mõõtmisi ega arvestusi ehitustööde mahtude kohta ega oska seda ka teha. Arvestuste tegemiseks oli hagejale esitatud projektdokumentatsioon. Kui hagejal tekkis lepingu sõlmimisel kahtlus objekti mahu suhtes, tulnuks hagejal teostada objekti ülemõõtmine, mitte aga lasta end eksitada 200 m2 mahu vahega. Seoses pakkumise nõustumisega allkirjastasid pooled 10.07.2006 töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus teostama Timuti 9 hoone fassaadi ja sokli välissoojustuse koos viimistlustöödega, vihmaveetorustiku vahetuse ja katuseräästa värvimistööd 430 900 krooni eest, millele lisandub käibemaks. Pärast ühe eksemplari allkirjastamist tegi hageja kostjale ettepaneku teha tööd soodsamalt ilma käibemaksuta (st mitteametlikult) ning sel juhul kogu tööd hoonele Timuti 9 saaks ära teha 430 900 krooni eest, millega kostja ka nõustus. Seetõttu vormistatigi leping ainult ühes eksemplaris, sest kostjale polevat seda vaja. Kostjale jäi arusaam, et tegutsetakse suulise kokkuleppe alusel. Vastavalt kokkuleppele tasus kostja hagejale sularahas 50% kogu tööde maksumusest, s.o kokku 215 450 krooni, summa on ilma käibemaksuta. Lepingu järgi oleks pidanud kostja tasuma hagejale enne tööde alustamist 50% lepingulisest tasust, s.o summas 215 450 krooni pluss käibemaks 38 781 krooni, seega kokku 254 231 krooni, mitte aga 215 450 krooni. Sellega on tõendatud asjaolu, et pooltel oli lepinguväline suuline kokkulepe teostada tööd ilma käibemaksuta. Hageja esindaja teatas kostjale 9. või 10.10.2006, et töömaht on suurenenud 200 m2 võrra. Kostja teostas mõõtmisi, mille tulemusena selgus, et hageja pretensioonid ei ole õiged ja on üle paisutatud. Hageja tunnistas, et esitatud hinnapakkumine oli vale. Hageja poolt olid lõpetamata sokli soojustus, osa fassaadi viimistlus, vihmaveetorustiku paigaldus ja muud pisitööd. Pooled leppisid 07.11.2006 kokku, et tööd jäetakse hetke seisuga pooleli ja töövõtt poolte vahel lõpetatakse

tingimusel, et kostja maksab hagejale sularahas 153 770 krooni. Pooled leppisid kokku, et pärast nimetatud summa tasumist hagejal kostja suhtes rohkem nõudeid ei ole.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus jättis 28. detsembri 2007 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 21.07.2006 enne tööde alustamist tasus hageja kostjale 215 450 krooni, s.o summa ilma käibemaksuta. Seega on õiged kostja esindaja ütlused kokkuleppes teostada tööd ilma käibemaksuta ning lepingu kogumaksumus oli 430 900 krooni. Poolte kokkulepet, et 430 900 krooni oli lõplik hind, kinnitab ka korteriühistu erakorralise koosoleku protokoll 19.10.2006, millest ilmneb, et ühistu liikmed arvestasid ruutmeetri hinnaks 530 krooni, s.o summa ilma käibemaksuta. Pooltevahelise lepingu p 16.1 kohaselt lepingut võib muuta ja täiendada üksnes lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel, vastasel juhul on kokkulepe kehtetu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 83 lg 2 kohaselt kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kohus leidis, et käesoleval juhul poolte kokkulepe lepingu hinna muutmises on kehtiv, kuna kokkulepe nimetatud hinnas oli põhjuseks, miks leping üldse sellises tööde mahus sõlmiti. Lepingu summa kooskõlastamine ilma käibemaksuta on seadusevastane ja selline pooltevaheline kokkulepe on tühine TsÜS § 87 kohaselt. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul alusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega oli algusest peale kehtetu poolte kokkulepe selles, et töö teostatakse ilma käibemaksu tasumata. TsÜS § 85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühistust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Seega antud juhul ei olnud tühine poolte kokkulepe tööde teostamises ning tasu maksmises. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 3 lg 1 kohaselt käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, § 4 lg 1 p 1 kohaselt käive on kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Eeltoodust tulenevalt lasub seadusevastase kokkuleppe sõlmimise risk töövõtjal. Töövõtjal kui teenuse osutajal on riigile käibemaksu tasumise kohustus. Samas ei olnud ka korteriühistul õigus eeldada, et saadakse põhjendamatult hüve seadusevastase kokkuleppe läbi ning seega võib töövõtjal tekkida nõudeõigus ühistu vastu muul alusel kui lepingu täitmise nõudes. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingu tasust on kostja on tasunud 215 450 krooni ja 153 770 krooni, seega kokku 369 220 krooni. Hageja nõue kostja vastu on põhinõue 188 537.68 krooni, viivis 186 652.30 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 1462.32 krooni. Hageja nõuab töö eest tasu ühikuhinna alusel vastavalt hinnapakkumise s.o vastavalt tegelikkuses viimistletud ruutmeetrite arvule. Lepingu p 14.1 kohaselt tööde üleandmise vormistamiseks esitab töövõtja tellijale „Teostatud tööde akti“. Tellija on kohustatud tööd üle vaatama ning akti allkirjastama või sellest motiveeritult keelduma 3 (viie) tööpäeva jooksul. Poolte vahel on vaidlus selles, kas pretensiooni esitamiseks tuleb arvestada numbriliselt kirjutatud 3 või sõnaliselt kirjutatud viis tööpäeva. Kuna lepingus on kolme tööpäeva kõrval märgitud tähtajaks ka viis tööpäeva, siis tuleb sellest lähtuda. Hageja hinnangul ei olnud kostjapoolne tööst keeldumine motiveeritud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on hageja poolt koostatud 15.11.2006, kostja on vastulause esitanud 22.11.2006 s.o viie tööpäeva jooksul. Vastulause esitamise alustena on nimetatud hageja poolt osa raha saamise mittetunnistamine, tööde mahu suurenemine ning osade tööde teostamata jätmine. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et tööst keeldumine polnud motiveeritud. VÕS § 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv; kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve siduv. Hageja hinnangul kokkulepe 430 900 krooni koos käibemaksuga tasumises töö eest ei ole siduv ja

