Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 15. aprillil 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.22. novembril 2007.a esitas Läti Vabariigis registreeritud äriühing SIA "S TV" (edaspidi: hageja) Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ASi (AS) IK(edaspidi: kostja) vastu 78 250 krooni saamiseks. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses makseettepanekule vastuväite ning 28. jaanuari 2008.a määrusega andis kohtunikuabi hageja nõude kostja vastu üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 15. veebruari 2008.a määrusega jätkas kohus nõude menetlemist hagimenetluses.
4.märtsil 2008.a esitas hageja nõude 78 250 krooni saamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis.
2.Hageja väidete kohaselt pakkus kostja internetileheküljel www.bau-portal.com müügiks autokraana Liebherr LTM 1030-2 (edaspidi: autokraana) hinnaga 240 000 EUR-i. Hageja huvitus pakkumisest ning võttis ühendust kostjaga. Telefoni teel toimunud läbirääkimiste käigus kinnitas kostja esindaja, et autokraana on heas korras ning ei vaja täiendavat remonti. Kostja seadis autokraana ülevaatuse tingimuseks ettemaksu tasumise ning esitas
11.septembril 2007.a arve nr 709204 summas 253 000 EUR-i. Asjaolu, et esitatud arve oli 13 000 EUR-i võrra suurem seletas kostja järgmiselt, seletas kostja sellega, et üks saksa äriühing olevat pakkunud 10 000 EUR-i enam internetis avaldatud hinnast. Juhul kui hageja on nõus aga tasuma veel 3000 EUR-i kõrgemat hinda, on autokraana hageja oma, sest hageja teatas enda ostusoovist esimesena. 12. septembril 2007.a tegi hageja 5000 EUR-i
2-07-48924 suuruse ettemaksu (mis Eesti kroonidesse ümberarvutatuna teeb 78 250 krooni). Vaatamata sellele aga autokraana pakkumine teistele ostjatele väidetavalt jätkus.
14.septembril 2007.a teostas hageja autokraana ülevaatuse, mille tulemusena selgus, et autokraana tehniline seisund ei vasta absoluutselt müüja kinnitusele. Autokraana oli hageja väitel väga halvas seisukorras. Samuti selgus, et kraana vajas täiendavat sertifitseerimist. Hageja leidis, et taolises seisukorras oleva autokraana müügihind ei ole tema jaoks aktsepteeritav. 5. oktoobril 2007.a saatis hageja seetõttu kostjale kirja, milles teatas autokraana ostmiseks sõlmitud suulise kokkuleppe katkestamisest ning palus tagastada eelnevalt tehtud ettemakse summas 5000 EUR-i. Samuti saatis hageja kostjale 5. novembril 2007.a pretensiooni, milles tegi veelkord ettepaneku tagastada ettemaksu 10 päeva jooksul hageja arvelduskontole. Vastuses pretensioonile teatas kostja raha tagastamisest keeldumisest, kuna ei ole enda hinnangul mingilgi viisil lepingut rikkunud.
3.Hagis esitatud nõude õigusliku alusena osundab hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 14 lgtele 1, 2 ja 3 ning § 1028 lg 1. Hageja leiab, et kostja on käesoleval juhul rikkunud teatamiskohustust, jättes ostjale avaldamata lepinguobjekti omadused (esitas autokraana seisukorra kohta valeinformatsiooni). Kuivõrd autokraana tehniline seisund ei vastanud kostja kinnitustele ning kraana vajas ka täiendavat sertifitseerimist, ei olnud hageja pärast lepingueseme ülevaatamist enam autokraana ostmisest huvitatud. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et tal on õigus tasutud ettemaks täies ulatuses tagasi saada. Hageja väidete kohaselt oli pooltel enne ettemaksu tasumist ka kokkulepe selle tagastamise osas.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
4.Kostja hinnangul on hagiavaldus vasturääkiv ning selles esitatud faktiline käsitlus on tegelikke asjaolusid moonutav. Hageja ei ole tõendanud hagiavalduses väidetut, et autokraana tehniline seisukord ei vastanud absoluutselt müüja kinnitusele, et kraana oli väga halvas seisukorras ning et autokraana vajas täiendavat sertifitseerimist. Samas on just hageja kohustuseks omapoolseid väiteid tõendada. Kostja leiab, et sõlmis hagejaga autokraana müügilepingu, mille alusel väljastati 11. septembril 2007.a arve 253 000 EUR-i tasumiseks. Lepingu sõlmimise tõendamiseks tasus hageja esitatud arve alusel 14. septembril 2007.a kostjale käsirahana 5000 EUR-i. VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt võetakse lepingu tõlgendamisel ka arvesse lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Pärast lepingu sõlmimist on hageja esindaja 5. novembril 2007.a saatnud kostjale pretensiooni, milles nõuab ühemõtteliselt käsiraha tagastamast. 5. oktoobril 2007.a on hageja kostjale teatanud, et loobub kraana ostmisest, kuna selle Läti Vabariigis registreerimine on seotud täiendavate kulutustega. Kostja tugineb seetõttu VÕS § 157 lg-le 1, mille kohaselt käsiraha ei tagastata, kui leping jääb täitmata käsiraha maksnud poole süü tõttu. Praegusel juhul jättis lepingu täitmata käsiraha maksnud lepingupool, mistõttu tal ei ole seaduslikku alust saada tagasi tasutud rahasummat.