kostja hinnangul on siduv. Hageja väitel pooltevahelise lepingu p 6.2.1 tõendab hageja õigust tööde mahu suurenemisel nõuda täiendava tasu maksmist ja selles osas on tegemist mittesiduva eelarvega ning ühikuhindades on tegemist siduva eelarvega. Kostja juhatuse esimehe A. Vaheri ja kostja juhatuse liikme, tunnistaja E. Koha ning Timuti 9 elaniku, tunnistaja T. Soku ütluste kohaselt oli ühistu liikmetele oluline lõpphind ning nende tahe lepingut sõlmides oli kokku leppida lepingu p 8.2 nimetatud hinnas. Lepingu p 8.2 kohaselt on tasu lepingu nõuetekohase täitmise eest 430 900 krooni, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 6.2.1 sätestab, et töövõtjal on õigus nõuda lepingu hinna muutmist või täiendavate kulude hüvitamist lisaks lepingu esialgsele hinnale juhul, kui töö maht suureneb; hind muutub ainult töö mahu muutuse või vastavate lisatööde otseste kulude võrra; kulude aluseks võetakse lepingu lisas olevas hinnapakkumises toodud ühikuhinnad. VÕS § 639 lg 2 kohaselt mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud ette näha. Poolte vahel ei ole vaidlust faktis, et hageja eelarve koostamisel objekti ei mõõtnud. Hageja väitel uskus ta kostja mõõtmistulemusi. Hinnapakkumise ning lepingu kohaselt on töö pindala 730 m2, tegelik pindala oli 869,2 m2, s.o 139,2 m2 rohkem. VÕS § 7 lg 1 kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohus leidis, et hageja ettevõtjana ei ole tegutsenud mõistlikult. Kohtu arvates ei olnud õiguslikku tähendust sellel, kas mõõtmised teostas hageja või kostja. Hageja pidi tagama, et hinnapakkumine oleks paikapidav. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et objektiivseid muudatusi töö pindalas ning võimalikes segavates faktorites (satelliidiantennid seintel, kaablid) eelarve tegemisel ning töömahu suurenemise aja vahel ei toimunud. Pooled ei leppinud ka kokku senisest suuremat töömahtu või uut hinda. Pooled on küll kokku leppinud, et tööde mahu suurenemisel võib lepingu hinda muuta, kuid tõlgendades VÕS § 639 lg 1 ja 2 koos, asus kohus seisukohale, et hinna muutmine on võimalik, kui hageja on teinud omalt poolt mõistliku selleks, et tööde maht ja seega lepingu hind ei muutuks, hageja seda teinud ei ole. Seega leidis kohus, et tööde maht oli täielikult ettenähtav ja hinnatav ning hagejal puudub õigus täiendavat tasu nõuda, eelarve oli pooltele siduv. Töödest on teostatud fassaadi viimistlus välja arvatud sokli viimistlus, mille eest vastavalt hageja nõudele on tasu 456 542 krooni ja katuseräästa värvimine, mille eest vastavalt hageja nõudele on tasu 14 160 krooni, seega kokku 470 702 krooni. Kohus tuvastas, et tasu lepingu täitmise eest on 430 900 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nimetatud summast on tasutud 215 450 krooni ja 153 770 krooni, seega kokku 369 220 krooni. Lepingus nimetatud töödest on teostamata sokli viimistlus ja vihmaveetorustiku vahetus. Sokli pindala, s.o tegemata töö maht on 62 m2. Üldisest kokkulepitud fassaadi pindalast 730 m2 tuleb maha arvata teostamata töö s.o 62 m2 ning tehtud tööks on fassaadi viimistlus 668 m2 , mille eest tasu on 668 x 530, kokku 354 040 krooni, millele lisandub katuseräästa värvimine hinnaga 12 000 krooni, seega kokku tuleb sooritatud tööde eest tasuda 366 040 krooni. Nimetatud summa on kostja tasunud, seega tuleb hagi rahuldamata jätta. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS Balti Vara Kinnisvaraarenduse OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 28. detsembri 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista Korteriühistult TM välja Balti Vara Kinnisvaraarenduse OÜ kasuks põhivõlg 188 537.68 krooni, viivised summas 185 000 krooni ning 1462.32 krooni tekitatud kahju hüvituseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on tõendamata väidetava suulise kokkuleppe olemasolu lepingutasu arvestamiseks ilma käibemaksuta, mistõttu tuleb lepingutasu arvestamisel lähtuda kirjalikus lepingus kokkulepitust. Kostja poolt tehtud esimese, 215 450 krooni suuruse sissemakse, alusel ja

kostja 19.10.2006 erakorralise koosoleku protokolli alusel ei ole võimalik tõendatuks lugeda, et hageja ja kostja vahel oli lisaks kirjalikule lepingule viimasega vastuolus olev täiendav suuline kokkulepe lepinguliste tööde tasustamiseks ilma käibemaksuta. Sellise ebaseadusliku kokkuleppe sõlmimine on hageja poolt vaadatuna ka oma sisult ebamõistlik ja -ratsionaalne. Käesolevas tsiviilasjas on kirjaliku tõendina esitatud poolte vahel sõlmitud kirjalik leping, mille sõlmimist ja siduvust on kinnitanud nii hageja kui ka kostja, mistõttu puudub igasugune alus sellise kirjaliku tõendi arvestamata jätmiseks ja selle sisuga vastuolus oleva suulise kokkuleppe olemasolu tunnustamiseks; 2) on põhjendamata seisukoht, et lepingu p-ga 16.1 ja TsÜS § 83 lg-ga 2 vastuolus olevalt on võimalik muuta lepingut ka suuliste kokkulepetega. Isegi sellise kokkuleppe eksisteerimisel oleks see kokkulepe lepingu p 16.1 ja TsÜS § 83 lg 2 alusel tühine. Kohus on sellist kujundusõigust kasutades ja lepingutingimusi ühepoolselt muutes väljunud oma pädevuse piiridest ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. TsÜS § 85 alusel ei ole antud juhul võimalik järeldada, et käesoleval juhtumil ei olnud tühine kokkulepe tasu maksmises käibemaksuvabalt − vastupidi, terve lepingu kontekstis oleks just selline suuline kokkulepe käibemaksu tasumisest hoidumise kohta kui oma olemuselt ebaseaduslik tehing tühine ja ei omaks TsÜS § 84 lg-st 1 lähtuvalt mingeid õiguslikke tagajärgi. Ülejäänud osas oleks leping kehtiv ja siduv. Maakohus on valesti kohaldanud TsÜS § 85; 3) on oluliselt rikutud TsMS § 438 lg 1, leides, et hagiavalduses esitatud õiguslikel alustel ei ole võimalik hagi rahuldada, kuid samas viidates, et hagi on võimalik rahuldada mõnel muul õiguslikul alusel, ja jättes seejärel hagi rahuldamata. Riigikohus on kinnitanud, et kohtu kohaldatav õigusnorm ei või pooltele tulla üllatusena, mis tähendab kohtu TsMS § 348 lg-st 1 tulenevat kohustust osutada õigusnormidele, mida võidakse asjas kohaldada, et menetlusosalistel oleks võimalik tuvastamisele kuuluvaid asjaolusid tõendada ja õiguse kohaldamise kohta oma arvamust avaldada. Antud juhul ei ole kohus terve menetluse jooksul kordagi juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et käibemaksu temaatika võiks hagiavalduse lahendamisel määravat tähendust omada. Kohtuotsuse sisuga tutvudes tuli hagejale üllatusena, et kohus on oma otsuse sisuliselt üles ehitanud väidetavale pooltevahelisele suulisele kokkuleppele käibemaksu mittearvestamise kohta. Maakohus on sellega oluliselt rikkunud TsMS § 348 lg-s 1, § 436 lg-s 3 ja 4 sätestatud menetlusõiguse norme. Seetõttu on apellandil võimalik alles apellatsioonimenetluses esitada tõendeid, mis tõendavad tema poolt käibemaksukohustuse täitmist ja sellise suulise kokkuleppe puudumist; 4) on jäetud põhjendamata, miks tuleb lepingu p-s 14.1 sisalduva vastuolu osas lähtuda 5-tööpäevasest tähtajast, miks kostja vastulause tööde vastuvõtmisest keeldumiseks oli motiveeritud, ning millised hageja poolt teostatud töödes esinevad puudused olid Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-13-04 ja 3-2-1-16-06 kontekstis sellised, mis andsid kostjale aluse tööde vastuvõtmisest keeldumiseks. Seeläbi on maakohus jällegi rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud menetlusõiguse norme. Kohus ei ole selgitanud, miks juhul, kui on märgitud kahte erinevat tähtaega, tuleb arvestada ajaliselt pikemat või sõnadega kirjutatud tähtaega. Õigeks tuleb pidada lauseehituslikult primaarsemat tähtaega ehk kolm tööpäeva. Poolte vahel puudub tegelikult vaidlus ka selles, et hageja on tema poolt teostatud tööd (fassaadi viimistlemine 869 m2 ulatuses ja katuseräästa värvimine) kostjale üle andnud, kostja on need tööd hagejalt vastu võtnud ja enda kirjalikul kinnitusel loobunud osadest lepingus sätestatud tööde teostamisest (sokli soojustus ja viimistlus ning vihmaveetorustiku paigaldus). Seega on maakohus täiesti põhjendamatult ja alusetult leidnud, et kostja on keeldunud tööde vastuvõtmisest, ja andnud mõista, justkui oleksid tööd seniajani üleandmata; 5) on väär ja põhjendamatu seisukoht, et lepingu p-s 8.2 sätestatud summa puhul oli tegemist siduva eelarvega. Lepingu p-s 6.2.1 olid pooled selgelt kokku leppinud võimaluse ja täpsed tingimused lepingutasu muutmiseks, mistõttu oli tegu mittesiduva eelarvega VÕS § 639 tähenduses. Kui kohus leiab, et tegemist oli siduva eelarvega, siis jääb arusaamatuks, kuidas