MENETLUSE KÄIK
5.Kohtuistungil jäid hageja esindajad esitatud väidete ja nõude juurde ning palusid hagi rahuldada. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kohus kuulas kohtuistungil üle tunnistajad V.B ja R. K.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2-07-48924
7.Pooltel puudub vaidlus selles, et nende vahel toimusid 2007.a septembris läbirääkimised autokraana (Liebherr LTM 1030-2) müümise osas kostja poolt hagejale. 11. septembril 2007.a väljastas kostja hagejale arve summas 253 000 EUR-i, mille selgituses olid märgitud autokraana tehnilised andmed (mark, mudel, VIN-kood jne) (vt ka toimik, lk 31). 12. septembril 2007.a tasus hageja arve osaliselt – 5000 EUR-i ulatuses –, märkides täiendavalt selgituseks "Liebherr LTM 1030/2 avanss" (vt ka toimik, lk 32).
8.Pooled vaidlevad eeskätt selle üle, milline oli hageja poolt 12. septembril 2007.a 5000 EUR-i tasumise õiguslik tähendus ning kas hagejal on õigus seda tagasi nõuda. Samuti on pooltel erimeelsus selles, kas läbirääkimiste tulemusel jõuti müügilepingu sõlmimiseni ning juhul kui ei jõutud, siis millistel põhjustel jäi leping sõlmimata.
9.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7). Kohtu hinnangul ei saa nõustuda hageja väitega, et läbirääkimiste käigus siduvaid kokkuleppeid ei sõlmitud ning läbirääkimistest pooltele seetõttu õiguslikke tagajärgi ei tulenenud. Samas ei saa lugeda ka tõendatuks kostja väidet, et pooled sõlmisid autokraana suhtes müügilepingu.
10.Esitatud väidete ja tõendite põhjal võib kohtu hinnangul järeldada, et läbirääkimiste käigus sõlmisid pooled autokraana kohta sisuliselt suulise broneerimislepingu. Sõlmitud kokkuleppe (lepingu) sisuks oli müüja (s.t kostja) kohustus jätta teatud ajaperioodi vältel (kuni hagejal on võimalik kraana üle vaadata ja enda ostuotsus teha) broneerija kasuks autokraana võõrandamata. Hageja kohustus maksma taolise broneerimise eest kostjale tasu (5000 EUR-i), mille arvelt autokraana ostmise korral hageja poolt oleks osaliselt loetud tasutuks ostuhind. VÕS § 1 lg-st 1 tulenevalt on eraõigussuhetes võimalik ka lepingute sõlmimine, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus. Eesti senises kohtupraktikas on eelkirjeldatud sisuga broneerimislepingu sõlmimist peetud õiguslikult lubatavaks (vt nt: Riigikohtu 19. juuni 2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-07 (p 14)). Järelduse broneerimislepingu sõlmimise kohta võib teha eeskätt kostja poolt välja toodud asjaolu põhjal, et autokraanal oli ka teisi potentsiaalseid ostjaid. Kuivõrd hageja väidete kohaselt oli tal algselt kindel soov autokraana osta, võib eeldada hageja huvi kraana broneerimise vastu. Autokraana teiste võimalike ostjate olemasolu on kinnitanud ka tunnistaja R. K (vt toimik, lk 120). Tunnistaja R. K on hageja poolt tasutud rahasummat nimetanud enda ütlustes küll käsirahaks, kuid selgitanud täiendavalt, et sellega võeti kostja poolt kohustus kraanat mitte võõrandada teatud aja jooksul, kokkuleppe rikkumisel oleks tulnud summa kahekordses ulatuses ostjale tagastada. R. K on oma ütlustes ka väitnud, et rahasumma tasumise pakkus välja hageja enda initsiatiivil (vt toimik, lk 120). Teatavale eelkokkuleppele (selle sisu täpsustamata) viitab ka hageja 5. oktoobri 2007.a kiri, milles osundatakse poolte eelkokkuleppele (vt toimik, lk 33, tõlge lk 34). Kohus lisab siinjuures, et on asja arutamise käigus selgitanud õigussuhte pooltest erineva kvalifitseerimise võimalust (vt toimik, lk 120 pöördel).