on pooltel üldse võimalik rakendada lepingu punkti 6.2.1, kuivõrd siduv eelarve välistab ju eelarve muutmise täielikult. Samuti jääb arusaamatuks, et kui maakohus leiab, et lepingu p 6.2.1 saab rakendada ainult juhul, kui töövõtja on omalt poolt teinud mõistliku selleks, et tööde maht ja lepingu hind ei muutuks, siis millist eesmärki lepingu p 6.2.1 lisamine lepingusse üldse täidab – nimetatud punkt on lepingusse lisatud eesmärgil, et kokku leppida eraldi regulatsioon lepingutasu muutmiseks, mis tähendab, et lepingupooled ei soovi eelarve ületamisel lähtuda VÕS § 639 regulatsioonist. Seeläbi lepingu suhtes kujundusõigust kasutades on maakohus ületanud oma pädevust ning muutnud lepingu p 6.2.1 tingimusi selliselt, et on lisanud selle rakendamiseks eeldused, milles lepingupooled ei ole tegelikult kokku leppinud. Seetõttu ei kuulu antud juhul kohaldamisele ka VÕS § 639 lg 2, kuivõrd tegemist ei olnud eelarve olulise ületamisega ning eelarve ületamise puhuks oli lepingu p-s 6.2.1 ette nähtud eraldi regulatsioon, mistõttu kuulub antud juhul VÕS § 639 lg 2 1. lause asemel kohaldamisele lepingu p 6.2.1. Täiendavate fassaaditööde eest tasu nõudmisel ei ole tegemist lepingu muutmise või täiendamisega lepingu p 16.1 tähenduses, vaid lepingu p 6.2.1 täitmisega – pooltel puudub täiendavate fassaaditööde tegemisel ja selle eest tasu nõudmisel vajadus lepingut muuta või täiendada, kuivõrd pooled lähtuvad sellisel juhul lepingu p-s 6.2.1. sätestatud regulatsioonist. Seetõttu ei ole selline tasunõue ka lepingu p 16.1 kontekstis kehtetu ning kostja kohustub lepingu punkti 6.2.1 täitma. Juhul kui maakohus leidis, et esialgset töömahtu ületava töötasu nõude rahuldamiseks puudub lepinguline alus, siis oleks maakohus pidanud hageja selle nõudeosa rahuldama VÕS §-de 639 lg 2, 1027, 1028 lg 1 ja 1032 lg 2 alusel. Seda tegemata jättes on kohus jällegi oluliselt rikkunud TsMS § 438 lg 1. Isegi juhul, kui hüpoteetiliselt oletada, et lepingu p 6.2.1 on mingil põhjusel rakendamatu, tuleb tähele panna asjaolu, et kostja ei ole ka sellisel juhul lepingus sätestatud töötasusid hagejale täies ulatuses maksnud. Kuivõrd kostja on seniajani tasunud hagejale kokku vaid 369 220 krooni, siis isegi käesolevas lõigus mainitud juhul moodustaks kostja lepingu p-st 8.2 tulenev põhivõlgnevus hageja ees endiselt 139 242 krooni (508 462 – 369 220 = 139 242).

esitaja (vt KÜ Timuti 08.07.2006 üldkoosoleku protokoll). Sellest lähtuvalt oli apellant teadlik Korteriühistu TM piiratud eelarvest. VÕS § 639 lg 2 sätestab, et mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Apellandile oli antud ülevaatamiseks kogu Timuti 9 hoone välisfassaad, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas apellandil ei olnud võimalik teha pakkumisel õigeid arvestusi ning miks ei saanud apellant tööde mahtusid ette näha; 3) on ebaõige väide, et maakohus on otsust tehes käitunud üllatuslikult ning oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kassa sissetuleku ordereid on vastustaja-kostja nõudnud kirjalikult alates poolte vahel vaidluse tekkimisest.

EELNEV APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS

Tartu Ringkonnakohus tühistas 21.04.2008 otsusega maakohtu otsuse ja rahuldas Balti Vara Kinnisvaraarenduse OÜ hagi Korteriühistu TM vastu osaliselt, mõistes Korteriühistult TM Balti Vara Kinnisvaraarenduse OÜ kasuks välja 188 537.68 krooni põhivõlgnevuse katteks, 30 000 viiviste katteks ja 1462.32 krooni kahju katteks. Ringkonnakohus leidis, et lepingu p 8.2 järgi oli tasu lepingu nõuetekohase täitmise eest 430 900 krooni, millele lisandus käibemaks. Lepingu p 16.1 nägi ette, et lepingut võib muuta ja täiendada üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Kuna seda tehtud ei ole, siis on leping kehtiv ning pooled on kohustatud sellest juhinduma. Maakohtu järeldus, et pooled leppisid suuliselt kokku, et tööde eest makstavale tasule ei lisata käibemaksu, on vastuolus lepingu p-ga 16.1 ning põhineb ainuüksi kostja seletusel. Kostja 19.10.2006 üldkoosoleku protokoll ei tõenda kokkulepet jätta töö eest tasumisel maksmata käibemaks, vaid kinnitab kostja kui ühe lepingupoole arvamust tööde maksumuse kohta, kuid ei lükka ümber lepingu p-des 8.2 ja 16.1 sätestatut. Vastasel korral võiks üks lepingupool (toetudes üldkoosoleku otsusele) keelduda tasumast mis tahes töö eest kokkulepitud ulatuses. Sellist kokkulepet ei tõenda ka kostja poolt hagejale sularahas 215 450 krooni tasumine 21.07.2006. Viimati mainitu tõendab kostjalt hagejale ettemaksu tasumist enne tööde alustamist. Kassa sissetuleku order (kohtutoimiku lk 86) tõendab, et hageja esindaja on ettemaksu (sh käibemaks 32 865 krooni 26 senti) maksnud hageja kassasse. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et eelmärgitud orderil märgitud käibemaksu summa on kajastatud Maksu- ja Tolliametile esitatud aruandes. Nähtuvalt asja materjalidest on kostja tegelikkuses 869,2 m2 fassaadi viimistluse ja katuseräästa värvimise vastu võtnud alates 22.11.2006. Tööde vastuvõtmist kinnitas ringkonnakohtu istungil ka kostja esindaja. Lepingu p 6.2.1 järgi on töövõtjal õigus nõuda lepingu hinna muutmist või täiendavate kulude hüvitamist lisaks esialgsele hinnale juhul, kui töö maht suureneb. Hind muutub ainult töö mahu muutuse või lisatööde otseste kulude võrra. Kulude aluseks võetakse lepingu lisas olevas hinnapakkumises nr 00138 toodud ühikuhinnad. Lepingu p-st 6.2.1 järeldub, et kuigi esialgu lepiti kokku fassaadi töödes 730 m2 ulatuses, nägid pooled ette tööde mahu suurenemise ja sellest tulenevalt lepingu hinna muutumise võimaluse. Seega tuleneb lepingust, et esialgselt kokkulepitud fassaadi viimistlemise ulatus 730 m2 ei ole lõplik ehk pooled leppisid kokku mittesiduvas eelarves. VÕS § 639 lg 2 kohaselt võib töövõtja mittesiduva eelarve olulisel ületamisel nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmisel võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Ringkonnakohus leidis, et tegemist on eelarve olulise ületamisega, kuna tööde maht suurenes 139,2 m2 ja 87 055.68 krooni võrra ning täiendavad kulutused olid eelmärgitud ulatuses ettenägematud. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et 1 m2 hind on 625.40 krooni, siis on hagejal võimatu viimistleda esialgselt kokkulepitud hinnaga 730 m2 asemel 869,2 m2 fassaadi. Kostja vastuväited oleksid arvestatavad, kui hageja nõuaks 1 m2 eest makstava tasu