11.Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik. Tulenevalt VÕS § 108 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. Hageja ei ole tuginenud sellele, et kostja oleks broneerimislepingust tulenevaid kohustusi mingil viisil rikkunud. Kohtule ei ole teada ka asjaolusid, mis sellisele rikkumisele viitaksid. Asja materjalidest nähtuvalt ei võõrandanud kostja autokraanat kolmandale isikule enne, kui hageja teatas enda ostuhuvi puudumisest. Seega on kostjal õigus broneerimislepingust
2-07-48924 tulenevale broneerimistasule summas 5000 EUR-i (e. 78 250 kr) ning kostja ei ole kohustatud seda hagejale tagastama. Puuduvad alused kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmiseks (VÕS § 1028 lg 1).
12.Kostja vastuväidete kohaselt jõudsid pooled autokraana müügilepingu sõlmimiseni, mille kinnituseks ja lepingu täitmise tagamiseks tasus hageja kostjale käsirahana 5000 EUR-i. Müügilepingu sõlmimist on kostja samuti soovinud tõendada kostja poolt hagejale
11.septembril 2007.a väljastatud arvega summas 253 000 EUR-i. Arve kui raamatupidamisdokument ei saa vaidlusalust ajaolu (lepingu sõlmimine) tõendada. Arve esitamine iseenesest ei tekita selle adressaadile tsiviilkohustusi ega arve esitajale vastavat nõudeõigust (kui võlasuhte pooled ei ole teisiti kokku leppinud). Arve esitamiseks peab esinema konkreetne õiguslik alus. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et arve esitamiseks summas 253 000 EUR-i selline õiguslik alus eksisteeris. Samuti ei saa tõendatuks lugeda kostja väiteid selle kohta, et hageja poolt 12. septembril 2007.a tasutud 5000 EUR-i näol oli tegemist käsirahaga. Ainus kostja väiteid toetav tõend on hageja esindaja 5. novembri 2007.a pretensioon, milles nõutakse käsiraha tagastamist (vt toimik, lk 35). Arvestades hageja väiteid kohtumenetluses, ei ole see siiski kohtu hinnangul piisav toetamaks kostja järeldusi.
13.Hagi alust ja eset arvestades jäävad kohtule õiguslikult arusaamatuks hageja viited VÕS § 14 lg-tele 1 ja 2. Nendest normidest tulenev võiks omada tähtsust eelkõige juhul, kui hagis oleks esitatud kostja vastu kahju hüvitamise nõudeid. Hageja aga käesoleval juhul selliseid nõudeid esitanud ei ole. Hageja käsitluse kohaselt jäi kavandatud lepingu sõlmimine ära. Lähtudes VÕS § 14 lg-s 3 sätestatust, ei tulene lepingueelsetest läbirääkimistest läbirääkimisi pidanud isikutele iseenesest õiguslikke tagajärgi (nagu hageja on ka ise märkinud).
14.Kohtu hinnangul ei oma õiguslikku tähtsust see, millistel põhjustel jäi kavandatud müügileping sõlmimata. Seetõttu jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel asja lahendamisel tähelepanuta tunnistaja V.B ’e ütlused (vt toimik, lk 119 pöördel ja lk 120) autokraana tehniline seisundi kohta.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, jäävad menetluskulud käesoleval juhul hageja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
2-07-48924
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.