suurendamist. Hageja teatas kostjale tööde mahu suurenemisest ja seetõttu loobus kostja sokli viimistlusest ja vihmaveetorude vahetamisest. Tegemist on VÕS § 639 lg 2 kolmandas lauses sätestatud tellijapoolse alusetu rikastumisega. Elamu fassaadi pindala on objektiivne kriteerium ning seda ei ole hagejal võimalik muuta. Oleks ebamõistlik, kui hageja oleks jätnud 139 m2 fassaadi viimistlemata. Hagejal on õigus saada tasu 869,2 m2 fassaadi viimistlemise eest ning katuseräästa värvimise eest ühikuhindades, milles kirjalikult kokku lepiti. Hagejal on õigus saada fassaadi viimistlemise eest 543 597.68 krooni

(869,2 m x 625.40 krooni) ja katuseräästa värvimise eest 14 160 krooni, kokku 557 757.68 krooni. Kostja on hagejale tasunud 369 220 krooni. Seega on hageja õigus saada tasu 188 537.68 krooni. Kostja on võlgnevust osaliselt tunnistanud. Hageja nõudis kostjalt viivise väljamõistmist lepingu p-s 10.3 kokkulepitud määras, s.o päevas 0,3% (565 krooni 61 senti) võlgnetavast summast, kuid mitte üle 99% põhinõudest. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. Kostja nõudis ringkonnakohtu istungil viivise vähendamist, kuna hageja nõutud määras on viivis ebamõistlik. Hageja kostja nimetatud taotlusele vastu ei vaielnud ning kinnitas, et jätab viivise mõistliku suuruse kohtu otsustada. Riigikohus on rõhutanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ei ole põhjendatud viivise vähendamine alla seadusega tagatud ulatuse. Arvestades VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära (22.11.2006 kuni 21.04.2008), oleks seadusest tuleneva viivise suurus olnud ca 27 000 krooni. Hageja on tegutsev äriühing, kostja aga korteriühistu. Seega on eelduslikult hageja majanduslik seisund võrreldes kostjaga parem, samuti ei nähtu asja materjalidest, et hagejale oleks tekkinud kahju seetõttu, et kostja viivitas raha maksmisega, mõistlikuks viivise suuruseks on 30 000 krooni. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas kulusid kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Korteriühistu TM esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu 21.04.2008 otsuse ning saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus tühistas 05.11.2008 otsusega ringkonnakohtu 21.04.2008 otsuse ning saatis asja apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus ei ole hageja nõude osalisel rahuldamisel tuginenud selgele õiguslikule alusele. TsMS § 654 lg 4 kohaselt peab ringkonnakohus oma otsuse põhjendavas osas märkima ära asjaolud, millele on kohtu järeldused rajatud, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Ringkonnakohtu otsus on oma põhjendustes vastuoluline. Pooltevahelise töövõtulepingu p 6.2.1 järgi on töövõtjal õigus nõuda lepingu hinna muutmist või täiendavate kulude hüvitamist lisaks lepingu hinnale juhul, kui töö maht suureneb. Kulude aluseks võetakse sama lepingupunkti järgi lepingu lisas olevas hinnapakkumises toodud ühikuhinnad. VÕS § 639 lg 1 järgi võib kokku leppida töö eelarve, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv, kusjuures sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. VÕS § 639 lg 2 järgi võib töövõtja mittesiduva eelarve olulisel ületamisel nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Töövõtjal on võimalus VÕS § 639 lg-s 1 sätestatud eeldust ümber lükata, tõendades, et lepiti kokku mittesiduvas eelarves. Vaidluse korral lepingu tõlgendamise üle lähtutakse VÕS §-s 29 sätestatud reeglitest. Kuna VÕS §-s 639 sätestatud regulatsioon ei ole imperatiivne, siis võivad pooled lepinguga põhimõtteliselt kokku leppida teisiti, näiteks lepingu hinna muutmise õiguses juba ette juhuks, kui töö maht suureneb.

Ringkonnakohus on pooltevahelist õigussuhet tuvastades ebaselgelt kohaldanud VÕS § 639 lg-t 2, leides ühest küljest, et lepingu p 6.2.1 tõendab poolte kokkulepet eelarve mittesiduvuses, kuid teisest küljest, et hagejal on õigus saada tasu 869,2 m2 fassaadi viimistlemise ja katuseräästa värvimise eest ühikuhindades, milles kirjalikult kokku lepiti. Ringkonnakohus ei ole võtnud selget ja põhjendatud seisukohta küsimuses, kas pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel tuleks aluseks võtta üksnes lepingu p 6.2.1 või üksnes VÕS § 639 lg 2 või mõlemad, s.t kas hagejal on õigus nõuda eelarve ületamisel tasu lisaks varem kokku lepitud tasule üksnes lepingu p 6.2.1 alusel või peavad lisaks esinema kõik või osa VÕS § 639 lg-s 2 nimetatud eeldustest. Asja uuel arutamisel tuleb ringkonnakohtul analüüsida, kas pooled leppisid lepingu p 6.2.1 järgi kokku, et töövõtjal on töömahu suurenemise korral õigus lepingu hinda muuta või mitte. Juhul kui ringkonnakohus tuvastab, et pooled leppisid kokku töövõtja õiguses lepingu hinda muuta ilma, et esineksid muud VÕS § 639 lg-s 2 nimetatud eeldused, on hagejal õigus lepingu järgi saada eelarvet ületavat tasu poolte kokkuleppe järgi. Juhul kui ringkonnakohus sellist kokkulepet ei tuvasta, on töövõtjal õigus nõuda eelarvet ületavat tasu VÕS § 639 lg-s 2 sätestatud eelduste olemasolul. Ringkonnakohus ei ole VÕS § 639 lg-s 2 sätestatud eelduste tuvastamisel olnud piisavalt põhjalik. Ringkonnakohus on lugenud ühe eelduse - eelarve ületamise ettenähtamatuse olemasolu tuvastatuks üksnes sellega, et eelarvet ületati oluliselt, ehk siis sisuliselt jätnud oma järelduse põhjendamata. Asjaolust, et eelarvet ületati oluliselt, ei saa järeldada eelarve ületamise ettenähtamatust. VÕS § 639 lg 2 kohaldamisel tuleb silmas pidada, et sama lõike teise lause järgi peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamatult teatama. Ainult teatamiskohustuse täitmisel on töövõtjal õigus nõuda eelarvet ületava tasu maksmist. Kui töövõtja ei teata tellijale eelarve olulisest ületamisest viivitamatult, siis on tal tellija vastu üksnes alusetust rikastumisest tulenev hüvitisnõue. Ringkonnakohus on otsuses ebaõigesti määranud VÕS § 639 lg 2 kolmanda lause järgi alusetust rikastumisest tuleneva nõude eeldused, märkides, et hageja teatas eelarve ületamisest ja tegemist on tellija alusetu rikastumisega. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude eelduseks on viimati nimetatud sätte järgi eelarve olulisest ületamisest teatamata jätmine. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude suuruse kindlakstegemisel ei ole pooled seotud lepingus kokkulepitud tariifidega. VÕS § 639 lg 2 kolmanda lause puhul on alusetu rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel oluline eelarvet ületava töö keskmine kohalik turuväärtus. Kohtud on ebaõigesti käsitlenud ja hinnanud hageja ja kostja väidetavat kokkulepet jätta töö eest tasumisel maksmata käibemaks. TsÜS § 87 järgi ei too seadusega vastuolus olev tehing kaasa selle kehtetust, kui keelu mõtteks ei ole keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus (Riigikohtu 13.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-05). Keelava seaduse eesmärgiks ei ole õigussuhte enda reguleerimine, vaid sellega tahetakse takistada käitumist teatud viisil. Käibemaksuseaduses puudub otsene keeld teha käibemaksuseaduse sätteid rikkuvat tehingut. Seega juhul, kui tuvastatakse poolte kokkulepe tööde tegemise hinnas ilma käibemaksuta, ei ole see kokkulepe tühine. Käibemaksu tasumata jätmise eest vastutab KMS § 3 lg-st 1 tulenevalt teenuse osutaja, s.o töövõtja ja viimase poolt käibemaksu tasumata jätmine ei mõjuta töövõtulepingu kehtivust. Ebatäpne ja eksitav on ringkonnakohtu seisukoht lepingu muutmisel vorminõuete järgimata tagajärgede osas. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi VÕS § 13 lg 2 järgi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Töövõtulepingu punkti 16.1 kohaselt võis lepingut muuta ja täiendada üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel, vastasel juhul on kokkulepe kehtetu. Samas VÕS § 13 lg 3 järgi ei või üks lepingupool tugineda lepingutingimusele, et lepingut muudetakse või leping

lõpetatakse teatud vormis, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta kostja väited vastuses hagile (kohtutoimiku lk 60), et pooled lõpetasid töövõtulepingu 07.11.2006 kokkuleppega tingimusel, et kostja maksab hagejale sularahas 153 770 krooni, mille tasumisel pooltel teineteise vastu rohkem nõudmisi ei ole. Ringkonnakohus oleks pidanud käsitlema ka kostja väiteid pooltevahelise kompromissi kohta 07.11.2006 toimunud arutelu käigus (kohtutoimiku I kd, lk 25, vt Riigikohtu 11.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-08) ja selgitama välja, kas pooled jõudsid kokkuleppele tööde lõpphinna muutmises. Jättes kostja vastuväidetele hinnangu andmata, on ringkonnakohus oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg-t 8 ja § 654 lg-t 5, millest tuleneb, et kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta seisukoht vastustaja esimese astme kohtus esitatud faktiliste väidete kohta (vt Riigikohtu 18.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08). Ringkonnakohus leidis, et hagejale tuleb hüvitada kohtueelses menetluses õigusabile kulunud 1462.32 krooni. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ringkonnakohtu põhjendus, mille kohaselt on nimetatud kulutused mõistlikud ning nõude maksmapanekuks vajalikud ja põhjendatud, ei ole piisav. VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Kolleegium leiab aga, et selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus nõude rahuldamiseks ka kõiki nimetatud eeldusi kontrollima.

RINGKONNAKOHTU

LÄBIVAATAMISEL

OTSUSTUS

JA

PÕHJENDUSED

ASJA

UUEL

käibemaksuseaduses puudub otsene keeld teha käibemaksuseaduse sätteid rikkuvat tehingut, siis ei ole ka käesoleval juhul poolte kokkulepe tööde tegemise hinnas ilma käibemaksuta TsÜS § 87 alusel tühine. Maakohtu poolt antud asjaolu ebaõige tuvastamine ei ole iseenesest viinud asja ebaõigele lahendamisele, sest vaidlustatud otsusest nähtuvalt on maakohus hageja tasunõude suuruse määratlemisel poolte kokkulepet käibemaksu osa mittetasumises siiski arvestanud.

Ringkonnakohtu arvates on lepingu p 6.2.1 sõnastusest tulenevalt mõistlik tõlgendada seda lepingusätet nii, et töövõtjal on õigus nõuda lepingu hinna muutmist tööde mahu olulise suurenemise korral hinnapakkumises toodud ühikuhindades juhul, kui on täidetud ka VÕS § 639 lg 2 toodud muud eeldused, s.o eelarve ületamine ei olnud ettenähtav ja töövõtja oli tellijat eelarve olulisest ületamisest viivitamatult teavitanud. Nimetatud lepingusättes on pooled seega kokku leppinud mittesiduvas eelarves ning maakohtu vastupidine seisukoht ei ole õige.

vastuvõtmise faktist lähtuvalt. Et tegelikkuses kostja väidetavat kompromissi pooled 07.11.2006 ei saavutanud, kinnitavad kaudselt ka T. Soku ütlused selle kohta, et „07.11. koosolekul kas ütles seda Meelis Karro või teine noormees, et see maht on vale ja number on suurem ja tuleb kinni maksta“.

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.